Flash tuleb sisse lülitada
1
Need on sõnad, mis Mooses rääkis kogu Iisraelile kõrves teispool Jordanit, lagendikul Suufi kohal, Paarani, Tofeli, Laabani, Haseroti ja Dii-Saahabi vahel -
2
üksteistkümmend päevateekonda on Hoorebilt Kaades-Barneani mööda Seiri mägestiku teed.
3
Ja neljakümnendal aastal, üheteistkümnenda kuu esimesel päeval rääkis Mooses Iisraeli lastele kõik, mis Jehoova teda oli käskinud neile rääkida
4
pärast seda, kui ta oli löönud Siihonit, emorlaste kuningat, kes elas Hesbonis, ja Oogi, Baasani kuningat, kes elas Astarotis Edreis.
5
Teispool Jordanit, Moabimaal, alustas Mooses seda käsuõpetuse seletust, üteldes:
6
"Jehoova, meie Jumal, rääkis meiega Hoorebil, üteldes: küllalt kaua olete viibinud selle mäe juures.
7
Pöörduge ja minge teele; minge emorlaste mägestikku ja kõigi nende naabrite juure lagendikul, mägestikus ja madalikul, Lõunamaal ja mererannas, kaananlaste maale ja Liibanoni, kuni suure jõeni, Frati jõeni.
8
Vaata, mina annan selle maa teile ette: minge ja pärige maa, mille Jehoova on vandega tõotanud anda teie vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, neile ja nende järglastele pärast neid!"
9
Ja mina rääkisin teiega sel ajal, üteldes: "Ei jaksa mina üksi teid kanda!
10
Jehoova, teie Jumal, on teinud teid paljuks, ja vaata, teid on tänapäeval nõnda palju nagu taevatähti!
11
Jehoova, teie vanemate Jumal, tehku teid veel tuhat korda rohkemaks kui teid on, ja õnnistagu teid nõnda, nagu ta teile on rääkinud!
12
Kuidas ma siis jaksaksin üksinda kanda vaeva ja koormat teie pärast ja teie riidu?
13
Tooge endile suguharude kaupa tarku ja mõistlikke ning tuntud mehi, et saaksin nad panna teile peameesteks,
14
Ja te vastasite mulle ning ütlesite: "See on hea, mida sa oled käskinud teha!"
15
Siis ma võtsin teie suguharudest peamehi, tarku ja tuntud mehi, ja panin nad teile peameesteks, tuhande-, saja-, viiekümne- ja kümnepealikuiks ja ülevaatajaiks teie suguharudele.
16
Ja ma käskisin tol korral teie kohtumõistjaid, üteldes: kuulake järele oma vendade vahel ja mõistke neile õigust venna ja venna vahel, või tema ja võõra vahel, kes ta juures on.
17
Te ei tohi kohtus olla erapoolikud, te peate kuulama niihästi väikest kui suurt; ärge kartke kedagi, sest kohus on Jumala päralt. Aga asi, mis teile on raske, tooge minu ette, et ma seda kuuleksin.
18
Nõnda ma andsin teile tol korral käsu kõige selle kohta, mida te pidite tegema.
19
Ja me läksime teele Hoorebilt ning rändasime läbi kogu selle suure ja koleda kõrve, mida te olete näinud, emorlaste mägestikuteed mööda, nagu Jehoova, meie Jumal, meid oli käskinud, ja me tulime Kaades-Barneasse.
20
Ja ma ütlesin teile: Te olete tulnud emorlaste mägestikuni, mille Jehoova, meie Jumal, meile annab.
21
Vaata, Jehoova, su Jumal, annab maa sulle ette: mine võta see enesele, nagu Jehoova, su vanemate Jumal, sulle on ütelnud. Ära karda ega kohku!
22
Siis te tulite kõik mu juure ja ütlesite: "Läkitagem oma ees mehi, et nad meile maad kuulaksid ja tooksid sõna tee kohta, mida mööda peaksime minema, ja linnade kohta, kuhu peaksime jõudma!"
23
See kõne oli mu silmis hea ja ma võtsin teie hulgast kaksteistkümmend meest, igast suguharust ühe,
24
ja need võtsid suuna ning läksid üles sinna mägestikku, jõudsid Kobaraorgu ja uurisid seda.
25
Ja nad võtsid kaasa maa vilju ja tõid alla meie juure ning ütlesid: "See on hea maa, mille Jehoova, meie Jumal, meile annab!"
26
Aga te ei tahtnud sinna minna ja tõrkusite Jehoova, oma Jumala käsu vastu.
27
Te nurisesite oma telkides ja ütlesite: "Sellepärast et Jehoova meid vihkab, on ta meid toonud Egiptusemaalt, et anda meid emorlaste kätte hävitamiseks.
