Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid esimeses kuus Siini kõrbe ja rahvas asus Kaadesisse. Seal suri Mirjam ja ta maeti sinna.
2
Kogudusel aga ei olnud vett. Siis nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu.
3
Ja rahvas riidles Moosesega, nad rääkisid ning ütlesid nõnda: "Oleksime ometi meiegi hinge heitnud, siis kui meie vennad hinge heitsid Jehoova ees!
4
Miks tõite Jehoova koguduse, meid ja meie lojused, siia kõrbe surema?
5
Miks tõite meid ära Egiptusest, tuues meid siia pahasse paika? Ei ole see vilja ega viigimarja, viinapuu ega granaatõuna paik, ja joomiseks ei ole vett!"
6
Aga Mooses ja Aaron tulid rahvakogu eest kogudusetelgi ukse ette ja heitsid silmili maha. Siis ilmutas ennast neile Jehoova auhiilgus!
7
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
8
"Võta kepp ja kogu kokku kogudus, sina ja su vend Aaron, ja ütelge nende nähes kaljule, et see annaks vett. Sina too neile kaljust vesi välja ning jooda kogudust ja nende lojuseid!"
9
Siis Mooses võttis Jehoova eest kepi, nagu teda oli kästud.
10
Ja Mooses ja Aaron kogusid koguduse kalju ette; ja ta ütles neile: "Kuulge nüüd, te vastupanijad! Kas peame tooma teile vee välja sestsamast kaljust?"
11
Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende lojused said juua!
12
Aga Jehoova ütles Moosesele ja Aaronile: "Sellepärast et te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile annan!"
13
See oli Meriba vesi, kus Iisraeli lapsed riidlesid Jehoovaga ja tema näitas ennast neile pühana.
14
Kaadesist läkitas Mooses käskjalad Edomi kuninga juure: "Nõnda ütleb su vend Iisrael: Sina tead kõiki raskusi, mis meid on tabanud,
15
et meie vanemad läksid alla Egiptusesse ja me asusime kaua aega Egiptuses ja et egiptlased tegid kurja meile ja meie vanemaile.
16
Aga me kisendasime Jehoova poole ja tema kuulis meie häält ning läkitas ingli, kes tõi meid Egiptusest välja. Ja vaata, me oleme Kaadesis, linnas su maa rajal!
17
Luba meid nüüd oma maast läbi minna! Me ei lähe läbi põldude ega viinamägede ja me ei joo kaevuvett! Me läheme kuningateed mööda ega pöördu paremat või vasakut kätt, kuni oleme läbinud su maa-ala!"
18
Aga Edom vastas temale: "Sa ei tohi läbi minna! Muidu ma tulen mõõgaga su vastu!"
19
Ja Iisraeli lapsed ütlesid temale: "Me läheme maanteed mööda ja kui me joome su vett, mina ja mu lojused, siis ma maksan selle eest! Ei midagi muud, kui et võiksin jala läbi minna!"
20
Aga tema vastas: "Sa ei tohi läbi minna!" Ja Edom läks välja tema vastu hulga rahva ja kindla käega.
21
Kui Edom keeldus lubamast Iisraeli oma maa-alast läbi minna, siis Iisrael pöördus temast eemale.
22
Ja nad läksid teele Kaadesist. Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid Hoori mäe juure.
23
Ja Jehoova rääkis Moosese ja Aaroniga Hoori mäe juures Edomi maa rajal, üteldes:
24
"Aaron koristatakse oma rahva juure, sest ta ei pääse sellele maale, mille ma annan Iisraeli lastele, sellepärast et te Meriba vee juures olite tõrksad mu käsu vastu!
25
Võta Aaron ja tema poeg Eleasar ja vii nad Hoori mäele.
26
Võta Aaronil riided seljast ja pane need selga ta pojale Eleasarile. Aaron koristatakse ära ja ta sureb seal!"
27
Ja Mooses tegi nõnda, nagu Jehoova käskis, ja nad läksid üles Hoori mäele terve koguduse nähes.
28
Ja Mooses võttis Aaronil riided seljast ning pani need selga ta pojale Eleasarile. Ja Aaron suri seal mäeharjal, aga Mooses ja Eleasar astusid mäelt alla.
29
Ja kui terve kogudus nägi, et Aaron oli hinge heitnud, siis nad nutsid Aaroni pärast kolmkümmend päeva, kogu Iisraeli sugu.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Aradi kuningas, kaananlane, kes elas Lõunamaal, kuulis, et Iisrael tuli Atarimi teed mööda, siis ta sõdis Iisraeli vastu ja võttis neilt vange.
2
Siis Iisrael andis Jehoovale tõotuse, üteldes: "Kui sa tõesti annad selle rahva minu kätte, siis ma hävitan nende linnad sootumaks!"
3
Ja Jehoova kuulis Iisraeli häält ning andis kaananlased nende kätte ja nad hävitasid need ja nende linnad sootumaks. Ja sellele paigale pandi nimeks Horma.
