Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Jehoova, su Jumal, viib sind sellele maale, mida sa lähed pärima, ja ta ajab su eest ära paljud rahvad: hetiidid, girgaaslased, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased, seitse rahvast, suuremad ja vägevamad sind,
2
ja kui Jehoova, su Jumal, annab nad sinu kätte ja sa lööd neid, siis hävita nad sootumaks: ära tee nendega lepingut ja ära anna neile armu!
3
Ja ära saa nendega langudeks; oma tütart ära anna tema pojale ja tema tütart ära võta oma pojale,
4
sest ta ahvatleb su poja loobuma minu järelt ja teenima teisi jumalaid. Siis süttib Jehoova viha põlema teie vastu ja ta hävitab sind kiiresti.
5
Aga talitage nendega nõnda: kiskuge maha nende altarid, purustage nende ebaususambad, raiuge katki nende viljakustulbad ja põletage tules nende jumalakujud!
6
Sest sa oled Jehoovale, oma Jumalale pühitsetud rahvas; Jehoova, su Jumal on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on!
7
Mitte, et te olete suurim kõigist rahvaist, ei ole Jehoova teid eelistanud ja valinud, ei, te olete ju väikseim kõigist rahvaist,
8
vaid sellepärast et Jehoova teid armastas ja tahtis pidada vannet, mille ta oli annud teie vanemaile, tõi Jehoova teid vägeva käega välja ja lunastas sind orjusekojast vaarao, Egiptuse kuninga käest.
9
Ja tea, et Jehoova, su Jumal, on Jumal, ustav Jumal, kes lepingut peab ja heldust osutab tuhandest põlvest saadik neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad,
10
aga kes tasub oma vihkajaile otsemaid, hävitades nemad; ta ei viivita oma vihkaja ees, vaid tasub temale kohe.
11
Pea seepärast neid käske, seadlusi ja kohtuseadusi, milled ma täna sulle annan, et sa neid täidaksid.
12
Ja kui te võtate kuulda neidsinaseid seadusi ja peate neid ja teete nende järele, siis peab Jehoova, su Jumal, sinuga lepingut ja osutab heldust, mida ta su vanemaile on vandega tõotanud.
13
Ja tema armastab sind ja õnnistab sind ning teeb sind paljuks; ta õnnistab su ihusugu ja su maa vilja, su teravilja, su viinavirret ja su õli, su veiste poegimist ja su pudulojuste kasvatust sellel maal, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda.
14
Õnnistatud oled sa rohkem kui kõik rahvad: ei ole su hulgas sigimatut, ei meest ega naist, ka mitte su lojuste hulgas!
15
Ja Jehoova võtab sinult ära kõik haigused ega pane su peale ainustki Egiptuse kurjadest taudidest, mida sa tunned, vaid laseb need osaks saada kõigile, kes sind vihkavad.
16
Ja hävita ära kõik rahvad, kelled Jehoova, su Jumal sulle annab; su silm ärgu andku neile armu. Ja sa ei tohi teenida nende jumalaid, sest see saaks sulle püüdepaelaks!
17
Kui sa ütled oma südames: need rahvad on minust suuremad, kuidas ma suudan nad ära ajada?
18
Ära siiski karda neid; tuleta ikka meele, mida Jehoova, su Jumal, tegi vaaraole ja kõigile egiptlastele,
19
neid suuri katsumisi, mida sa nägid oma silmaga, ja tunnustähti ja imetegusid, ja vägevat kätt ja väljasirutatud käsivart, miska Jehoova, su Jumal, tõi sind välja. Nõnda teeb Jehoova, su Jumal, kõigile neile rahvastele, keda sa kardad.
20
Samuti läkitab Jehoova, su Jumal, neile masenduse, kuni on kadunud need, kes on järele jäänud, ja need, kes endid on sinu eest peitnud.
21
Ära kohku nende ees, sest Jehoova, su Jumal, on su keskel, suur ja kardetav Jumal!
22
Jehoova, su Jumal, ajab need rahvad su eest ära vähehaaval; sa ei tohi neid kiiresti hävitada, et sulle ei sigineks palju metselajaid.
23
Jehoova, su Jumal, annab nad su kätte ja viib nad suure segadusse, kuni nad hävitatakse.
24
Ta annab nende kuningad su kätte ja sa pead kaotama nende nimed taeva alt; ükski ei saa seista su vastu, kuni sa nad hävitad.
25
Nende jumalakujud põletage tules; ära himusta hõbedat ja kulda nende pealt ja ära võta seda enesele, et sind sellega ei võrgutataks, sest see on jäledus Jehoovale, su Jumalale!
