Flash tuleb sisse lülitada
1
Obadja nägemus. "Nõnda ütleb Issand Jehoova Edomi kohta - me oleme kuulnud sõnumit Jehoovalt ja käskjalg on läkitatud rahvaste juure: Üles, tõuskem sõdima tema vastu!"
2
Vaata, ma teen sind pisukeseks rahvaste keskel, sind põlatakse väga!
3
Su südame ülbus on petnud sind, kes elad kaljulõhedes, oled oma asupaiga teinud kõrgele ja mõtled oma südames: "Kes võiks mind tõugata alla maa peale?"
4
Kuigi sa tõuseksid kotkana kõrgele ja kuigi su pesa oleks tehtud tähtede vahele, tooksin ma sind sealt alla, ütleb Jehoova!
5
Kui su juure tulevad vargad või öised röövlid - kuidas sa siis küll saaksid vaikida! - eks nad varasta, niipalju kui neile on vaja? Kui sulle tulevad viinamarjakorjajad, eks nad jäta järelnoppimiseks järele?
6
Ah, kuidas küll uuritakse Eesavit, tuhnitakse tema peidetud varandusi!
7
Kõik su liitlased ajavad sind piirini, su sõbrad petavad sind, võtavad su üle võimust; su söömakaaslased panevad sulle alla vanutuspaku! - "Temal pole taipu!"
8
Kas mitte sel päeval see tuleb, ütleb Jehoova, mil ma hävitan targad Edomis ja mõistlikud Eesavi mäelt?
9
Siis, Teeman, ehmuvad su kangelased, sest Eesavi mägestikust hävitatakse iga mees!
10
Mõrva pärast, vägivalla pärast su venna Jaakobi kallal, katab sind häbi ja sind hävitatakse igaveseks!
11
Sel päeval, mil sa seisid eemal, päeval, mil võõrad viisid ära tema varanduse, kui muulased tulid ta väravasse ja heitsid liisku Jeruusalema pärast, olid sinagi nagu üks neist!
12
Ent ära tunne silmarõõmu oma venna päevast, tema õnnetuspäevast; ära rõõmutse Juuda laste pärast nende hukkumispäeval; ära oma suuga suurusta hädapäeval!
13
Ära mine sisse mu rahva väravast tema õnnetuspäeval; ära sinagi tunne silmarõõmu tema hädast tema õnnetuspäeval; ära pista kätt tema varanduse külge tema õnnetuspäeval!
14
Ära seisa teelahkmel tema põgenikke hävitamas, ära loovuta tema pääsenuid hädapäeval!
15
Sest Jehoova päev on ligidal kõigi rahvaste jaoks! Nõnda nagu sina talitasid, talitatakse sinuga, su teod tulevad tagasi su oma pea peale!
16
Sest nõnda nagu te olete joonud mu pühal mäel, nõnda peavad kõik rahvad alati jooma: nad joovad ja rüüpavad, ja siis on, nagu ei oleks neid olnudki!
17
Aga pääsmine on Siioni mäel, see on püha, ja Jaakobi sugu pärib oma endised pärandid!
18
Jaakobi sugu on tuli ja Joosepi sugu on leek aga Eesavi sugu on kõrs: nad süütavad selle ja põletavad ja Eesavi soole ei jää pääsnuid! Jah, Jehoova on rääkinud!
19
Nad pärivad Lõunamaa ühes Eesavi mäestikuga, ja Madalmaa ühes vilistidega; nad pärivad Efraimi väljad ja Samaaria väljad ja Benjamini ühes Gileadiga!
20
Ja vangiviidud seal Halas, Iisraeli laste hulka kuulujad, pärivad kaananlastelt kuni Sareptani; ja Jeruusalemast vangiviidud, kes on Sefaradis, pärivad Lõunamaa linnad!
21
Päästjad lähevad üles Siioni mäele kohut mõistma Eesavi mäestiku üle! Ja kuningriik jääb Jehoovale!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova sõna tuli Joonale, Amittai pojale; ta ütles:
2
"Võta kätte, mine Niinivesse, sinna suure linna ja jutlusta sellele, sest nende kurjus on tõusnud mu palge ette!"
3
Aga Joona tahtis Jehoova palge eest põgeneda Tarsisesse; ta läks alla Jafasse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas; ta andis sõiduraha ja astus peale, et minna ühes nendega Tarsisesse, Jehoova palge eest ära.
4
Ent Jehoova paiskas mere peale suure tuule, nõnda et merel tõusis suur torm ja näis, et laev hukkub.
5
Ja meremehed kartsid ning hüüdsid igaüks oma jumala poole; ja nad heitsid merre laevas olevad asjad, et seda neist kergendada. Aga Joona oli läinud alla laevaruumi ja oli heitnud magama; ja ta magas sügavasti.
6
Siis astus laevajuht tema juure ja ütles temale: "Kuidas sa saad nõnda sügavasti magada? Tõuse üles, hüüa oma Jumala poole, vahest Jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku!"
