Flash tuleb sisse lülitada
1
Issand Jehoova andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, rohutirtsud läksid välja, kui ädal oli hakanud kasvama; ja vaata, see oli ädal pärast niitmist kuningale.
2
Ja kui need olid maa rohu ära söönud, siis ütlesin mina: Issand Jehoova, anna ometi andeks! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikseks?
3
Jehoova kahetses seda. "See ei sünni!" ütles Jehoova.
4
Issand Jehoova andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand Jehoova kutsus karistuseks tule ja see hävitas suure sügavuse veed ning hakkas hävitama põllumaad.
5
Siis ütlesin mina: "Issand Jehoova, lõpeta ometi! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikseks?"
6
Jehoova kahetses seda. "Seegi ei sünni!" ütles Issand Jehoova.
7
Ta andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand seisis looditud müüril ja tal oli käes tinalood.
8
Ja Jehoova küsis minult: "Mida sa näed, Aamos?" Ja ma vastasin: "Loodi!" Siis ütles Issand: "Vaata, ma panen loodi oma Iisraeli rahva keskele! ma ei lähe enam temast mööda,
9
vaid Iisaki ohvrikünkad hävitatakse ja Iisraeli pühamud rüüstatakse, ja ma tõusen mõõgaga Jerobeami soo vastu!"
10
Amasja, Peeteli preester, läkitas siis ütlema Iisraeli kuningale Jerobeamile: "Aamos peab salanõu sinu vastu Iisraeli soo keskel! Maa ei suuda taluda kõiki tema sõnu!
11
Sest Aamos on ütelnud nõnda: Jerobeam sureb mõõga läbi ja Iisrael viiakse vangi, ära omalt maalt!"
12
Ja Amasja ütles Aamosele: "Sina, nägija, mine, põgene Juudamaale, söö seal leiba ja ennusta seal!
13
Aga Peetelis sa ei tohi enam ennustada, sest see on kuninga pühamu ja kuningriigi tempel!"
14
Siis Aamos vastas ja ütles Amasjale: "Mina ei ole prohvet ega prohvetijünger, vaid olen karjane ja metsviigipuude vääristaja!
15
Aga Jehoova võttis mind karja järelt ja Jehoova ütles mulle: mine, ennusta mu rahvale Iisraelile!
16
Ja kuule siis nüüd Jehoova sõna: Sina ütled: Ära ennusta Iisraelile ja ära pilla sõnu Iisaki soole!
17
Sellepärast ütleb Jehoova nõnda: su naine saab linnas hooraks, su pojad ja su tütred langevad mõõga läbi, su maa jaotatakse nööriga, sa ise sured roojasel maal ja Iisrael peab minema vangi, ära omalt maalt!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Issand Jehoova andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, seal oli korv küpse puuviljaga!
2
Ja ta küsis: "Mida sa näed, Aamos?" ma vastasin: "Korvitäit küpset puuvilja!" Siis ütles Jehoova mulle: "Mu rahvale, Iisraelile, tuleb lõpp! Enam ma ei lähe temast mööda!
3
Sel päeval muutuvad ulgumiseks palee laulud, ütleb Issand Jehoova! Palju on laipu, heidetud igasse paika! Vaikus!"
4
Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate teha maal hädalisele lõpu,
5
üteldes: "Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada viljaaidad, teha vaka vähemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega,
6
et saaksime osta raha eest viletsa ja kingapaari eest vaese, ja müüa vilja jäätmeid?"
7
Jehoova on vandunud Jaakobi uhkuse juures: "Tõesti, ma ei unusta iialgi ühtki nende tegu!"
8
Kas ei peaks maa selle pärast värisema ja kõik, kes seal elavad, leinama? Kas see kõik ei tõuse nagu jõgi, kohudes ja alanedes nagu Egiptuse Niilus?
9
"Ja selsamal päeval sünnib", ütleb Issand Jehoova, "et ma lasen päikese loojuda keskpäeval ja teen maa pimedaks päise päeva ajal!
10
Ja ma muudan teie pühad leinaks ja kõik teie laulud nutulauludeks, ma panen kõigi niudeile kotiriide ja teen paljaks iga pea! Ma toon leina nagu ainsa poja pärast ja lõppeks kibeda päeva!"
11
"Vaata, päevad tulevad", ütleb Issand Jehoova, "millal ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Jehoova sõnade kuulmise järele!
12
Siis nad vaaruvad merest mereni ja põhjast itta, nad uitavad otsides Jehoova sõna, aga nad ei leia!
13
Sel päeval minestavad janu pärast ilusad neitsid ja noored mehed,
14
need, kes vandusid Samaaria süüteo juures ja ütlesid: "Nii tõesti kui su jumal elab, Daan!" ja: "Nii tõesti kui su lemmik elab, Beer-Seba!" nad langevad ega tõuse enam!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ma nägin, et Issand seisis altari juures ja ütles: "Löö sambanupu peale, nõnda et läved vabiseksid ja tükid langeksid neile kõigile pähe! Siis ma tapan mõõgaga viimsedki neist! Ükski neist ei saa põgeneda ja ükski neist ei pääse pakku!