28
Kuhu me läheme? Meie vennad on teinud meie südamed araks, üteldes: Rahvas on meist suurem ja kasvult pikem, linnad on suured ja taevani kindlustatud; ja me nägime seal ka anaklasi!"
29
Siis ma ütlesin teile: Ärge heituge ja ärge kartke neid!
30
Jehoova, teie Jumal, kes käib teie ees, sõdib teie eest, nõnda nagu ta teie silme ees tegi teie heaks Egiptuses
31
ja kõrves, nagu sa ise oled näinud, kuidas Jehoova, sinu Jumal, sind kandis nagu mees, kes kannab oma poega, kogu teekonnal, mida te olete käinud, kuni te jõudsite siia paika.
32
Aga sellest hoolimata ei ole te uskunud Jehoovasse, oma Jumalasse,
33
kes käis teekonnal teie ees otsimas teile leeri paika: öösel tules näitamas teile teed, mida te pidite käima, ja päeval pilves.
34
Kui Jehoova kuulis teie valju kõnet, siis ta vihastus ja vandus, üteldes:
35
"Tõesti, ükski neist meestest sellest pahast sugupõlvest ei saa näha seda head maad, mille ma vandega olen tõotanud anda teie vanemaile,
36
peale Kaalebi, Jefunne poja: tema näeb seda ja temale ja tema lastele ma annan selle maa, millel ta on astunud, sellepärast et ta kõiges on järgnenud Jehoovale!"
37
Ka minu peale vihastus Jehoova teie pärast, üteldes: Sinagi ei pääse sinna!
38
Joosua, Nuuni poeg, kes teenib sind, jõuab sinna; kinnita teda, sest tema peab selle jaotama pärisosaks Iisraelile.
39
Ja teie lapsed, keda te ütlete saavat röövsaagiks, teie pojad, kes täna veel ei mõista head ja kurja, jõuavad sinna; neile ma annan maa ja nemad pärivad selle.
40
Teie aga pöörduge ja minge teele kõrve poole mööda Kõrkjamere teed.
41
Siis te vastasite ja ütlesite mulle: "Me oleme Jehoova vastu pattu teinud! Me tahame minna ja sõdida, nõnda nagu Jehoova, meie Jumal, meid on käskinud!" Ja te panite igaüks oma sõjariistad vööle ning olite valmis minema mägestikku.
42
Aga Jehoova ütles mulle: "Ütle neile: Ärge minge ja ärge sõdige, sest mina ei ole teie keskel - et teid ei löödaks maha teie vaenlase ees!"
43
Ja ma rääkisin teile, aga te ei kuulanud, vaid tõrkusite Jehoova käsu vastu ja olite ülemeelsed ning läksite mägestikku.
44
Aga emorlased, kes elasid seal mägestikus, tulid välja teie vastu ja ajasid teid taga mesilaste kombel ning hajutasid teid Seiris kuni Hormani.
45
Siis te pöördusite tagasi ja nutsite Jehoova ees. Aga Jehoova ei kuulanud teie häält ega pannud teid tähele.
46
Ja te jäite Kaadesisse selleks pikaks ajaks, mis te seal viibisite.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis me pöördusime ja läksime teele kõrve poole mööda Kõrkjamere teed, nagu Jehoova mind oli käskinud, ja me rändasime kaua aega ümber Seiri mägestiku.
2
Ja Jehoova rääkis minuga, üteldes:
3
"Küllalt olete rännanud selle mägestiku ümber, pöörduge nüüd põhja poole.
4
Ja käsi rahvast, üteldes: Te lähete nüüd läbi oma Seiris asuvate vendade, Eesavi järglaste maa-alast. Nemad kardavad teid, aga teie olge väga ettevaatlikud;
5
ärge tapelge nende vastu, sest ma ei taha teile anda nende maast mitte jalatäitki, kuna ma Seiri mägestiku olen andnud pärandiks Eesavile.
6
Rooga söömiseks ostke neilt raha eest, isegi vett joomiseks ostke neilt raha eest!"
7
Tõesti, Jehoova, su Jumal, on sind õnnistanud kõigis su käte töis, ta tunneb su rännakut selles suures kõrves! Need nelikümmend aastat on Jehoova, su Jumal, olnud sinuga, sul ei ole midagi puudunud!
8
Siis me läksime läbi oma vendade Eesavi järglaste maast, kes elavad Seiris, ära Lagendikuteelt, mis tuleb Eelatist ja Esjon-Geberist; ja me pöördusime ning käisime Moabi kõrve teed.
