Flash tuleb sisse lülitada
1
Jehoova sõna, mis tuli Sefanjale, Kuusi pojale, kes oli Gedalja poeg, kes oli Amarja poeg, kes oli Hiskija poeg, Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja päevil:
2
"Ma võtan maapinnalt kõik sootuks ära, ütleb Jehoova!
3
Ma võtan inimesed ja lojused, võtan taeva linnud ja mere kalad; ma panen õelad komistama ja hävitan inimesed maapinnalt, ütleb Jehoova!
4
Ma sirutan oma käe Juuda vastu ja kõigi Jeruusalema elanike vastu; ma hävitan sellest paigast Baali jäänused, ebajumalapappide nimed ühes preestritega
5
ja need, kes katustel kummardavad taeva väge, ja need, kes kummardavad Jehoovat ning vannuvad tema juures, aga vannuvad ka Milkomi juures,
6
ja need, kes on taganenud Jehoova järelt, kes ei otsi Jehoovat ega nõua Teda!
7
Vaiki Issanda Jehoova ees! Sest Jehoova päev on ligidal, sest Jehoova on korraldanud tapaohvri, on pühitsenud oma külalised!
8
Ja Jehoova tapaohvri päeval ma nuhtlen vürste ja kuningapoegi ja kõiki, kes panevad selga võõramaised riided!
9
Ja ma nuhtlen sel päeval kõiki, kes ronivad laudile, kes täidavad oma isanda koja vägivalla ja pettusega!
10
Ja sel päeval, ütleb Jehoova, kostab hädakisa Kalaväravast, ulumine Uuslinnast ja vali kärgatus küngastelt!
11
Uluge, Uhmri elanikud, sest kõik kaubitsejad peavad vaikima, kõik hõbedavaagijad hävitatakse!
12
Ja sel ajal sünnib: ma otsin lampidega Jeruusalema läbi ja karistan neid mehi, kes on tardunud oma pärmi peale, kes ütlevad oma südames: "Jehoova ei tee head ega kurja!"
13
Nende varandus riisutakse ja nende kojad jäävad tühjaks! Kuigi nad ehitavad kodasid, nemad neis ei ela ja kuigi nad istutavad viinamägesid, nemad neist viina ei joo!
14
Ligidal on Jehoova suur päev, see on ligidal ja ruttab väga! Kuule! Jehoova päev! Kibe - seal kisendab kangelanegi!
15
See päev on viha päev, häda ja ahastuse päev, õnnetuse ja hävingu päev, pime ja must päev, pilvine ja sünge päev,
16
sarve ja sõjahüüu päev kindlustatud linnade ja kõrgete nurgatornide vastu!
17
ma viin inimesed ahastusse, et nad käiksid nagu pimedad, sest nad on teinud pattu Jehoova vastu! Nende verd puistatakse nagu põrmu ja nende sisikondi nagu sõnnikut!
18
Isegi mitte nende hõbe ja kuld ei suuda neid päästa Jehoova vihapäeval: tema püha viha tules hävib kogu maa, sest lõpu, jah äkilise ehmatuse ta valmistab kõigile maa elanikele!
1
Kogunege ja olge koos, häbitu rahvas,
2
enne kui te ühel päeval tunglete lendlevate aganatena, enne kui teie peale tuleb Jehoova tuline viha, enne kui teie peale tuleb Jehoova vihapäev!
3
Otsige Jehoovat, kõik alandlikud maal, kes teostate tema õigust! Otsige õiglust, otsige alandlikkust, vahest leiate varju Jehoova vihapäeval!
4
Sest Assa jäetakse maha ja Askelon jääb tühjaks, Asdod aetakse ära keskpäeval ja Ekron juuritakse välja!
5
Häda teile, ranniku elanikud, kreedi rahvas! Jehoova sõna on teie vastu, Kaanan, vilistide maa! ma hävitan sind asustamatuks!
6
Sest kreetide mererand jääb karjastele karjamaaks ja pudulojustele taradeks!
7
See rannik saab Juuda soo jäägile - seal nad hoiavad karja, lebavad õhtuti Askeloni kodades! Sest Jehoova, nende Jumal, tunneb muret nende pärast ja pöörab nende saatuse!
8
ma olen kuulnud Moabi teotust ja ammonlaste sõimusõnu, millega nad on teotanud mu rahvast ja on suurustanud tema raja ees!
9
Seepärast, nii tõesti kui ma elan, ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, saavad Moab Soodoma ja ammonlased Gomorra sarnaseks, kureherne kasvukohaks, soolalaukaks, ja igavesti laastatuks; mu rahva jääk riisub neid, mu rahva riismed vallutavad need!
10
See saab neile osaks nende kõrkuse eest, sest nad on teotanud vägede Jehoova rahvast ja on suurustanud selle ees!
11
Jehoova saab neile kardetavaks, sest ta laseb kaduda kõik maa jumalad; ja nad peavad kummardama Teda, igaüks oma paigas, kõik paganate saared!