2
Kuigi nad sisse murraksid surmavalda, mu käsi võtaks nad sealtki; ja kuigi nad läheksid üles taevasse, ma tooksin nad alla sealtki!
3
Kuigi nad poeksid peitu Karmeli tippu, ma otsiksin ja võtaksin nad ära sealtki; ja kuigi nad läheksid varjule mu silma eest mere põhja, ma käsiksin madusid neid salvata sealgi!
4
Kuigi nad läheksid vangi oma vaenlaste ees, ma käsiksin mõõka neid tappa sealgi! Ja ma pööran oma silmad nende vastu, kurjaks, aga mitte heaks!
5
Issand, vägede Jehoova, kes puudutab maa kõikuma, nõnda et kõik selle elanikud leinavad, et see kõik tõuseb jõena ja jälle alaneb nagu Egiptuse Niilus,
6
kes ehitab oma ülemised toad taevasse ja püstitab maa kohale oma võlvi, kes kutsub mereveed ja valab need maa peale - Jehoova on tema nimi!
7
Eks ole teie, Iisraeli lapsed, mulle etiooplastega üheväärsed? Eks ole mina toonud Iisraeli Egiptusemaalt, vilistid Kaftoorist ja süürlased Kiirist?
8
Vaata, Issanda Jehoova silmad on patuse kuningriigi vastu ja ma hävitan selle maapinnalt! Ometi ma ei hävita sootuks Jaakobi sugu, ütleb Jehoova!
9
Sest vaata, ma annan käsu ja sõelun Iisraeli sugu kõigi paganate seas, otsegu sõelaga sõelutakse: ivagi ei lange maha!
10
Mõõga läbi surevad kõik mu rahva patused, kes ütlevad: "Õnnetus ei tule meile ega taba meid!"
11
Sel päeval ma püstitan jälle Taaveti lagunenud hüti, müürin kinni ta praod, püstitan jälle ta varemed ja ehitan ta üles, nagu ta oli muistseil päevil,
12
et nad saaksid pärida Edomi jäägi ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud minu nimi, ütleb Jehoova, kes seda teeb!
13
Vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil kündja jõuab järele lõikajale ja viinamarjasõtkuja seemne külvajale; siis mäed tilguvad värsket viina ja kõik künkad sulavad!
14
Siis ma pööran oma Iisraeli rahva vangipõlve, nad ehitavad üles hävitatud linnad ja elavad neis; nad istutavad viinamägesid ja joovad nende viina, nad teevad rohuaedu ja söövad nende vilja!
15
Ma istutan nad nende omale maale ja enam ei kitkuta neid ära nende maalt, mille ma neile olen annud, ütleb Jehoova, sinu Jumal!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Vanem äravalitud emandale ja tema lastele, keda ma armastan tões - ja mitte üksi mina, vaid ka kõik, kes on tunnetanud tõe -
2
tõe pärast, mis jääb meisse ja on meiega igavesti.
3
Arm, halastus ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, Isa Pojalt, olgu meie kõikidega tões ja armastuses!
4
Mind rõõmustas väga, et leidsin sinu laste seast neid, kes käivad tões vastavalt käsule, mille oleme saanud Isalt.
5
Ja nüüd ma palun sind, emand, mitte kui uut käsku sulle kirjutades, vaid sama, mis meil oli algusest alates, et me peame üksteist armastama.
6
Ja see on armastus, et me käime tema käskude järele. See on käsk, et teie, nagu te algusest olete kuulnud, käiksite selles.
7
Sest palju eksitajaid on tulnud maailma, kes ei tunnista Jeesust Kristust, kes lihas pidi tulema. See on eksitaja ja kristusevastane.
8
Vaadake ette, et te ei mineta seda, mis me oleme vaevaga saavutanud, vaid et te saaksite kätte täie palga.
9
Igaüks, kes astub Kristuse õpetusest üle ega jää selle sisse, sellel ei ole Jumalat. Kes püsib selles õpetuses, sellel on niihästi Isa kui Poeg.
10
Kui keegi tuleb teie juure ega too enesega sama õpetust, siis ärge võtke seda oma majasse ja ärge ütelge temale: "Tere tulemast!"
11
Sest kes temale ütleb: "Tere tulemast!" saab tema kurjade tegude osaliseks.
12
Mul oleks teile palju kirjutada, aga ma ei taha seda teha paberil ja tindiga, vaid ma loodan tulla teie juure ja teiega rääkida suu suud vastu, et meie rõõm oleks täieline.
13
Sind tervitavad sinu äravalitud õe lapsed.
