ütles kuningas prohvet Naatanile: "Vaata ometi, mina elan seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!"

Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma Iisraeli lapsed tõin Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen rännanud telkelamus.

Siis rahvas läkitas mehed Siilosse ja need tõid sealt ära keerubitel istuva vägede Jehoova seaduselaeka; ja seal olid mõlemad Eeli pojad, Hofni ja Piinehas, Jumala seaduselaeka juures.

Siis ütles Saul Ahijale: "Too Jumala laegas siia!" Sest Jumala laegas oli sel ajal Iisraeli laste juures.

Siis ütles Taavet Abisaile: "Nüüd teeb Seba, Bikri poeg, meile rohkem kurja kui Absalom. Võta sina oma isanda sulased ja aja teda taga, et ta ei leiaks enesele kindlustatud linnu ega kisuks meil silmi välja!"

Jünger ei ole ülem oma õpetajast ega ori ülem oma isandast.

Jünger olgu rahul sellega, et tema käsi käib nagu ta õpetajal ja orjal nagu ta isandal. Kui nad pereisandat on hüüdnud Peeltsebuliks, kui palju enam tema peret!

Kui nüüd mina, Issand ja õpetaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.

Aga iga võidujooksja on kasin kõigis asjus, nemad küll selleks, et saavutada kaduvat pärga, aga meie, et saavutada kadumatut pärga.

vaid ma talitsen oma ihu ja teen selle oma orjaks, et ma muile jutlust üteldes ise ei saaks kõlvatumaks.

Kannata siis ühtlasi kurja kui Jeesuse Kristuse õilis sõdur!

Mitte ükski, kes on sõjateenistuses, ei anna ennast peatoiduse hankimise kimpu, muidu ta ei saa olla selle meelt mööda, kes ta on sõtta kutsunud.

kui me ühes kannatame, siis me ka valitseme ühes temaga; kui me tema salgame, siis tema salgab ka meid;

Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, pangem maha kõik koorem ja meid nii hõlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist,

vaadates usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele, kes risti kannatas temale oodatava rõõmu asemel, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele.

Jah, Issand, vägede Jehoova, kutsub sel päeval nutma ja leinama, pead pügama ja kotiriiet vööle panema!

Kuid vägede Jehoova on mulle kõrvu ilmutanud: tõesti, seda süüd ei lepitata teile surmani, ütleb Issand, vägede Jehoova!

Siis küsis kuningas: "Kas Joabi käsi on sinuga kõiges selles asjas?" Ja naine kostis ning ütles: "Nii tõesti kui su hing elab, mu isand kuningas, ei pääse keegi paremale ega vasakule kõigest sellest, mis mu isand kuningas kõneleb: jah, see on su sulane Joab, kes mind käskis, ja tema pani kõik needsinased sõnad su ümmardaja suhu!

Ja Hanna ütles: "Oh, mu isand! Nii tõesti kui sa elad, mu isand, olen mina see naine, kes seisis siin su juures Jehoovat paludes!

Kui Saul nägi Taavetit vilisti vastu välja minevat, küsis ta väepealik Abnerilt: "Kelle poeg see noor mees on, Abner?" Ja Abner vastas: "Nii tõesti kui sa elad, kuningas, ma ei tea mitte!"

Aga Taavet vannutas jälle ja ütles: "Su isa teab kindlasti, et ma sinu silmis olen armu leidnud. Seepärast ta mõtleb: Joonatan ei tohi sellest teada saada, et ta ei kurvastuks. Jah, nii tõesti kui Jehoova elab ja nii tõesti kui sa ise elad, minu ja surma vahel on ainult üks samm!"

Ja nüüd, mu isand, nii tõesti kui Jehoova elab ja nii tõesti kui sa ise elad, keda Jehoova on takistanud sattumast veresüüsse ja aitamast iseennast oma käega: nüüd saagu Naabali sarnaseks su vaenlased ja need, kes püüavad teha kurja mu isandale!