26
Ära vii niisugust jäledust oma kotta, et sinagi ei saaks neetuks nagu see; sa pead seda ülimalt põlgama ja jälestama, sest see on neetud asi!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pidage hoolsasti kõiki käske, mis ma täna sulle annan, et te jääksite elama ja paljuneksite ning läheksite ja päriksite maa, mille Jehoova on vandega tõotanud teie vanemaile.
2
Ja tuleta meele kogu teekonda, mida Jehoova, su Jumal, sind on lasknud käia need nelikümmend aastat kõrves, et sind alandada, et sind kiusata, et teada saada, mis on su südames: kas sa pead tema käske või mitte!
3
Tema alandas sind ja laskis sind nälgida, ja ta söötis sind mannaga, mida ei tunnud sina ega su vanemad, et teha sulle teatavaks, et inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Jehoova suust.
4
Su riided ei kulunud seljas ega paistetanud su jalg need nelikümmend aastat.
5
Sa pead tundma oma südames, et nagu mees karistab oma poega, nõnda karistab sind Jehoova, su Jumal.
6
Pea Jehoova, oma Jumala käske, käies tema teedel ja kartes teda!
7
Sest Jehoova, su Jumal, viib sind heale maale, veeojade, allikate ja sügavate vete maale, mis voolavad orgudes ja mägedes,
8
nisu, odra, viinapuude, viigipuude, granaatõunapuude, õlipuude ja mee maale,
9
maale, kus sa ei söö leiba kehvuses, kus sul midagi ei puudu, maale, mille kivid on raud ja mille mägedest sa saad raiuda vaske.
10
Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Jehoovat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis!
11
Hoia, et sa ei unusta Jehoovat, oma Jumalat, jättes pidamata tema käsud, kohtuseadused ja seadlused, mis ma täna sulle annan,
12
et kui sa sööd ja su kõht saab täis, ja sa ehitad ilusad kojad ning elad neis,
13
kui su veised ja pudulojused sigivad, su hõbe ja kuld rohkeneb ja kõik, mis sul on, kasvab,
14
et su süda siis ei lähe suureliseks ja sa ei unusta Jehoovat, oma Jumalat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast,
15
kes juhtis sind suures ja kardetavas mürkmadudega ja skorpionidega kõrves, põudses paigas, kus ei olnud vett, kes laskis sulle vett voolata ränikivikaljust,
16
kes söötis sind kõrves mannaga, mida su vanemad ei tundnud, et sind alandada ja kiusata, et viimaks teha sulle head!
17
Ja ära ütle oma südames: mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse,
18
vaid tuleta meele Jehoovat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks, et kinnitada lepingut, mille ta vandudes tegi su vanematega, mis nüüd ongi teostunud.
19
Aga kui sa unustad Jehoova, oma Jumala, ja käid teiste jumalate järel ja teenid neid ning kummardad nende ees, siis ma tunnistan täna teile, et te tõesti hukkute!
20
Nagu rahvad, kelled Jehoova teie eest hävitab, nõnda hävite ka teie, kui te ei võta kuulda Jehoova, oma Jumala häält!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kuule, Iisrael! Sa lähed nüüd üle Jordani, et minna alistama rahvaid, kes on suuremad ja vägevamad sind, linnu, suuri ja taevani kindlustatuid,
2
suurt ja kõrgekasvulist rahvast, anaklasi, keda sa tunned ja kellest sa oled kuulnud: Kes suudaks seista anaklaste ees?"
3
Tea siis nüüd, et Jehoova, su Jumal on see, kes käib su ees nagu hävitav tuli; tema hävitab neid ja alandab nad su ees - siis ajad sa nad ära ja hukkad kiiresti, nõnda nagu Jehoova sulle on ütelnud!
4
Kui Jehoova, su Jumal, ajab nad ära su eest, siis ära mõtle oma südames, üteldes: "Minu õigsuse pärast on Jehoova mind toonud pärima sedasinast maad!" vaid nende rahvaste jumalavallatuse pärast ajab Jehoova nad ära su eest!
5
Mitte oma õigsuse ja südame siiruse pärast ei pääse sa nende maad pärima, vaid nende rahvaste jumalavallatuse pärast ajab Jehoova, su Jumal nad ära su eest, et pidada, mida Jehoova on vandega tõotanud su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile!
6
Tea siis, et mitte sinu õigsuse pärast ei anna Jehoova, su Jumal, sulle pärimiseks sedasinast head maad, sest sa oled kangekaelne rahvas!
