Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: "Kuule, Iisrael, seadlusi ja kohtuseadusi, milledest ma täna teie kuuldes räägin, ja õppige neid ning olge hoolsad neid täitma!
2
Jehoova, meie Jumal, andis meile Hoorebil seaduse.
3
Mitte meie vanemaile ei annud Jehoova seda seadust, vaid meile, kes me kõik siin täna elus oleme.
4
Palgest palgesse rääkis Jehoova teiega mäel tule keskelt!
5
Mina seisin tol korral Jehoova ja teie vahel, et teile kuulutada Jehoova sõna, sest te kartsite tuld ega läinud üles mäele. Ta ütles:
6
"Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast!
7
Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
8
Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
9
Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Jehoova, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
10
aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!
11
Sa ei tohi Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Jehoova ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
12
Pea meeles, et sa pead pühitsema hingamispäeva, nõnda nagu Jehoova, su Jumal, sind on käskinud!
13
Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
14
aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su härg ja eesel või mõni muu su lojustest, ka mitte võõras, kes on su väravais, et su sulane ja ümmardaja saaksid hingata nagu sina!
15
Ja pea meeles, et sa olid ori Egiptusemaal ja et Jehoova, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega; sellepärast on Jehoova, su Jumal, käskinud sind pidada hingamispäeva!
16
Sa pead austama oma isa ja ema, nõnda nagu Jehoova, su Jumal, sind on käskinud, et su päevi pikendataks ja et su käsi hästi käiks sellel maal, mille Jehoova, su Jumal sulle annab!
18
Sa ei tohi abielu rikkuda!
20
Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
21
Sa ei tohi himustada oma ligimese naist! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, tema põldu, sulast ja ümmardajat, härga ja eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!"
22
Need sõnad rääkis Jehoova mäe peal valju häälega tervele teie kogudusele tule, pilve ja pimeduse seest ega lisanud midagi juure. Ja ta kirjutas need kahele kivilauale ning andis need minule.
23
Ja kui te kuulsite seda häält pimedusest, samal ajal kui mägi põles tules, siis te tulite minu juure, kõik teie suguharude peamehed ja vanemad,
24
ja ütlesite: "Vaata, Jehoova, meie Jumal, on meile näidanud oma auhiilgust ja suurust, ja me oleme kuulnud ta häält tule seest! Sel päeval me nägime, et Jumal räägib inimesega, aga too jääb elama!
25
Nüüd aga, miks peame surema? Sest see suur tuli põletab meid ära! Kui me veel edasi kuuleme Jehoova, oma Jumala häält, siis me sureme!
26
Sest kes kõigest lihast on nagu meie kuulnud elava Jumala häält rääkivat tule seest ja on jäänud elama?
27
Mine sina lähedale ja kuule kõike, mis Jehoova, meie Jumal ütleb; ja sina räägi meile kõik, mis Jehoova, meie Jumal sulle ütleb, siis me kuulame ja teeme nõnda!"
28
Ja Jehoova kuulis teie valje sõnu, kui te minuga rääkisite, ja Jehoova ütles mulle: "Ma olen kuulnud selle rahva valje sõnu, mis nad sulle ütlesid. See kõik on hea, mis nad on rääkinud.
29
Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks!
30
Mine ütle neile: Minge tagasi oma telkide juure!
31
Aga sina jää siia mu juure ja ma ütlen sulle kõik need käsud, seadlused ja kohtuseadused, mis sa neile pead õpetama, et nad teeksid nende järele sellel maal, mille ma annan neile pärida."
32
Täitke siis neid hoolsasti, nagu Jehoova, teie Jumal teid on käskinud, ärge pöörduge paremale ega vasakule
33
kogu sellel teel, mida Jehoova, teie Jumal, teid on käskinud käia, et te jääksite elama, et teie käsi hästi käiks ja te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille te pärite.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja need on käsud, seadlused ja kohtuseadused, mida Jehoova, teie Jumal, käskis teile õpetada täitmiseks maal, kuhu te lähete, et seda pärida,
2
selleks, et sa kardaksid Jehoovat, oma Jumalat, pidades kõiki tema seadlusi ja käske, milled mina sulle andsin, sina ja su poeg ja su pojapoeg, kogu oma eluaja ja et su päevi pikendataks.
