Flash tuleb sisse lülitada
1
Daarjavese, Ahasverose poja, kes oli meedlaste soost ja oli saanud kaldealaste kuningriigi kuningaks, esimesel aastal,
2
tema valitsuse esimesel aastal mina, Taaniel, panin raamatuis tähele aastate arvu, mis prohvet Jeremijale tulnud Jehoova sõna järele pidi täide minema Jeruusalema varemeis-oleku kohta: seitsekümmend aastat.
3
Ja ma pöörasin oma näo Issanda Jumala poole, otsides teda palve ja anumistega, paastudes, kotiriides ja tuhas.
4
Ma palusin Jehoovat, oma Jumalat, tunnistasin ja ütlesin: "Oh Issand, Sina oled suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad!
5
Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused ja oleme hakanud vastu, oleme taganenud su käskudest ja kohtuseadustest,
6
me pole kuulanud su sulaseid, prohveteid, kes sinu nimel kõnelesid meie kuningaile, vürstidele, vanemaile ja kogu maa rahvale!
7
Sinul, Issand, on õigus, aga meil on häbi silmis, nõnda nagu tänapäeval on Juuda meestel ja Jeruusalema elanikel ja kogu Iisraelil, lähedastel ja kaugetel kõigis maades, kuhu sa nad oled pillutanud truudusetuse pärast, mida nad sinule osutasid!
8
Jehoova! Meil on häbi silmis, meie kuningail, meie vürstidel ja meie vanemail, et me oleme sinu vastu pattu teinud!
9
Issandal, meie Jumalal on halastus ja andeksand, kuigi me oleme hakanud temale vastu
10
ega ole kuulanud Jehoova, oma Jumala häält, et oleksime käinud tema õpetuste järele, mis ta pani meie ette oma sulaste prohvetite läbi,
11
vaid kogu Iisrael on astunud üle su käsuõpetusest ja on taganenud sellest, ilma et oleks võtnud kuulda su häält! Seepärast on meie peale valatud see sajatus ja vanne, mis Jumala sulase Moosese käsuõpetuses on kirja pandud! Sest me oleme tema vastu pattu teinud!
12
Ja tema on tõeks teinud oma sõnad, mis ta meie ja meie valitsejate kohta, kes meie üle valitsesid, oli rääkinud, tuues meile nii suure õnnetuse, mille sarnast ei ole sündinud kogu taeva all, nagu see sündis Jeruusalemas!
13
Nõnda nagu Moosese käsuõpetuses on kirjutatud, nõnda tuli kogu see õnnetus meie peale. Aga me ei ole Jehoova, oma Jumala palet mitte leevendanud, et oleksime pöördunud oma süütegudest ja tähele pannud sinu tõde!
14
Seepärast oli Jehoova valvas ja tõi selle õnnetuse meie peale; sest Jehoova, meie Jumal on õiglane kõigis oma tegudes, mis ta teeb! Meie aga ei ole kuulanud tema häält!
15
Ja nüüd, Issand, meie Jumal, kes oled oma rahva Egiptusemaalt ära toonud oma vägeva käega ja oled teinud enesele nime, nagu see tänapäeval on: meie oleme pattu teinud ja õelad olnud!
16
Issand, kõigi su õiglaste tegude pärast pöördugu ometi su viha ja raev su linnalt Jeruusalemalt, su pühalt mäelt! Sest meie pattude ja meie vanemate süütegude pärast on Jeruusalem ja sinu rahvas saanud teotuse aluseks kõigile meie naabritele!
17
Ja nüüd, meie Jumal, kuule oma sulase palvet ja anumisi, ja lase oma pale paista oma hävitatud pühamu peale iseenese pärast, Issand!
18
Pööra, mu Jumal, oma kõrv ja kuule, ava oma silmad ja vaata meie hävingut, ja linna, millele on pandud sinu nimi, sest me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid sinu suure halastuse pärast!
