Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Jehoova, su Jumal, on hävitanud need rahvad, kellede maa Jehoova, su Jumal, annab sulle, ja kui sa oled nad välja tõrjunud ning elad nende linnades ja kodades,
2
siis eralda enesele kolm linna keset oma maad, mille Jehoova, su Jumal, annab sulle pärida.
3
Ehita enesele teed ja jaota kolmeks oma maa-ala, mille Jehoova, su Jumal, annab sulle pärisosaks, ja see sündigu selleks, et sinna võiks põgeneda iga tapja.
4
Ja nõnda on lugu tapjaga, kes põgeneb sinna, et jääda elama: kui keegi tahtmatult tapab oma ligimese ega ole teda varem vihanud,
5
nõnda nagu see, kes läheb oma ligimesega metsa puid raiuma ja ta käsi viibutab kirvest, et langetada puud, aga raud lendab ära varre otsast ja tabab ligimest, nõnda et ta sureb - see võib põgeneda ühte neist linnadest, et ta võiks jääda elama,
6
et veretasu nõudja ei ajaks tapjat taga, kui ta süda ägestub, ega saaks teda kätte juhul, kui tee on pikk, ega lööks teda hingetumaks - ei ole too ju surmaväärt, sest ta ei ole teda varem vihanud!
7
Seepärast ma käsin sind ja ütlen: Eralda enesele kolm linna!
8
Ja kui Jehoova, sinu Jumal, laiendab su maa-ala, nagu ta su vanemaile on vandega tõotanud, ja annab sulle kogu selle maa, mille ta on lubanud anda su vanemaile,
9
kui sa hoolsasti pead kõiki neidsinaseid käske, tehes, mis mina täna sind käsin, armastades Jehoovat, oma Jumalat, ja käies tema teedel kogu oma eluaja, siis lisa veel kolm linna juure neile kolmele,
10
et ei valataks süütumat verd su maal, mille Jehoova, su Jumal, annab sulle pärisosaks, ega tuleks veresüü sinu peale.
11
Aga kui keegi vihkab oma ligimest ja varitseb teda ja kipub temale kallale ja lööb ta surnuks ning põgeneb ühte neist linnadest,
12
siis tema linna vanemad läkitagu järele ja lasku teda sealt ära tuua, andku ta veretasu nõudja kätte ja ta surgu!
13
Su silm ärgu andku temale armu, vaid kõrvalda süütumalt valatav veri Iisraelist, et su käsi hästi käiks!
14
Ära nihuta paigast oma ligimese esivanemate poolt pandud raja su pärisosas, mille sa pärid maal, mille Jehoova, su Jumal, annab sulle pärida!
15
Ärgu astugu kellegi vastu üles ainult üks tunnistaja mõne süüteo või mõne patu pärast, ükskõik missuguse tehtud patu pärast - alles kahe või kolme tunnistaja sõna põhjal saab asi selgeks.
16
Kui valetunnistaja astub üles kellegi vastu, süüdistades teda mõnes üleastumises,
17
siis astugu mõlemad mehed, kes on riius, Jehoova ette, preestrite ja neil päevil olevate kohtumõistjate ette.
18
Ja kohtumõistjad kuulaku hästi järele, ja vaata, kui tunnistaja on valetunnistaja, kes on valet tunnistanud oma venna kohta,
19
siis te peate temaga talitama nõnda, kuidas tema mõtles talitada oma vennaga. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt!
20
Sellest kuulgu ka teised ja kartku, nõnda et nad enam kunagi ei tee niisugust kurja asja su keskel!
21
Su silm ärgu andku armu: hing hinge vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui sa lähed sõtta oma vaenlaste vastu ja näed hobuseid ja sõjavankreid, rahvast, keda on rohkem kui sind, siis ära karda neid, sest sinuga on Jehoova, su Jumal, kes tõi sind ära Egiptusemaalt.
2
Ja kui te olete taplusesse minemas, siis astugu preester ette ja rääkigu rahvaga
3
ning ütelgu neile: "Kuule, Iisrael! Te lähete nüüd taplusesse oma vaenlaste vastu. Teie südamed ärgu mingu araks, ärge kartke, ärge olge rahutumad ja ärge tundke hirmu nende ees!
4
Sest Jehoova, teie Jumal, käib ühes teiega, et sõdida teie eest teie vaenlaste vastu, et teid aidata!"