3
Nüüd siis kuule, Iisrael, ja täida seda hoolsasti, et su käsi hästi käiks ja et teid saaks väga palju, nagu Jehoova, su vanemate Jumal, on sulle lubanud maal, mis piima ja mett voolab.
4
Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on ainus!
5
Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!
6
Ja needsinased sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!
7
Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!
8
Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel!
9
Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!
10
Ja kui Jehoova, su Jumal, viib sind sellele maale, mille ta vandega su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, on tõotanud sulle anda - suured ja head linnad, mida sa pole ehitanud,
11
ja kojad täis kõike head, mida sa pole täitnud, ja raiutud kaevud, mida sa pole raiunud, viinamäed ja õlipuud, mida sa pole istutanud - ja kui sa oled söönud ja su kõht on täis saanud,
12
siis hoia, et sa ei unusta Jehoovat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast!
13
Karda Jehoovat, oma Jumalat, ja teeni teda ning vannu tema nime juures!
14
Ärge käige teiste rahvaste jumalate järel, kes asuvad teie ümber,
15
sest Jehoova, su Jumal, on püha vihaga Jumal sinu keskel, et Jehoova, su Jumala viha ei süttiks põlema su vastu ega hävitaks sind maa pealt!
16
Ärge kiusake Jehoovat, oma Jumalat, nagu te Massas kiusasite!
17
Pidage kindlasti Jehoova, oma Jumala käske ja tema tunnistusi ning seadlusi, milled ta sulle on annud,
18
ja tee, mis õige ja hea on Jehoova silmis, et su käsi hästi käiks ja sa võiksid minna ning pärida selle hea maa, mille Jehoova su vanemaile on vandega tõotanud,
19
ajades ära kõik sinu vaenlased su eest, nagu Jehoova on lubanud!
20
Kui su poeg sinult tulevikus küsib, üteldes: Mis tunnistused ja seadlused ja kohtuseadused need on, milled Jehoova, meie Jumal, teile on annud?
21
siis vasta oma pojale: Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Jehoova tõi meid vägeva käega Egiptusest välja.
22
Ja Jehoova tegi tunnustähti ning suuri ja hukatuslikke imetegusid meie silme ees Egiptuses vaarao ja kogu ta koja vastu,
23
meid aga tõi ta sealt, välja, et meid viia ja meile anda see maa, mille ta meie vanemaile oli vandega tõotanud.
24
Ja Jehoova käskis meid teha kõigi nendesinaste seadluste järele, karta Jehoovat, meie Jumalat, et meie käsi alati hästi käiks, et ta hoiaks meid elus, nagu see tänapäeval ongi.
25
Ja see on meile õiguseks, kui me täidame hoolsasti kõiki neid käske Jehoova, meie Jumala ees, nagu ta meid on käskinud!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuis üles äratanud.
2
Siis nad tegid seal temale söömaaja ja Marta ümmardas. Ja Laatsarus oli üks neist, kes ühes temaga lauas istusid.
3
Siis võttis Maarja naela selget, väga kallist nardisalvi ning võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas ta jalgu oma juustega. Ja maja sai täis salvi lõhna.
4
Aga üks tema jüngritest, Juudas Iskariot, kes pärast tema ära andis, ütles:
5
"Mispärast ei ole see salv ära müüdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?"
6
Aga seda ta ei ütelnud, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas ja ta käes oli kukkur, ja ta kõrvaldas, mis sisse pandi.
7
Siis ütles Jeesus: "Jäta ta rahule, et ta seda saaks hoida minu matuse päevaks.
8
Sest vaeseid on ikka teie juures, aga mind ei ole teil ikka!"
9
Siis sai suur hulk juute teada, et tema on seal, ja nad ei tulnud sinna mitte ainult Jeesuse pärast, vaid et ka näha saada Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.
10
Aga ülempreestrid pidasid nõu Laatsarusegi ära tappa,
11
sest tema pärast läks sinna palju juute ja uskus Jeesusesse.
12
Järgmisel päeval, kui palju rahvast, kes oli tulnud pühi pidama, kuulis, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,
13
võtsid nad palmipuude oksi ja läksid välja temale vastu ning hüüdsid: "Hoosianna, õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!"
14
Aga Jeesus leidis noore eesli ja istus tema selga, nõnda nagu on kirjutatud:
15
"Ära karda, Siioni tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb ning istub eeslisälu seljas!"