19
Issand, kuule, Issand, anna andeks, Issand, pane tähele ja tee teoks iseenese pärast, mu Jumal, ära viivita! Sest su linnale ja su rahvale on pandud sinu nimi!"
20
Ja kui ma alles rääkisin ja palvetasin ja tunnistasin oma pattu ja oma Iisraeli rahva pattu ja heitsin oma anumise Jehoova, oma Jumala palge ette mu Jumala püha mäe pärast,
21
kui ma alles palves rääkisin, siis tuli see mees, Gabriel, keda ma nägemuses varem olin näinud, kiiresti lennates mu juure õhtuse ohvri ajal.
22
Ta tuli ja rääkis minuga ning ütles: "Taaniel, nüüd ma olen tulnud sind targaks tegema!
23
Su anumiste algul läks Sõna välja ja mina olen tulnud teatama, et sa oled armastusväärne! Seepärast pane tähele Sõna ja õpi mõistma nägemust!
24
Seitsekümmend aastanädalat on seatud su rahvale ja su pühale linnale üleastumise lõpetamiseks, patule piiri panemiseks ja süüteo lepitamiseks, igavese õiguse toomiseks, nägemuse ja prohveti kinnitamiseks ja Kõigepühama võidmiseks!
25
Ja tea ning mõista: sõna väljumisest alates Jeruusalema taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud Vürstini on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat - siis on see jälle üles ehitatud turgude ja vallikraavidega, kuigi aegade surve all. Ja aegade lõpus,
26
pärast kuutkümmend kaht aastanädalat, kaotatakse Võitu ja teda ei ole enam; linna ja pühamu hävitab ühe vürsti rahvas, kes tuleb; selle lõpp tuleb uputusega ja lõpuks on sõda: hävitus on määratud!
27
Paljude meelest ta ei hooli lepingust ühe aastanädala jooksul ja ta lõpetab pooleks aastanädalaks tapa- ja roaohvri; hävitaja tuleb koletise tiibadel, kuni määratud lõpp voolab üle hävitaja!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärsia kuninga Koorese kolmandal aastal ilmutati Taanielile, kellele oli pandud nimeks Beltsassar, üks asi; ja see asi on tõsi ning tähendab suurt vaeva. Ta pani asja tähele ja õppis nägemust mõistma.
2
"Neil päevil olin mina, Taaniel, leinanud kolm nädalat aega.
3
Maiusrooga ma ei söönud ja liha ega viina ei tulnud mu suhu, ja ma ei võidnud ennast hoopiski mitte, seni kui kolme nädala päevad olid täis saanud.
4
Ja esimese kuu kahekümne neljandal päeval olin ma suure jõe, Hiddekeli kaldal.
5
Ja ma tõstsin oma silmad üles ning vaatasin, ja ennäe, seal oli üks mees, linased riided seljas ja niuded vöötatud Uufa kullaga!
6
Ta ihu oli nagu tarsisekivi ja ta pale paistis välguna, ta silmad olid nagu tulelondid, ta käsivarred ja jalad hiilgasid vase sarnaselt; ja ta sõnad kõlasid nagu rahvahulga karjumine!
7
Mina, Taaniel, nägin üksi seda nägemust, aga mehed, kes olid ühes minuga, seda nägemust ei näinud; ometi valdas neid suur hirm ja nad jooksid peitu.
8
ma jäin üksi. Ja kui ma nägin seda suurt nägemust, siis ei olnud mul enam rammu, mu tore välimus muutus hirmsaks ja ma jäin jõuetumaks.
9
Ja ma kuulsin tema sõnade kõla; ja kui ma tema sõnade kõla kuulsin, siis ma langesin raskes unes silmili maha, nägu vastu maad.
10
Ja vaata, üks käsi puudutas mind ja raputas mind tõusma põlvili ja käpukile!