5
Ja värbamispealikud rääkigu rahvaga ning ütelgu: "Mees, kes on ehitanud uue koja, aga ei ole veel saanud selles elada, mingu ja pöördugu koju, et ta ei sureks sõjas ja keegi teine ei hakkaks selles elama.
6
Ja mees, kes on istutanud viinamäe, aga ei ole veel saanud seda kasutada, mingu ja pöördugu koju, et ta ei sureks sõjas ja keegi teine ei hakkaks seda kasutama.
7
Ja mees, kes on kihlanud naise, aga ei ole veel teda võtnud, mingu ja pöördugu koju, et ta ei sureks sõjas ja keegi teine ei võtaks naist enesele."
8
Ja värbamispealikud rääkigu veel rahvaga ning ütelgu: "Mees, kes kardab ja on ara südamega, mingu ja pöördugu koju, et tema vendadegi süda ei kaotaks julgust nagu tema süda."
9
Ja kui värbamispealikud on lõpetanud rahvaga kõnelemise, siis seadku nad väepealikud rahva etteotsa.
10
Kui sa jõuad mõne linna ligi, et sõdida selle vastu, siis paku sellele rahu.
11
Ja kui ta sinult rahu vastu võtab ja avab sulle väravad, siis olgu kogu rahvas, kes seal leidub, sulle töökohustuslik ja teenigu sind.
12
Aga kui ta ei tee sinuga rahu, vaid valmistab sõjaks su vastu, siis piira teda.
13
Ja kui Jehoova, su Jumal, annab ta sinu kätte, siis löö mõõgateraga maha kõik ta meesterahvad.
14
Aga naised, lapsed, lojused ja kõik, mis linnas on, kõik sellest saadav saak, riisu enesele ja söö oma vaenlastelt saadud saaki, mida Jehoova, su Jumal, sulle annab.
15
Nõnda tee kõigi nende linnadega, mis on sinust väga kaugel, mis ei ole nende siinsete rahvaste linnade hulgast.
16
Aga nende rahvaste linnades, kelled Jehoova, su Jumal, annab sulle pärisosaks, ära jäta elama ühtki hingelist,
17
vaid hävita sootumaks hetiidid, emorlased, kaananlased perislased, hiivlased ja jebuuslased, nõnda nagu Jehoova, su Jumal, sind on käskinud,
18
et nad ei õpetaks teid tegema kõiki nende jäledusi, mis nad tegid oma jumalatele, ja et teie ei teeks pattu Jehoova, oma Jumala vastu!
19
Kui sa piirad üht linna kaua aega ja sõdid selle vastu, et seda vallutada, siis ära hävita selle puid, kirvest nende külge pannes, sest neist sa võid süüa. Ära raiu neid maha, sest kas puud väljal on inimesed, et sa ka neid peaksid piirama?
20
Aga puud, millest sa tead, et neist puudest ei saa süüa, need hävita ja raiu maha ning ehita piiramisseadmed sinuga sõdiva linna vastu, kuni see langeb.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui sellel maal, mille Jehoova, su Jumal, annab sulle pärida, leitakse üks tapetu väljal lamamas, ilma et teataks, kes tema on tapnud,
2
siis peavad su vanemad ja kohtumõistjad välja minema ja mõõtma kaugust linnadeni, mis on ümber selle tapetu.
3
Linnas, mis on tapetule ligemal, võtku linna vanemad mullikas, kellega ei ole tööd tehtud, kes ei ole ikkes vedanud,
4
ja selle linna vanemad viigu mullikas alaliselt voolava veega orgu, mida ei harita ega külvata, ja nad murdku seal orus mullika kael.
5
Ja preestrid, Leevi pojad, astugu ette, sest Jehoova, su Jumal, on valinud nemad, et nad teeniksid teda ja õnnistaksid Jehoova nimel: nende sõna kohaselt lahendatagu iga riid ja vägivald.
6
Ja kõik tapetule ligemal oleva linna vanemad pesku oma käsi mullika kohal, kelle kael orus murti.
7
Ja nad tunnistagu ning ütelgu: "Meie käed ei ole valanud seda verd ja meie silmad ei ole seda näinud!
