let the king
2. Saamueli 11:8-15
8
Ja Taavet ütles Uurijale: "Mine alla oma kotta ja pese jalgu!" Uurija läks kuningakojast välja ja temale järgnes kuninga kingitus.
9
Aga Uurija heitis magama kuningakoja ukse ette kõigi oma isanda sulaste seltsi ega läinud alla oma kotta.
10
Kui Taavetile teatati ja üteldi: "Uurija ei olegi läinud oma kotta!" siis Taavet küsis Uurijalt: "Eks sa ole tulnud teekonnalt? Mispärast sa siis ei ole läinud oma kotta?"
11
Aga Uurija vastas Taavetile: "Laegas ning Iisrael ja Juuda asuvad telkides ja mu isand Joab ja mu isanda sulased on väljal leeris. Kas mina peaksin siis minema oma kotta sööma ja jooma ja magama oma naisega? Nii tõesti kui sa elad ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei tee seda mitte!"
12
Ja Taavet ütles Uurijale: "Jää siis ka veel täna siia ja homme ma saadan su ära!" Ja Uurija jäi Jeruusalemma selleks ja järgmiseks päevaks.
13
Ja Taavet kutsus teda, ta sõi ja jõi tema juures, ja ta jootis tema purju; aga õhtul ta läks magama oma asemele ühes oma isanda sulastega ega läinud mitte alla oma kotta.
14
Hommikul aga kirjutas Taavet Joabile kirja ning läkitas selle ühes Uurijaga.
15
Ja kirjas oli ta kirjutanud ning ütelnud: "Pange Uurija kõige tugevama tapluse esirinda ja taanduge tema tagant, nõnda et ta lüüakse maha ja sureb!"
Laulud 12:2
Päästa, Jehoova, sest vagad on lõppenud ja ustavad on otsa saanud inimlaste seast!
Laulud 55:21
See mees oli pistnud oma käed nende külge, kes pidasid temaga rahu, ta rikkus oma lepingut!
Jeremija 41:6
Ja Ismael, Netanja poeg, läks Mispast neile vastu, käies ise lakkamatult nuttes; ja kui ta neid kohtas, ütles ta neile: "Tulge Gedalja, Ahikami poja juure!"
Jeremija 41:7
Aga kui nad olid jõudnud linna keskele, siis Ismael, Netanja poeg ja mehed, kes olid ühes temaga, tapsid nad ära ja viskasid kaevu.