11
Ja ta ütles mulle: "Taaniel, armas mees, pane tähele sõnu, mis ma sulle räägin, ja seisa seal, kus sa seisid, sest mind on nüüd läkitatud su juure!" Ja kui ta minuga neid sõnu rääkis, seisin ma värisedes.
12
Ja ta ütles mulle: Ära karda, Taaniel, sest esimesest päevast peale, kui sa andsid oma südame, et mõista ja olla alandlik oma Jumala ees, võeti su sõnu kuulda; ja ma olen tulnud su sõnade pärast.
13
Pärsia kuningriigi kaitseingel pani mulle vastu kakskümmend üks päeva; aga vaata, Miikael, üks peainglitest, tuli mulle appi ja ma jätsin tema sinna, Pärsia kuningate kaitseingli juure
14
ja tulin sulle õpetama seda, mis rahvale juhtub viimseil päevil, sest on veelgi üks nägemus neiks päeviks!
15
Ja kui ta minuga nõnda rääkis, lõin ma oma silmad maha ja vaikisin.
16
Ja vaata, nagu oleks üks inimkäsi puudutanud mu huuli; ja ma avasin suu ja rääkisin ning ütlesin sellele, kes seisis mu kohal: "Mu isand, nägemuse tõttu on mulle tulnud valud ja mul ei ole enam jõudu!
17
Ja kuidas võikski mu isanda seesugune sulane rääkida säärase isandaga? Sest nüüd ei ole mul enam jõudu ega ole mu sisse jäänud hingeõhku!"
18
Siis puudutas see inimesesarnane mind jälle ja kinnitas mind.
19
Ja ta ütles: "Ära karda, armas mees, rahu olgu sulle! Ole julge! Ole julge!" Ja kui ta minuga rääkis, siis ma tundsin ennast tugevana ja ütlesin: "Rääkigu mu isand, sest sa oled mind kinnitanud!"
20
Ja tema ütles: "Kas sa tead, mispärast ma su juure olen tulnud? Aga nüüd ma lähen tagasi Pärsia kaitseingliga võitlema, ja kui ma temaga valmis saan, vaata, siis tuleb Kreeka kaitseingel!
21
Ometi tahan ma sulle teada anda, mis on kirjutatud tõeraamatusse! Ei ole ühtki, kes aitaks mind nende vastu kui ainult teie kaitseingel Miikael!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta.
2
Selle kohta on ju vanad saanud tunnistuse.
3
Usu kaudu me tunneme, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et mitte sellest, mida võib näha, ei ole tekkinud see, mida nähakse.
4
Usu läbi tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, ja usu kaudu ta sai tunnistuse, et tema oli õige, kui Jumal andis tunnistuse tema andide kohta, ja usu kaudu ta räägib veel pärast surmagi.
5
Usu läbi võeti ära Eenok, et ta surma ei näeks, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Sest enne äravõttu oli ta juba saanud tunnistuse, et ta oli Jumalale meelepärane.
6
Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juure tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.
7
Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pühas kartuses laeva oma perekonna päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis hukka maailma ning sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.
8
Usu läbi kuulas Aabraham sõna, kui teda kutsuti välja minema paika, mille ta pidi saama pärandiks; ja ta läks välja ilma teadmata, kuhu ta läheb.
9
Usu läbi asus ta võõrana elama tõotusemaale otsegu võõrale maale ja elas telkides ühes Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sama tõotuse kaaspärijad;
10
sest ta ootas linna, millel on alused ja mille ehitaja ning valmistaja on Jumal.
11
Usu läbi sai isegi Saara rammu soo rajamiseks ja pealegi üle oma ea, sellepärast et ta pidas ustavaks teda, kes tõotuse oli annud.
12
Sellepärast sündis ka ühest ja pealegi elatanud mehest nii palju nagu taevas tähti ja nagu mere ääres liiva, mida ei saa ära lugeda.
13
Usus need kõik surid ega saanud tõotusi kätte, vaid nägid neid kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat võõrad ja majalised maa peal.