9
Ja Jehoova ütles mulle: "Ära kimbuta Moabi ja ära taple nendega sõjas, sest ma ei anna sulle tema maast mitte midagi pärandiks, kuna olen Aari annud pärandiks Loti järglastele!"
10
Seal elasid muiste emiidid, suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased.
11
"Ka neid peetakse refalasteks nagu anaklasigi; aga moabiidid hüüavad neid emiitideks."
12
Seiris elasid muiste horiidid, aga Eesavi järglased tõrjusid need välja, hävitasid endi eest ja asusid nende asemele, nõnda nagu Iisrael talitas oma pärismaaga, mille Jehoova neile andis.
13
"Võtke nüüd kätte ja minge üle Seredi jõe!" Ja me läksime üle Seredi jõe.
14
Ja aega, mis kulus meie rännakuks Kaades-Barneast, kuni me ületasime Seredi jõe, oli kolmkümmend kaheksa aastat; seniks oli hävinud kogu see sugupõlv, kõik sõjamehed leerist, nagu Jehoova neile oli vandunud.
15
Oli ju Jehoova käsi olnud nende vastu, hävitades nad leerist viimseni.
16
Ja kui kõik sõjamehed olid otsa saanud, olles rahva hulgast surnud,
17
siis rääkis Jehoova minuga, üteldes:
18
"Sa lähed nüüd läbi Moabi maa-alast, Aarist,
19
ja ligined ammonlastele; ära kimbuta neid ja ära taple nende vastu, sest ma ei anna sulle midagi pärandiks ammonlaste maast, kuna ma olen selle annud pärandiks Loti järglastele."
20
Ka seda peetakse refalaste maaks; seal elasid muiste refalased aga ammonlased hüüdsid neid samsummideks:
21
suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased. Aga Jehoova hävitas nad ammonlaste eest, kes ajasid nad ära ja asusid nende asemele,
22
nõnda nagu ta oli teinud Eesavi järglaste heaks, kes elasid Seiris, kellede eest ta hävitas horiidid, nõnda et nad ajasid need ära ja asuvad nende asemel kuni tänapäevani.
23
Ja aviidid, kes elasid külades kuni Assani, hävitati kaftoorlaste poolt, kes tulid Kaftoorist ja asusid nende asemele.
24
"Võtke kätte, asuge teele ja minge üle Arnoni jõe! Vaata, ma annan su kätte emorlase Siihoni, Hesboni kuninga ja tema maa! Alustage vallutamist ja tapelge ta vastu sõjas!
25
Juba täna ma hakkan panema hirmu ja kartust sinu ees rahvaste peale kogu taeva all: kui nad kuulevad kuuldust sinust, siis nad vabisevad ja värisevad su ees!"
26
Ja ma läkitasin käskjalad Kedemoti kõrvest Hesboni kuninga Siihoni juure rahusõnumitega, üteldes:
27
"Ma tahan su maast läbi minna. Ma käin ainult mööda teed, ma ei kaldu paremat ega vasakut kätt.
28
Müü mulle raha eest rooga söömiseks ja anna mulle raha eest vett joomiseks. Ma tahan ainult jala läbi minna,
29
nagu mind lubasid teha Eesavi järglased, kes elavad Seiris, ja moabiidid, kes elavad Aaris, kuni ma jõuan üle Jordani maale, mille Jehoova, meie Jumal, meile annab!"
30
Aga Siihon, Hesboni kuningas, ei tahtnud meid läbi lasta, sest Jehoova, su Jumal, paadutas ta vaimu ja tegi ta südame kõvaks, et anda teda su kätte, nagu see nüüd ongi sündinud.
31
Ja Jehoova ütles mulle: "Vaata, ma hakkan su kätte andma Siihonit ja tema maad! Hakka seda vallutama, ta maad omandama!"
32
Ja Siihon tuli välja meie vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Jahsasse.
33
Aga Jehoova, meie Jumal, andis tema meie kätte ja me lõime teda ja ta poegi ja kogu ta rahvast.
34
Ja me vallutasime siis kõik ta linnad ja hävitasime sootumaks kõik linna mehed, naised ja lapsed; me ei jätnud alles ühtki põgenikku.
35
Me riisusime endile ainult lojused, samuti saagi vallutatud linnadest.
36
Aroerist, mis on Arnoni jõe kaldal, ja jõeorus olevast linnast kuni Gileadini ei olnud linna, mis oleks olnud meile kõrge! Selle kõik andis Jehoova, meie Jumal, meie kätte.
37
Üksnes ammonlaste maad sa ei puudutanud, kogu Jabboki jõe äärt, ja mägestikulinnu ega muud, mida Jehoova, meie Jumal, oli keelanud.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Tõesti, tõesti ma ütlen teile: kes ei lähe uksest sisse lambatarasse, vaid astub sisse mujalt, see on varas ja röövel!
