Flash tuleb sisse lülitada
1
Mooses ja Iisraeli lapsed laulsid siis Jehoovale selle laulu; nad ütlesid nõnda: "Ma laulan Jehoovale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud ta heitis merre!
2
Mu jõud ja mu tugevus on Jehoova, tema oli mulle päästeks! Tema on minu Jumal, ja ma ülistan teda, tema on mu isa Jumal, ja ma kiidan teda kõrgeks!
3
Jehoova on sõjamees, Jehoova on ta nimi!
4
Vaarao sõjavankrid ja väe ta heitis merre, selle valitud võitlejad uputati Kõrkjameres!
5
Vetevood katsid nad, nad vajusid sügavusse kivina!
6
Jehoova, su parem käsi näitas oma jõudu; Jehoova, su parem käsi purustas vaenlase!
7
Suurima üleolekuga sa rebisid vastased maha, sa läkitasid oma vihaleegi, see põletas nad kõrtena!
8
Su vihapuhang paisutas vee, vallina seisis voolus, vood tardusid mere südames!
9
Vaenlane mõtles: "Ajan taga, võtan kinni, jaotan saagi - hing mul täitub sest! Tõmban oma mõõga, oma käega hävitan nad!"
10
Sina puhusid tuult, meri kattis nad, nad vajusid tinana võimsasse vette!
11
Kes on sinu sarnane jumalate keskel, Jehoova? Kes on sinu sarnane, pühakute keskel ülistatu, kardetava kuulsusega imetegija?
12
Sina sirutasid oma parema käe, maa neelas nad!
13
Oma armus sa juhtisid seda rahvast, kelle sa lunastasid; oma väes sa talutasid teda oma püha eluaseme juure!
14
Rahvad kuulsid, värisesid, ahastus haaras Vilistimaa elanikke!
15
Siis Edomi pealikud ehmusid, Moabi vürste valdas värin, kõik Kaanani elanikud vabisesid!
16
Heitumus ja hirm tabas neid, nad tummusid kivina su võimsa käsivarre pärast, kui su rahvas, Jehoova, läks läbi, kui see rahvas läks läbi, kelle sina oled loonud!
17
Sa viid selle ja istutad oma pärisosa mäele, paika, mille sina, Jehoova, oled teinud oma asupaigaks, pühamusse, Issand, mille valmistavad sinu käed!
18
Jehoova on kuningas ikka ja igavesti!"
19
Kui siis vaarao hobused, ta sõjavankrid ja ratsanikud läksid merre ja Jehoova tõi tagasi nende peale mere vee, Iisraeli lapsed aga käisid kuiva mööda keset merd,
20
siis naisprohvet Mirjam, Aaroni õde, võttis trummi kätte, ja kõik naised käisid tema järel trummidega ja ringtantsu tantsides.
21
Ja Mirjam laulis neile: "Laulge Jehoovale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud ta heitis merre!"
22
Siis Mooses käskis Iisraeli Kõrkjamere äärest edasi minna; nad läksid Suuri kõrbe ja käisid kõrves kolm päeva ega leidnud vett.
23
Nad jõudsid Maarasse, aga ei saanud Maara vett juua, sest see oli kibe; seepärast pandi sellele paigale nimeks Maara.
24
Ja rahvas nurises Moosesega, üteldes: "Mida me joome?"
25
Aga tema hüüdis Jehoova poole ja Jehoova näitas temale üht puud; siis ta heitis selle vette ja vesi muutus magusaks! Seal Jehoova andis rahvale seaduse ja õiguse, ja seal ta katsus teda läbi.
26
Ja ta ütles: "Kui sa tõesti kuulad Jehoova, oma Jumala häält ja teed, mis õige on tema silmis, paned tähele tema käske ja täidad kõiki tema korraldusi, siis ma ei pane su peale ainustki neist tõbedest, milled ma panin egiptlaste peale, sest mina olen Jehoova, su ravija!"