4
Hoori mäe juurest nad läksid ära Kõrkjamere teed mööda, et minna ümber Edomimaa; aga rahvas tüdines teekonnal.
5
Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja Moosesele: "Miks olete meid toonud Egiptusest kõrbe surema? Sest ei ole leiba ega vett ja meie hing tülkab seda viletsat toitu!"
6
Siis Jehoova läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast.
7
Siis rahvas tuli Moosese juure ja nad ütlesid: "Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule! Palu Jehoovat, et ta võtaks meilt ära need maod!" Ja Mooses palus rahva eest.
8
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!"
9
Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too silmitses vaskmadu, siis ta jäi elama!
10
Ja Iisraeli lapsed läksid teele ja lõid leeri üles Obotisse.
11
Ja nad läksid teele Obotist ja lõid leeri üles Ijje-Abarimi, Moabi ees olevasse kõrbe päikesetõusu pool.
12
Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles Seredi nõkku.
13
Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles teispoole kõrves olevat Arnoni jõge, mis lähtub emorlaste maa-alalt, sest Arnon on Moabi rajaks Moabi ja emorlaste vahel.
14
Seepärast üteldakse "Jehoova sõdade raamatus": "Vaaheb Suufas ja Arnoni orud
15
ja orgude nõlvakud, mis laskuvad Aari maa-alale ja naalduvad Moabi rajale!
16
Ja sealt nad läksid kaevu juure. See oli see kaev, mille puhul Jehoova ütles Moosesele: "Kogu rahvas kokku, siis ma annan neile vett!"
17
Tol korral laulis Iisrael seda laulu: "Kee üles, kaev! Laulgem temast!
18
Kaev, mille vürstid kaevasid, mida rahva parimad süvendasid valitsuskepiga, oma karjasekeppidega!" Ja kõrvest nad läksid Mattanasse
19
ja Mattanast Nahalieli ja Nahalielist Baamotti
20
ja Baamotist sinna orgu, mis on Moabimaal Pisga mäetipu juures, mis vaatab alla kõrvepinnale.
21
Ja Iisrael läkitas käskjalad Siihoni, emorlaste kuninga juure ütlema:
22
"Luba mind oma maast läbi minna! Me ei põika põldudele ega viinamägedele, me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda, kuni oleme läbinud su maa-ala!"
23
Aga Siihon ei lubanud Iisraeli oma maa-alast läbi minna, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja läks välja kõrbe Iisraeli vastu; ta tuli Jaasasse ja sõdis Iisraeli vastu.
24
Aga Iisrael lõi teda mõõgateraga ja vallutas tema maa Arnonist kuni Jabbokini, kuni ammonlasteni, sest ammonlaste raja oli kindlustatud.
25
Ja Iisrael võttis kõik need linnad ja elas kõigis emorlaste linnades, Hesbonis ja kõigis selle tütarlinnades.
26
Sest Hesbon oli Siihoni, emorlaste kuninga linn ja tema oli sõdinud endise Moabi kuninga vastu ning oli tolle käest ära võtnud kogu tema maa kuni Arnonini.
27
Seepärast ütlevad pilkelaulikud: "Tulge Hesboni! Ehitatagu üles ja rajatagu Siihoni linn!
28
Sest tuli väljus Hesbonist, leek Siihoni linnast! See põletas Moabi Aari, Arnoni küngaste isandad!
29
Häda sulle, Moab! Kadunud oled, Kemosi rahvas! Ta tegi oma pojad põgenikeks ja oma tütred vangideks emorlaste kuningale Siihonile!
30
Aga meie ambusime neid, Hesbon on hävinud Diibonist saadik; me rüüstasime kuni Noofani, mis ulatub Meedebani!"
31
Ja Iisrael jäi elama emorlaste maale.
32
Siis Mooses läkitas uurima Jaaserit ja nad vallutasid selle tütarlinnad; ta ajas ära emorlased, kes seal olid.
33
Siis nad pöördusid ja läksid üles mööda Baasani teed. Aga Baasani kuningas Oog läks välja nende vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Edreis.
34
Aga Jehoova ütles Moosesele: "Ära karda teda, sest ma annan su kätte tema ja kogu ta rahva ja maa. Ja talita temaga, nagu sa talitasid Siihoniga, emorlaste kuningaga, kes elas Hesbonis!"
35
Ja nad lõid maha tema ja ta pojad ja kogu ta rahva, laskmata põgeneda ainustki. Ja nad vallutasid ta maa.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal.
2
Seesama oli alguses Jumala juures.
3
Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.
4
Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus,
5
ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda võtnud omaks.
6
Oli mees, Jumala läkitatud; selle nimi oli Johannes.
7
See tuli tunnistuseks, tunnistama valgusest, et kõik usuksid tema kaudu.
8
Tema ei olnud valgus, vaid ta tuli tunnistama valgusest.
9
See tõeline valgus, mis valgustab igat inimest, oli tulemas maailma.
10
Tema oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tunnud teda.
11
Ta tuli sellesse, mis tema oma, ja tema omad ei võtnud teda vastu.