16
Sellest ei saanud jüngrid esialgu aru; aga kui Jeesus oli austatud, siis meenus neile, et see oli kirjutatud tema kohta ja et nad temale seda olid teinud.
17
Nii andis temast tunnistust rahvas, kes oli tema juures, kui ta Laatsaruse välja hüüdis hauast ja tema üles äratas surnuist.
18
Sellepärast ka rahvas läks temale vastu, sest nad kuulsid teda selle tunnustähe teinud olevat.
19
Siis variserid rääkisid isekeskis: "Eks te näe, et te ei saa midagi teha? Vaata, maailm jookseb tema järele!"
20
Aga nende seas, kes olid tulnud pühiks palvetama, leidusid mõned kreeklased.
21
Need tulid nüüd Filippuse juure, kes oli Betsaidast, Galilea linnast, ja palusid teda, üteldes: "Isand, me tahame Jeesust näha!"
22
Filippus tuleb ja ütleb seda Andreasele, ja Andreas ja Filippus tulevad ning ütlevad seda Jeesusele.
23
Aga Jeesus vastab neile ning ütleb: "Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks!
24
Tõesti, tõesti ma ütlen teile: Kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!
25
Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
26
Kui keegi mind teenib, see järgigu mind, ja kus mina olen, seal peab olema ka minu teenija; ja kes mind teenib, seda tahab Isa austada.
27
Nüüd on mu hing ehmunud! Ja mis ma pean ütlema? Isa, päästa mind sellest tunnist! Aga sellepärast ma olen tulnud sellesse tundi!
28
Isa, austa oma nime!" Siis tuli hääl taevast: "Mina olen juba austanud ja austan veel!"
29
Siis rahvahulk, kes seal seisis ja seda kuulis, ütles pikse olevat müristanud. Aga teised ütlesid: "Ingel rääkis temaga!"
30
Jeesus kostis ning ütles: "See hääl ei sündinud minu pärast, vaid teie pärast.
31
Nüüd käib kohus üle selle maailma; nüüd tõugatakse välja selle maailma vürst.
32
Ja mina tahan, kui mind maast üles tõstetakse, kõik tõmmata enese juure!"
33
Aga seda ta ütles tähendades, mis surma ta pidi surema.
34
Siis vastas rahvas temale: "Me oleme kuulnud käsuõpetusest, et Kristus jääb igavesti. Kuidas siis sina ütled, et Inimese Poeg ülendatakse? Kes on see Inimese Poeg?"
35
Jeesus ütles nüüd neile: "Valgus on veel üürikeseks ajaks teie keskel; käige niikaua kui teil valgust on, et pimedus teid ei tabaks; sest kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ja läheb.
36
Uskuge valgusesse, niikaua kui teil valgus on, et te saaksite valguse lapsiks!" Seda rääkis Jeesus ja läks ning, peitis enese ära nende eest.
37
Ja ehk ta küll palju tunnustähti oli teinud nende nähes, ei uskunud nad siiski temasse,
38
et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta ütles: "Issand, kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?"
39
Sellepärast nad ei võinud uskuda, et Jesaja oli veel ütelnud:
40
"Tema on teinud nende silmad pimedaks ja nende südamed kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et mina neid parandaksin!"
41
Seda ütles Jesaja, kui ta nägi Jeesuse auhiilgust ja rääkis temast.
42
Siiski uskus ka palju ülemaid temasse; kuid variseride pärast nad ei tunnistatud seda, et neid ei lükataks kogudusest välja.
43
Sest nad armastasid austust inimeselt rohkem kui austust Jumalalt.
44
Aga Jeesus hüüdis ning ütles: "Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid sellesse, kes mind on läkitanud!
45
Ja kes näeb mind, see näeb seda, kes mind on läkitanud.
46
Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.
47
Ja kui keegi kuuleb minu sõnu ega pea neid, selle üle ei mõista mina kohut; sest mina ei ole tulnud kohut mõistma maailma üle, vaid maailma õndsaks tegema.
48
Kes mind põlgab ega võta vastu minu sõna, sellel on oma kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval.
49
Sest ma ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes mind on läkitanud, on mulle annud käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima.
50
Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida ma nüüd räägin, seda räägin nõnda, kuidas Isa mulle on ütelnud!"