12
Ka teid, etiooplased, lüüakse maha mu mõõgaga!
13
Ta sirutab oma käe põhja poole ja hävitab Assuri; ta teeb Niinive lagedaks, kuivaks nagu kõrbe!
14
Selle keskel lebavad karjad, kõiksugu metselajate hulgad! Niihästi puguhaned kui öökullid ööbivad selle sambanuppudel! Kuule, kuidas nad huikavad aknaaukudes! Häving on lävede peal, jah, seedrivooderdis on ära kistud!
15
See on see ülemeelik linn, kes elas muretult, kes mõtles südames: Mina, ja ei keegi muu! Kuidas see küll on muutunud lagedaks, metselajaile lebamispaigaks! Igaüks, kes läheb sellest mööda, vilistab ja vehib käega!
1
Häda räpasele ja roojasele linnale, kes on rõhuja!
2
Ta ei ole kuulanud häält, ei ole võtnud õpetust, ei ole lootnud Jehoova peale, ei ole liginenud oma Jumalale!
3
Ta vürstid temas on möirgavad lõukoerad, ta kohtumõistjad on õhtused hundid, kes ei näri hommikuni!
4
Ta prohvetid on jultunud, truuduseta mehed, ta preestrid teotavad pühamut, rikuvad käsuõpetust!
5
Jehoova tema keskel on õiglane, tema ei tee ülekohut; tema toob igal hommikul valguse ette oma õiguse, ei see jää tulemata! Aga ülekohtutegija ei tunne häbi!
6
Ma olen hävitanud paganaid, nende nurgatornid on rüüstatud; ma olen teinud nende tänavad tühjaks, käidamatuks; nende linnad on laastatud, inimtühjad, elaniketa!
7
Ma mõtlesin: küllap ta kardab mind, võtab õpetust ega kaota silmist kõike, mis ma temale olen annud käsuna! Aga tõepoolest nad olid agarad tegema kurja kõigi oma tegudega!
8
Seepärast oodake mind, ütleb Jehoova, päeva, mil ma tõusen kui tunnistaja! Sest minu õigus on koguda rahvaid, koondada kuningriike, et valada nende peale oma meelepaha, kogu oma tuline viha, sest mu püha viha tules peab hävima kogu maa!
9
Sest siis ma puhastan rahvaste huuled, et nad kõik võiksid hüüda Jehoova nime, teenida teda õlg-õla kõrval!
10
Siis toovad mulle roaohvreid minu poole palvetajad, hajuvil olijad, teiseltpoolt Etioopia jõgesid!
11
Sel päeval pole sul vaja häbeneda ühegi oma teo pärast, miska sa oled üles astunud minu vastu, sest siis ma kõrvaldan su keskelt su ülemeelikud hooplejad, ja sa ei ole enam ülbe mu pühal mäel!
12
Aga ma jätan su keskele alles vaese ja viletsa rahva, ja need otsivad pelgupaika Jehoova nimes!
13
Iisraeli jäänused ei tee ülekohut ega räägi valet ja nende suus ei leidu kavalat keelt! Tõesti, nad käivad karjas ja lebavad ja ükski ei peleta neid!
14
Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõmutse ja rõkata kõigest südamest, Jeruusalema tütar!
15
Jehoova on võtnud tagasi kohtuotsuse sinu kohta, ta on pööranud ära su vaenlase! Jehoova, Iisraeli kuningas, on su keskel, enam pole sul vaja näha õnnetust!
16
Sel päeval üteldakse Jeruusalemale: "Ära karda, Siion, ärgu lõtvugu su käed!
17
Jehoova, sinu Jumal, on su keskel, kangelane, kes aitab! Ta rõõmutseb sinu pärast üpris väga, ta uuendab oma armastust, ta tunneb hõisates sinust rõõmu,
18
otsegu pühade ajal! ma võtan sinult ära hukatuse, mille pärast sa pead teotust kandma!
19
Vaata, sel ajal ma teen lõpu kõigile su rõhujaile! ma aitan lonkajat ja kogun äraaetu; ma teen nad ülistatuiks ja kuulsaiks kõigis maades, kus nad on pidanud häbenema!
20
Sel ajal ma toon teid, sel ajal ma kogun teid, sest ma teen teid kuulsaiks ja ülistatuiks kõigi maa rahvaste seas, kui ma teie eneste nähes pööran teie saatuse, ütleb Jehoova!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja viies ingel puhus pasunat. Siis ma nägin tähe taevast maa peale kukkunud olevat, ja temale anti sügavuse kaevu võti.
2
Ja ta avas sügavuse kaevu, ja kaevust tõusis suits otsegu suure ahju suits. Ja päike ja õhk läksid pimedaks kaevu suitsust.
3
Ja suitsust väljusid rohutirtsud maa peale ja neile anti meelevald, nagu skorpionidel on meelevald maa peal.
4
Ja neile üteldi, et nad ei tohi kurja teha ei maa rohule ega millelegi, mis haljas on, ega ühelegi puule, vaid ainult inimestele, kelledel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.