12
Aga kõigile, kes teda vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad tema nimesse,
13
kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast.
14
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde.
15
Johannes annab tunnistust temast, ja ta hüüdis nõnda: "Tema oli see, kellest ma ütlesin: Kes tuleb pärast mind, see on olnud enne mind, sest ta oli enne kui mina!"
16
Sest tema täiusest me kõik oleme saanud, ja armu armu peale.
17
Sest käsuõpetus on antud Moosese kaudu, arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.
18
Ükski ei ole Jumalat iialgi näinud; ainusündinud Poeg, kes on Isa süles, on temast kõnelnud.
19
Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt küsima: "Kes sa oled?"
20
Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid tunnistas: "Mina ei ole Kristus!"
21
Ja nad küsisid temalt: "Kes siis? Oled sa Eelija?" Tema ütles: "Ei ole!"- "Oled sina see prohvet?" Tema vastas: "Ei!"
22
Siis nad ütlesid talle: "Kes sa oled? Et annaksime vastuse neile, kes meid läkitasid. Mis sa ütled enesest?"
23
Tema ütles: "Mina olen hüüdja hääl kõrves: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud!"
24
Ja need, kes olid läkitatud, olid variseride seast.
25
Ja nad küsisid temalt ja ütlesid talle: "Miks sa siis ristid, kui sa pole Kristus ega Eelija ega see prohvet?"
26
Johannes vastas neile ning ütles: "Mina ristin veega; aga teie keskel seisab see, keda te ei tunne,
27
kes tuleb pärast mind, kelle jalatsi paela lahti päästma mina ei ole vääriline!"
28
See sündis Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes ristis.
29
Järgmisel päeval näeb Johannes Jeesuse tulevat tema juure ja ta ütleb: "Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!
30
See on, kellest ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees, kes on olnud enne mind, sest ta oli enne kui mina!
31
Ja mina ei tunnud teda, kuid selleks, et ta saaks ilmsiks Iisraelile, olen mina tulnud veega ristima!"
32
Ja Johannes tunnistas ning ütles: "Ma nägin Vaimu taevast alla laskuvat nagu tuvi; ja ta jäi tema peale.
33
Ja mina ei tunnud teda mitte; aga kes mind läkitas veega ristima, see ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu alla laskuvat ja tema peale jäävat, see on, kes ristib Püha Vaimuga!
34
Ja mina olen näinud ja tunnistanud, et seesinane on Jumala Poeg!"
35
Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal, ja kaks tema jüngrit.
36
Ja kui ta nägi Jeesust kõndivat, ütles ta: "Ennäe, see on Jumala Tall!"
37
Ja need kaks jüngrit kuulsid tema ütlust ja järgisid Jeesust.
38
Aga Jeesus pöördus ümber, ja nähes neid teda järgivat, ütles ta neile: "Mida te otsite?" Aga nemad ütlesid talle: "Rabi!" - see tähendab meie keeli õpetaja - "Kus sa asud?"
39
Ta ütles neile: "Tulge ja vaadake!" Nad tulidki ja nägid, kus ta asus, ja nad jäid tema juure selle päeva. See oli arvata kümnes tund.
40
Andreas, Siimon Peetruse vend, oli üks neist kahest, kes oli kuulnud Johannese ütlust ja hakanud Jeesust järgima.
41
Tema leiab esiteks oma venna Siimona ja ütleb temale: "Me oleme leidnud Messia!" - see on meie keeli Kristuse.
42
Ja ta viis tema Jeesuse juure. Jeesus vaatas temale otsa ja ütles: "Sina oled Siimon, Joona poeg, sind peab hüütama Keefaseks!" - see tähendab Peetruseks.
43
Järgmisel päeval Jeesus tahtis minna Galileasse; ja ta leiab Filippuse ning ütleb temale: "Järgi mind!"
44
Aga Filippus oli pärit Betsaidast, Andrease ja Peetruse linnast.
45
Filippus leiab Naatanaeli ja ütleb temale: "Kellest Mooses on kirjutanud käsuõpetuses, ja prohvetid, selle me oleme leidnud, Jeesuse, Joosepi poja, Naatsaretist!"
46
Naatanael ütles talle: "Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?" Filippus ütles temale: "Tule ja vaata!"
47
Jeesus nägi Naatanaeli tema juure tulevat ja ütles temast: "Ennäe, tõeline iisraellane, kelles ei ole kavalust!"
48
Naatanael ütles talle: "Kust sa mind tunned?"Jeesus vastas ja ütles temale: "Enne kui Filippus sind kutsus, nägin ma sind, kui sa olid viigipuu all!"
49
Naatanael vastas temale: "Rabi, sina oled Jumala Poeg, sina oled Iisraeli kuningas!"
50
Jeesus vastas ja ütles talle: "Sellepärast et ma ütlesin: Ma nägin sind viigipuu all! usud sa. Sa saad näha suuremaid asju kui need!"
51
Ja ta ütles talle: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, te näete ka taeva olevat avatud ja Jumala inglid astuvat üles ja alla Inimese Poja peale!"