7
Tuleta meele, ära unusta, kuidas sa kõrves vihastasid Jehoovat, oma Jumalat. Sellest päevast alates, mil sa väljusid Egiptusemaalt, kuni teie tulekuni siia paika, olete osutanud vastupanu Jehoovale.
8
Juba Hoorebil te pahandasite Jehoovat ja Jehoova vihastus teie peale, tahtes teid hävitada.
9
Kui ma läksin üles mäele vastu võtma kivilaudu, selle seaduse laudu, mille Jehoova teile oli annud, siis jäin ma mäele neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, leiba söömata ja vett joomata.
10
Ja Jehoova andis mulle kaks kivilauda, milledele oli kirjutatud Jumala sõrmega, ja nende peal olid kõik sõnad, mis Jehoova oli kogunemispäeval teile rääkinud mäel tule seest.
11
Neljakümne päeva ja neljakümne öö pärast andis Jehoova mulle need kaks kivilauda, seaduselauda.
12
Ja Jehoova ütles mulle: "Tõuse ja mine siit kähku alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusest välja, teeb pahasti: nad on juba lahkunud sellelt teelt, mida ma neid käskisin käia - nad on endile valmistanud ühe valatud kuju!"
13
Ja Jehoova rääkis minuga, üteldes: "Ma olen näinud sedasinast rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas!
14
Jäta mind, ja ma hävitan nad ning kustutan nende nimed taeva alt, sinust aga teen ma vägevama ja suurema rahva kui see!"
15
Siis ma pöördusin ja läksin mäelt alla: mägi põles tules ja mul oli kaks seaduselauda teine teises käes.
16
Ja ma vaatasin, ja ennäe, te olite teinud pattu Jehoova, oma Jumala vastu: te olite endile valmistanud valatud vasika, olite kiiresti lahkunud teelt, mida Jehoova teid oli käskinud käia!
17
Siis ma haarasin need kaks lauda ja viskasin need ära oma käest ning lõin need puruks teie silme ees!
18
Ja ma heitsin maha Jehoova ette, olles nagu eelmiselgi korral nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata kõigi teie pattude pärast, mis te olite teinud, tehes kurja Jehoova silmis ja vihastades teda.
19
Sest ma kartsin seda viha ja raevu, mis Jehoovat oli vallanud teie vastu, nõnda et ta tahtis teid hävitada. Ja Jehoova kuulis mind ka veel seekord.
20
Ka Aaroni peale vihastus Jehoova väga, tahtes teda hävitada, ja ma palusin siis ka Aaroni eest.
21
Aga teie patutöö, mille te olite valmistanud, vasika, ma võtsin ja põletasin seda tulega, lõin selle puruks, jahvatasin hästi, kuni see sai peeneks põrmuks, ja viskasin selle põrmu jõkke, mis mäelt alla voolab.
22
Ka Tabeeras ja Massas ja Kibrot-Hattaavas te vihastasite Jehoovat.
23
Ja kui Jehoova teid läkitas Kaades-Barneast, üteldes: "Minge ja vallutage maa, mille ma teile annan!" siis te panite vastu Jehoova, oma Jumala käsule, ei uskunud temasse ega kuulanud ta häält!
24
Te olete olnud Jehoovale vastupanijad, alates sellest päevast, mil mina teid tunnen!
25
Siis ma heitsin maha Jehoova ette neiks neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, sest Jehoova oli ütelnud, et ta teid hävitab.
26
Ja ma palusin Jehoovat ning ütlesin: "Issand Jehoova, ära hukka oma rahvast ja oma pärisosa, kelle sa oled lunastanud oma suurusega ja kelle sa tõid Egiptusest välja vägeva käega!
27
Mõtle oma sulastele, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, ära pane tähele selle rahva kangust, ta nurjatust ja pattu,
28
et ei üteldaks maal, kust sa meid välja tõid: "Sellepärast et Jehoova ei suutnud neid viia sellele maale, mille ta neile oli lubanud, ja et ta neid vihkas, viis ta nad välja, et neid kõrves surmata!"
29
Ometi on nad ju sinu rahvas ja su pärisosa, kelle sa tõid välja oma suure rammuga ja väljasirutatud käsivarrega!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et ta siit maailmast läheb Isa juure, armastas ta neid otsani, nõnda nagu ta oli armastanud omi, kes olid maailmas.
2
Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat juba oli Juuda, Siimona poja Iskarioti südamesse pannud, et ta tema ära annaks,
3
ja kui Jeesus teadis, et Isa kõik tema kätte oli annud ja et tema oli lähtunud Jumalast ja läheb Jumala juure,
4
tõuseb ta üles õhtusöömaajalt ja võtab oma kuue seljast ja võtab rätiku ja vöötub sellega.