5
Ja neile anti käsk, et nad neid ei tapaks, vaid et nad neid piinaksid viis kuud; ja nende piinamine on otsegu skorpioni piinamine, kui ta inimest nõelab.
6
Ja neil päevil inimesed otsivad surma ega leia seda mitte, ja püüavad surra, aga surm põgeneb nende eest!
7
Ja rohutirtsud olid välimuselt sõjaks valmistatud hobuste sarnased ja neil olid peas pärjad otsegu kullast ja nende nägu oli nagu inimeste nägu;
8
ja neil olid juuksed nagu naiste juuksed ja nende hambad olid otsegu lõukoerte hambad.
9
Ja neil olid soomusrüüd, otsegu raudrüüd, ja nende tiibade kahin oli otsegu vankrite mürin, kui palju hobuseid jookseb sõtta.
10
Ja neil olid sabad ja astlad nagu skorpionidel, ja nende sabades oli võim inimestele kahju teha viis kuud.
11
Ja neil oli kuningaks sügavuse ingel; tema nimi on heebrea keeli Abadoon ja kreeka keeli Apollüon.
12
Esimene häda on möödas; vaata, kaks häda tuleb veel pärast seda!
13
Ja kuues ingel puhus pasunat. Siis ma kuulsin üht häält Jumala ees oleva kuldaltari neljast nurgast;
14
see ütles kuuendale inglile, kelle käes oli pasun: "Päästa lahti need neli inglit, kes on seotud suure Eufrati jõe ääres!"
15
Siis päästeti lahti neli inglit, kes on valmis tunniks ja päevaks ja kuuks ja aastaks, et tappa kolmas osa inimesi.
16
Ja ratsaväelaste arv on kakskümmend tuhat korda kümme tuhat; ma kuulsin nende arvu.
17
Ja nõnda ma nägin nägemuses hobuseid ja nende seljas istujaid, ja neil olid tulekarva ja purpursinised ja väävlikarva soomusrüüd; ja hobuste pead olid nagu lõukoerte pead, ja nende suust käis välja tuld ja suitsu ja väävlit.
18
Neist kolmest nuhtlusest sai surma kolmas osa inimesi tule ja suitsu ja väävli läbi, mis nende hobuste suust välja käis.
19
Sest hobuste võim on nende suus ja nende sabades; sest nende sabad on madude sarnased; neil on pead ja nendega nad teevad kahju.
20
Aga järelejäänud inimesed, keda neis nuhtlustes ei surmatud, ei pöördunud siiski mitte oma käte tegudest, et nad poleks kummardanud kurje vaime ning kuld- ja hõbe- ja vask- ja kivi- ja puujumalaid, kes ei või näha ega kuulda ega kõndida.
21
Ja nad ei pöördunud oma tapmistest ega oma nõidustest, ei oma hoorusest ega oma vargustest.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ma nägin teist vägevat inglit taevast maha tulevat; see oli riietatud pilvega ja vikerkaar oli tema pea kohal, ja tema pale oli otsegu päike ja tema jalad nagu tulesambad.
2
Ja tema käes oli avatud raamatuke, ja ta pani oma parema jala mere ja vasaku maa peale.
3
Ja ta kisendas suure häälega, otsegu lõukoer möirgab. Ja kui ta kisendas, siis hakkasid seitse pikset müristama oma häältega.
4
Ja kui need seitse pikset oma häältega olid rääkinud, tahtsin ma kirjutada. Siis ma kuulsin häält taevast ütlevat: "Pane pitseriga kinni, mis seitse pikset on kõnelnud, ja ära kirjuta seda!"
5
Ja ingel, keda ma nägin seisvat mere ja maa peal, tõstis oma käe taeva poole
6
ja vandus selle juures, kes elab ajastute ajastuteni, kes on loonud taeva ja mis seal on ja maa ja mis seal on ja mere ja mis seal on, et aega ei saa enam olema,
7
vaid seitsmenda ingli hääle päevil, kui ta hakkab pasunat puhuma, läheb täide Jumala saladus, nõnda nagu ta seda rõõmsat sõnumit on kuulutanud prohvetitele, oma sulastele!
8
Ja hääl, mida ma taevast kuulsin, rääkis jälle minuga ja ütles: "Mine võta avatud raamatuke ingli käest, kes seisab mere ja maa peal!"
9
Ja ma läksin ingli juure ning ütlesin temale: "Anna mulle see raamatuke!" Ja tema ütles mulle: "Võta ja söö see ära! Ja see peab su kõhus olema mõru, aga su suus magus nagu mesi!"
10
Ja ma võtsin raamatukese ingli käest ja sõin selle ära. Ja see oli mu suus magus nagu mesi. Ja kui ma selle olin söönud, sai see mu kõhus mõruks!
11
Ja minule üteldi: "Sa pead veel ennustama rahvaste ja rahvahõimude ja keelte ja paljude kuningate kohta!"