14
Sest need, kes seda ütlevad, näitavad, et nad otsivad kodumaad.
15
Ja kui nad oleksid mõtelnud seda kodumaad, kust nad olid väljunud, siis oleks neil ju olnud juhust minna tagasi.
16
Ent nüüd nad igatsevad paremat kodumaad, see on taevast; seepärast ei ole Jumalal neist häbi ja ta laseb ennast nimetada nende Jumalaks; sest ta on neile valmistanud linna.
17
Usu läbi viis Aabraham ohvriks Iisaki, kui teda katsuti, ja ohverdas selle ainusündinu, kui ta oli saanud tõotused
18
ning kui temale oli üteldud: "Iisakist loetakse sinu sugu!"
19
Sest ta mõtles, et Jumal on võimeline ka surnuist üles äratama; selle mõistukujuks ta sai tema ka tagasi.
20
Usu läbi õnnistas ka Iisak Jaakobit ja Eesavit tulevaste asjade suhtes.
21
Usu läbi õnnistas Jaakob surres kumbagi Joosepi poegadest ja palvetas oma kepi pära najal.
22
Usu läbi tuletas Joosep oma eluotsal meele Iisraeli laste väljumist ja tegi korralduse oma luude kohta.
23
Usu läbi varjasid vanemad Moosest pärast ta sündimist kolm kuud, sest nad nägid ta ilusa lapse olevat ega kartnud kuninga käsku.
24
Usu läbi keeldus Mooses, kui ta suureks sai, kandmast vaarao tütrepoja nime,
25
pidades paremaks ühes Jumala rahvaga kannatada viletsust kui üürikest aega nautida paturõõmu,
26
arvates Kristuse teotust suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aarded; sest ta tõstis oma silmad tasu poole.
27
Usu läbi ta jättis maha Egiptuse ega kartnud kuninga viha, sest otsegu nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana.
28
Usu läbi ta pidas paasapüha ja vere piserdust, et esmasündinute surmaja ei puudutaks neid.
29
Usu läbi nad läksid Punasest merest läbi nagu kuiva maad mööda, mida ka egiptlased katsusid teha, aga uppusid.
30
Usu läbi langesid Jeeriko müürid, kui seitse päeva oli käidud nende ümber.
31
Usu läbi ei saanud hoor Raahab hukka ühes sõnakuulmatutega, kui ta salakuulajad oli rahuga vastu võtnud.
32
Ja mida ma veel ütleksin? Mul puudub aeg jutustada Giideonist ja Baarakist ja Simsonist ja Jeftast ja Taavetist ja Saamuelist ja prohvetitest,
33
kes usu läbi võitsid ära kuningriigid, viisid täide õiguse, said kätte tõotused, sulgesid lõukoerte lõuad,
34
kustutasid tule väe, pääsid ära mõõgatera eest, said nõtrusest tugevaks, said vägevaks sõjas, ajasid pakku võõraste sõjahulgad.
35
Naised said tagasi oma surnud ülestõusmise läbi. Teised lasksid ennast piinata ega võtnud vastu vabastamist, et saaksid parema ülestõusmise osalisiks.
36
Teised said kogeda pilget ja rooska, peale selle ahelaid ja vangitorni.
37
Neid on kividega visatud, piinatud, lõhki saetud, mõõgaga surmatud; nad on lambanahas ja kitsenahas käinud ühest kohast teise, puuduses, viletsuses, kurja kannatades, nemad,
38
kellede väärt maailm ei olnud. Nad eksisid ümber kõrbetes ja mägedel ja koobastes ja maa-aukudes.
39
Ja need kõik, olles usu läbi saanud tunnistuse, ei saavutanud ometi mitte seda, mis oli tõotatud;
40
sest Jumal oli meile varunud midagi paremat, et nad ilma meieta ei pääseks täielikkusesse.