8
Anna andeks oma rahvale Iisraelile, kelle sa oled lunastanud, Jehoova! Ära pane süütumat verd oma Iisraeli rahva keskele!"Siis lepitatakse neile see veresüü.
9
Nõnda kõrvalda sina süüta veri enese keskelt, sest sa pead tegema, mis õige on Jehoova silmis!
10
Kui sa lähed sõtta oma vaenlaste vastu ja Jehoova, su Jumal, annab nad sinu kätte ja sina võtad neist vange
11
ja näed vangide hulgas üht ilusa välimusega naist, armud temasse ja tahad teda võtta enesele naiseks,
12
siis vii ta oma kotta; ta ajagu oma pea paljaks ja lõigaku sõrmeküüsi.
13
Ta pangu vangirüü seljast ära ja jäägu su kotta; ta nutku oma isa ja ema ühe kuu päevad ja pärast seda võid sa minna tema juure ja teda naida, ja ta saagu su naiseks.
14
Aga kui ta sulle enam ei meeldi, siis lase teda minna, kuhu ta tahab; aga sa ei tohi teda raha eest müüa ega orjastada, sest sa oled teda häbistanud.
15
Kui mehel on kaks naist, üht ta armastab, aga teist ta vihkab, ja nad sünnitavad temale pojad, niihästi see, keda ta armastab, kui ka see, keda ta vihkab, ja esmasündinud poeg on vihatu oma,
16
siis ei tohi ta päeval, mil ta jaotab oma poegadele pärisosaks seda, mis tal on, pidada esmasündinuks armastatu poega vihatu poja asemel, kes on ju esmasündinu,
17
vaid ta peab vihatu poja tunnustama esmasündinuks, andes temale kaks osa kõigest, mis tal on olemas, sest too on tema mehejõu esmasünnitus; tolle päralt on esmasünniõigus.
18
Kui kellelgi on kangekaelne ja tõrges poeg, kes ei kuule oma isa ja ema sõna, ja kuigi nad teda karistavad, ei kuula ta neid ometi mitte,
19
siis võtku ta isa ja ema ning viigu tema ta linna vanemate juure ta asukoha väravasse
20
ja nad ütelgu tema linna vanemaile: See meie poeg on kangekaelne ja tõrges, ta ei kuule meie sõna, ta on kõlvatu ja joodik!
21
Siis visaku kõik ta linna mehed ta kividega surnuks. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt, ja kogu Iisrael kuulgu seda ning kartku!
22
Ja kui kellegi peal on surmaväärt patt ja ta surmatakse ning sa pood ta puusse,
23
siis ei tohi ta laip jääda ööseks puusse, vaid sa pead ta selsamal päeval kindlasti maha matma, sest poodu on Jumalast neetud; ära roojasta oma maad, mille Jehoova, su Jumal, annab sulle pärisosaks!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta oma jüngritega välja üle Kiidroni jõe. Seal oli aed, kuhu ta läks oma jüngritega.
2
Aga Juudas, kes tema ära andis, teadis ka seda paika, sest et Jeesus sagedasti sinna oli kokku tulnud oma jüngritega.
3
Juudas võttis nüüd enesega kaasa väesalga ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid ja tuli sinna tulelontide, lampide ja relvadega.
4
Siis Jeesus, kuna ta teadis kõik, mis tema peale tuleb, läks välja ja ütles neile: "Keda te otsite?"
5
Nad vastasid temale: "Jeesust Naatsaretlast!" Tema ütles neile: "Mina olen see!" Ka Juudas, kes tema ära andis, seisis nende juures.
6
Kui ta nüüd neile ütles: "Mina olen see!" taganesid nad ja langesid maha.
7
Siis ta küsis taas neilt: "Keda te otsite?" Nemad ütlesid: "Jeesust Naatsaretlast!"
8
Jeesus vastas: "Ma olen teile ütelnud, et mina see olen! Kui te nüüd mind otsite, siis laske need ära minna!"
9
Et täide läheks sõna, mis ta oli ütelnud: Mina ei ole kaotanud kedagi neist, kelled sa mulle oled, annud!
10
Siis Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius tema parema kõrva ära; sulase nimi aga oli Malkus.
11
Siis Jeesus ütles Peetrusele: "Pista oma mõõk tuppe! Eks mina pea jooma seda karikat, mille Isa mulle on annud?"