5
Pärast seda ta valab vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, millega ta oli vöötatud.
6
Siis ta tuleb Siimon Peetruse juure, ja see ütleb temale: "Issand, kas sina mu jalgu pesed?"
7
Jeesus vastas ning ütles temale: "Mida mina teen, seda sina nüüd ei tea, aga pärast seda sa pead teada saama!"
8
Peetrus ütleb temale: "Eladeski ei või sina minu jalgu pesta!" Jeesus vastas temale: "Kui ma sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga!"
9
Siimon Peetrus ütleb temale: "Issand, mitte üksnes minu jalgu, vaid ka käed ja pea!"
10
Jeesus ütleb temale: "Kes on pestud, sellel ei ole vaja muud kui jalgu pesta, sest ta on üldse puhas; ja teie olete puhtad, kuid mitte kõik!"
11
Sest ta teadis, kes tema ära annab; sellepärast ta ütles: "Teie ei ole kõik puhtad!"
12
Kui ta nüüd nende jalad oli pesnud ja oma kuue oli võtnud, istus ta jälle maha ja ütles neile: "Kas teate, mis ma teile olen teinud?
13
Te hüüate mind Õpetajaks ja Issandaks ja ütlete õigesti, sest mina olen see.
14
Kui nüüd mina, Issand ja õpetaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.
15
Sest ma olen teile annud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite, nagu mina teile olen teinud.
16
Tõesti, tõesti ma ütlen teile: Ei ole ori suurem kui tema isand ega käskjalg suurem kui tema läkitaja!
17
Kui te seda teate; õndsad olete, kui te seda teete!
18
Ma ei ütle seda teie kõikide kohta; ma tean, kelled ma olen ära valinud. Aga ma ütlen seda, et Kiri täide läheks: Kes minu leiba sööb, on tõstnud oma kanna minu vastu!
19
Nüüd ütlen ma teile seda, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, te usuksite, et mina see olen.
20
Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kes vastu võtab selle, kelle ma läkitan, see võtab mind vastu; aga kes mind vastu võtab, see võtab vastu tema, kes mind on läkitanud!"
21
Kui Jeesus seda oli ütelnud, võpatas ta oma vaimus ja tunnistas ning ütles: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et üks teie seast annab mind ära!"
22
Siis vaatasid jüngrid üksteisele otsa ja olid kahevahel, kellest ta räägib.
23
Üks tema jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli lauas istumas Jeesuse rinna najal.
24
Selle poole nüüd Siimon Peetrus noogutas peaga ning ütles temale: "Ütle, kes see on, kellest ta räägib?"
25
See laskus siis Jeesuse rinnale ja ütles temale: "Issand, kes see on?"
26
Jeesus vastas: "See on see, kellele mina kastutan ja annan selle palukese!" Ja tema kastis palukese ning võttis ja andis selle Juudale, Siimona pojale Iskariotile.
27
Ja palukese järele läks saatan temasse. Siis Jeesus ütles temale: "Mis sa teed, seda tee kähku!"
28
Aga sellest ei saanud aru ükski neist, kes lauas istusid, miks ta seda temale ütles.
29
Sest mõned mõtlesid, et Jeesus, kuna Juuda käes seisis kukkur, temale ütleb: "Osta, mis meile pühiks vaja on!" Või et ta midagi vaestele annaks.
30
Kui ta nüüd palukese oli võtnud, läks ta sedamaid välja. Aga oli öö.
31
Kui ta nüüd oli väljunud, ütles Jeesus: "Nüüd on Inimese Poeg austatud ja Jumal on austatud temas!
32
Ons Jumal temas austatud, siis austab teda ka Jumal eneses ja austab teda varsti!
33
Lapsukesed, ma olen veel üürikese aja teie juures; te hakkate mind otsima. Ja nagu ma juutidele ütlesin: kuhu mina lähen, sinna teie ei või tulla! nõnda ma ütlen nüüd ka teile.
34
Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!
35
Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!"
36
Siimon Peetrus ütleb temale: "Issand, kuhu sa lähed?" Jeesus vastas: "Kuhu ma lähen, sinna sa ei või mind nüüd järgida, aga edaspidi sa järgid mind!"
37
Peetrus ütleb temale: "Issand, miks ma nüüd ei või sind järgida? ma annan oma elu sinu eest!"
38
Jeesus vastab temale: "Annad sina oma elu minu eest? Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, et kukk ei laula mitte enne, kui sa mind juba kolm korda oled salanud!