2
Aga kes uksest sisse läheb, see on lammaste karjane,
3
sellele avab uksehoidja, ja lambad kuulevad ta häält, ja ta kutsub omi lambaid nimepidi ja viib nad välja.
4
Ja kui ta oma lambad on välja ajanud, käib ta nende ees ja lambad järgivad teda, sest nad tunnevad tema häält.
5
Aga võõrast nad ei järgi, vaid põgenevad tema eest, sest nad ei tunne võõraste häält!"
6
Selle võrdumi Jeesus ütles neile; nemad aga ei saanud aru, mis see on, mida ta neile rääkis.
7
Sellepärast ütles Jeesus taas: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et mina olen lammaste uks!
8
Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid; lambad aga ei ole neid kuulnud!
9
Mina olen uks. Kui keegi minu kaudu sisse läheb, siis ta saab õndsaks ja käib sisse ja välja ja leiab karjamaad.
10
Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ning hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja kõike ülirohkesti!
11
Mina olen hea karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.
12
Palgaline ja kes ei ole karjane, kelle omad lambad ei ole, näeb hundi tulevat ja jätab lambad maha ja põgeneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali.
13
- Ta põgeneb, sest ta on palgaline ega hooli lammastest.
14
Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind,
15
nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ja ma jätan oma elu lammaste eest.
16
Ja mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast; needki ma pean tooma siia, ja nad kuulevad minu häält, ja siis on üks kari ja üks karjane.
17
Sellepärast Isa armastab mind, et ma jätan oma elu, et seda jälle võtta.
18
Ükski ei võta seda minult, vaid ma jätan selle iseenesest. Mul on meelevald seda jätta ja mul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsusõna ma olen saanud oma Isalt!"
19
Siis tekkis taas vaidlus juutide keskel nende sõnade pärast.
20
Ja paljud nende seast ütlesid: "Temas on kuri vaim ja ta jampsib! Miks te teda kuulate?"
21
Teised ütlesid: "Need ei ole seestunu sõnad; ega kuri vaim või avada pimedate silmi?"
22
Siis tulid templi uuendamise pühad Jeruusalemmas. Oli talv.
23
Ja Jeesus kõndis pühakojas Saalomoni võlvitud hoones.
24
Siis juudid asusid ta ümber ja ütlesid temale: "Kaua sa pead meie hinge kahevahel? Oled sa Kristus, siis ütle meile seda lausa!"
25
Jeesus kostis neile: "Ma olen teile juba ütelnud, aga te ei usu! Teod, mis ma teen oma Isa nimel, need tunnistavad minust.
26
Teie aga ei usu, sest teie ei ole minu lammaste hulgast.
27
Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nemad järgivad mind.
28
Ja mina annan neile igavese elu ja nemad ei saa iialgi hukka, ja ükski ei kisu neid minu käest.
29
Minu Isa, kes nad mulle on annud, on suurem kui kõik; ja ükski ei saa neid minu Isa käest ära kiskuda.
30
Mina ja Isa oleme üks!"
31
Siis võtsid juudid jälle maast kive, et teda nendega visata.
32
Jeesus kostis neile: "Palju häid tegusid ma olen teile näidanud oma Isast; missuguse teo pärast nende seast te tahate mind kividega visata?"
33
Juudid vastasid temale: "Hea teo pärast me ei viska sind kividega, vaid Jumala pilkamise pärast ja et sina, kes oled inimene, pead ennast Jumalaks!"
34
Jeesus vastas neile: "Eks teie käsuõpetuses ole kirjutatud: Mina olen ütelnud: Teie olete jumalad!?
35
Kui ta nimetab jumalaiks neid, kellede kätte sai Jumala sõna - ja Kiri ei või jääda valeks -
36
kuidas te siis ütlete sellele, keda Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma: Sina pilkad Jumalat! sellepärast et ma ütlesin: Mina olen Jumala Poeg?
37
Kui ma ei tee oma Isa tegusid, siis ärge mind uskuge;
38
aga kui ma teen, siis uskuge neid tegusid, kui te ka mind ei usu, et te tunneksite ja saaksite aru, et Isa on minus ja mina olen Isas!"
39
Siis nad püüdsid taas teda kinni võtta, aga ta pääsis nende käest.
40
Ja tema läks jälle teisele poole Jordanit, sinna paika, kus Johannes esmalt oli olnud ristimas; ja ta viibis seal.
41
Ja paljud tulid tema juure ja ütlesid: "Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte; aga kõik, mis Johannes sellest mehest on ütelnud, on tõsi!"
42
Ja seal uskusid paljud temasse.