12
Aga väesalk ja ülempealik ja juutide sulased võtsid Jeesuse ja sidusid ta kinni
13
ja viisid esiti Annase juure; sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.
14
Kaifas aga oli see, kes juutidele nõu andes oli ütelnud: "Parem on, et üks inimene sureb rahva eest!"
15
Aga Siimon Peetrus järgis Jeesust ja üks teine jünger. See jünger oli tuttav ülempreestrile ja läks Jeesusega ühes ülempreestri õue.
16
Ja Peetrus seisis väljas ukse ees. Siis läks teine jünger, kes oli tuttav ülempreestrile, välja ja rääkis uksehoidjaga ning viis Peetruse sisse.
17
Siis ütles uksehoidjatüdruk Peetrusele: "Eks sinagi ole üks selle inimese jüngritest?" Tema ütles: "Mina ei ole!"
18
Aga teenrid ja sulased seisid ja olid teinud sütetule, sest oli külm, ja soojendasid endid. Ja Peetrus seisis nende juures ning soojendas ennast.
19
Ülempreester küsis nüüd Jeesuselt tema jüngrite ja tema õpetuse kohta.
20
Jeesus kostis temale: "Mina olen avalikult rääkinud maailmale; Mina olen alati õpetanud koguduse- ja pühakojas, kuhu kõik juudid kokku tulevad, ja salaja ma ei ole midagi rääkinud.
21
Miks sa minult küsid? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma neile olen rääkinud. Vaata, need teavad, mis ma olen rääkinud!"
22
Aga kui ta seda oli ütelnud, lõi üks sulaseist, kes seisid seal juures, Jeesust kõrva ääre ning ütles: "Kas sa nõnda vastad ülempreestrile?"
23
Jeesus kostis temale: "Kui ma olen rääkinud pahasti, siis tõesta, et see on paha; aga kui ma olen hästi rääkinud, miks sa mind siis lööd?"
24
Siis Annas saatis tema seotult ülempreester Kaifase juure.
25
Aga Siimon Peetrus seisis ja soojendas ennast. Siis ütlesid nad temale: "Eks sinagi ole tema jüngrite seast?" Tema salgas ja ütles: "Mina ei ole!"
26
Üks ülempreestri teenreist, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütleb: "Kas mina sind ei näinud ühes temaga aias?"
27
Siis Peetrus salgas jälle, ja sedamaid laulis kukk.
28
Siis nad viisid Jeesuse Kaifase juurest kohtukotta; aga see oli puhteajal. Ja nad ise ei läinud kohtukotta, et nad ei rüvetuks, vaid võiksid süüa paasatalle.
29
Siis läks Pilaatus välja nende juure ja ütles: "Mis teil on kaebamist selle inimese peale?
30
Nemad vastasid ning ütlesid temale: "Kui see ei oleks kurjategija, me ei oleks annud teda sinu kätte!"
31
Siis ütles Pilaatus neile "Võtke teie ta ja mõistke oma käsuõpetuse järele kohut tema üle!" Juudid ütlesid temale: "Meil ei ole luba kedagi tappa!"
32
Et täide läheks Jeesuse sõna, mis ta oli ütelnud, kui ta tähendas millist surma ta sureb.
33
Siis läks Pilaatus jälle kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles temale: "Oled sina Juutide Kuningas?"
34
Jeesus vastas: "Räägid sa seda iseenesest või on sulle teised seda minust ütelnud?"
35
Pilaatus vastas: "Egas ma juut ole! Sinu oma rahvas ja ülempreestrid on sind annud minu kätte. Mis sa oled teinud?"
36
Jeesus kostis: "Minu riik ei ole sellest maailmast; oleks mu riik sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte. Ent nüüd ei ole mu riik mitte siit!" "
37
Siis ütles Pilaatus temale: "Siis oled sina ometi kuningas?" Jeesus vastas: "Jah, olen, sest mina olen kuningas! ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!"
38
Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli ütelnud, läks ta uuesti välja juutide juure ja ütles neile: "Mina ei leia temast ühtki süüd!"
39
Aga teil on kombeks, et ma paasapühal lasen ühe teile vabaks. Kas tahate nüüd, et ma teile vabaks lasen Juutide Kuninga?"
40
Siis nad kisendasid jälle kõik ning ütlesid: "Mitte teda, vaid Barabas!" Aga Barabas oli röövel.