7
Aga isekeskis nad ütlesid: "Lähme ja heidame liisku, et saaksime teada, kelle pärast on see õnnetus meile tulnud!" Ja nad heitsid liisku ja liisk langes Joonale.
8
Siis nad ütlesid temale: "Seleta meile ometi, mispärast on see õnnetus meile tulnud? Mis on su amet ja kust sa tuled? Kus on su kodumaa ja missugusest rahvast oled sa pärit?"
9
Ja ta vastas neile: "Mina olen heebrealane ja ma kardan Jehoovat, taeva Jumalat, kes on teinud mere ja kuiva maa!"
10
Siis mehed hakkasid üpris väga kartma ja ütlesid temale: "Miks sa seda tegid?" Sest mehed teadsid, et ta oli Jehoova palge eest põgenemas, kuna ta oli neile sellest rääkinud.
11
Ja nad küsisid temalt: "Mida peaksime sinuga tegema, et meri meie poolest võiks rahuneda?" Sest meri hakkas üha enam mässama.
12
Ja ta vastas neile: "Võtke mind ja visake merre, siis rahuneb meri teie poolest! Sest ma tean, et minu pärast on see suur torm teile tulnud!"
13
Mehed sõudsid küll, et pääseda tagasi kuivale maale, aga nad ei suutnud, sest meri hakkas üha enam mässama nende vastu.
14
Siis nad hüüdsid Jehoova poole ja ütlesid: "Oh Jehoova, ära ometi lase meid hukkuda selle mehe hinge pärast, samuti ära pane meie peale süütuma verd, sest Sina, Jehoova, teed nõnda nagu on Sinule meelepärane!"
15
Ja nad võtsid Joona ning viskasid ta merre; siis rauges mere raev.
16
Aga mehed kartsid Jehoovat üpris väga ja nad ohverdasid Jehoovale tapaohvri ning andsid tõotusi.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Jehoova saatis ühe suure kala, et see neelaks Joona. Ja Joona oli kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd.
2
Ja Joona palus Jehoovat, oma Jumalat kala kõhus
3
ja ütles: "Ma hüüdsin oma kitsikuses Jehoova poole ja tema vastas mulle! Haua sisemuses ma hüüdsin appi, Sina kuulsid mu häält!
4
Sest Sina heitsid mind sügavusse, merede südamesse; voolus ümbritses mind, kõik su vood ja su lained käisid minust üle!
5
Siis ma mõtlesin: ma olen ära aetud su silma eest! Kas saan veel näha su püha templit?
6
Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, kõrkjad mähkisid mu pead!
7
ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks! Aga Sina tõid mu elu hauast üles, Jehoova, mu Jumal!
8
Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Jehoovale ja mu palve tuli sinu juure su pühasse templisse!
9
Need, kes austavad tühje ebajumalaid, hülgavad oma osaduse!
10
Aga mina tahan ohverdada Sinule tänulaulu kõlades! Mida olen tõotanud, seda täidan! Jehoova käes on pääste!"
11
Siis Jehoova käskis kala ja see oksendas Joona kuivale maale.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Vanem armsale Gaajusele, keda ma armastan tões.
2
Armas, soovin sulle, et kõigis asjus sinu käsi hästi käiks ja sa oleksid terve, nõnda nagu su hingegi lugu on hea.
3
Mind ju rõõmustas väga, kui vennad tulid ja tunnistust andsid sinu tõesusest, nõnda nagu sa käidki tões.
4
Mul ei ole suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tões käivat.
5
Armas, sina toimid ustavana kõiges, mida sa teed koguni võõrastele vendadele,
6
kes on koguduse ees annud tunnistust sinu armastusest, kelle suhtes sa teed hästi, kui sa neid saadad edasi teekonnal väärikalt Jumala ees.
7
Sest tema nime pärast on nad läinud välja ega võta midagi paganate käest.
8
Sellepärast me oleme kohustatud võtma niisuguseid vastu, et saaksime tõe kaastöölisteks.
9
Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele; kuid Diotrefes, kes nende seas püüab olla ülem, ei võta meid vastu.
10
Sellepärast mina, kui tulen, tuletan temale meele teod, mida ta teeb, kui ta meid laimab kurjade sõnadega ega ole rahul sellegagi, et ei võta ise vendi vastu, vaid takistab ka neid, kes tahavad seda teha, ja lükkab nad välja kogudusest.
11
Armas, ära võta eeskujuks kurja, vaid head. Kes teeb head, on Jumalast; kes teeb kurja, ei ole Jumalat näinud.
12
Demeetriosel on kõigilt ja tõelt eneselt hea tunnistus, ja meiegi tunnistame sedasama, ja sina tead, et meie tunnistus on tõsi.
13
Mul oleks sulle palju kirjutada, kuid ma ei taha sinule kirjutada tindi ja sulega,
14
vaid loodan sind varsti näha, ja siis me räägime suu suud vastu.
15
Rahu sulle! Sõbrad tervitavad sind; tervita sõpru nimepidi.