27
Siis nad tulid Eelimisse; seal oli kaksteistkümmend veeallikat ja seitsekümmend palmipuud. Ja seal nad lõid leeri üles vee ääre.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Nad läksid teele Eelimist ja kogu Iisraeli laste kogudus jõudis Siini kõrbe, mis on Eelimi ja Siinai vahel, teise kuu viieteistkümnendal päeval, pärast Egiptusemaalt väljumist.
2
Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrves Moosese ja Aaroni vastu,
3
ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: "Oleksime ometi võinud surra Jehoova käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbe, et kogu seda kogudust nälga suretada!"
4
Siis Jehoova ütles Moosesele: "Vaata, ma lasen taevast sadada teile leiba ja rahvas mingu ning kogugu iga päev oma osa, sest ma panen nad proovile: kas nad käivad minu käsuõpetuse järele või mitte?
5
Aga kui nad kuuendal päeval valmistavad, mis nad on koju toonud, siis on seda kahekordselt rohkem, kui nad iga päev on kogunud!"
6
Siis Mooses ja Aaron ütlesid kõigile Iisraeli lastele: "Täna õhtul te saate teada, et see on Jehoova, kes teid tõi välja Egiptusemaalt,
7
ja hommikul te näete Jehoova auhiilgust! Tema on kuulnud teie nurisemist Jehoova vastu. Aga kes oleme meie, et te nurisete ka meie vastu?"
8
Ja Mooses ütles: "Jehoova annab teile täna õhtul liha toiduks ja hommikul leiba kõhutäiteks. Jehoova on kuulnud teie nurisemist, kuidas te olete nurisenud tema vastu. Aga kes oleme meie? Teie nurisemine ei ole meie vastu, vaid on Jehoova vastu!"
9
Ja Mooses ütles Aaronile: "Ütle kogu Iisraeli laste kogudusele: Tulge Jehoova palge ette, sest tema on teie nurisemist kuulnud!"
10
Ja sündis, et kui Aaron oli rääkinud kogu Iisraeli laste kogudusega ja nad pöördusid kõrve poole, vaata, siis nähti pilves Jehoova auhiilgust!
11
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
12
"Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Jehoova, teie Jumal!"
13
Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber.
14
Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrve pinnal midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas!
15
Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: "Mis see on?" Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: "See on leib, mida Jehoova annab teile süüa.
16
Jehoova käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on."
17
Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem.
18
Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei oInud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tunnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju kui ta sõi!
19
Ja Mooses ütles neile: "Ükski ärgu jätku sellest midagi homseks!"
20
Aga nad ei kuulanud Moosest, vaid mõningad jätsid sellest järele järgmiseks hommikuks; see täitus ussidega ja haises. Siis Mooses vihastus nende pärast.
21
Nõnda nad kogusid seda igal hommikul, igaüks niipalju kui ta sõi; aga kui päike läks palavaks, siis see sulas.
22
Kuuendal päeval nad kogusid leiba kahekordselt, igaühele kaks kannu; siis tulid kõik koguduse vanemad ja teatasid sellest Moosesele.
23
Ja tema ütles neile: "See ongi, millest Jehoova rääkis. Homme on puhkus, Jehoova püha hingamispäev. Mida küpsetate, seda küpsetage, ja mida keedate, seda keetke. Aga kõik, mis teil üle jääb, pange endile homseks tallele!"
24
Ja nad talletasid selle homseks, nagu Mooses käskis; see ei läinud haisema ega tulnud sellesse usse.
25
Ja Mooses ütles: "Sööge seda täna, sest täna on Jehoova hingamispäev; täna te seda väljalt ei leia.
26
Kuus päeva saate seda koguda, aga seitsmes päev on hingamispäev, siis seda ei ole."
27
Seitsmendal päeval läksid ometi mõned rahva hulgast koguma, aga nad ei leidnud midagi.
28
Siis Jehoova ütles Moosesele: "Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja käsuõpetust?
29
Vaadake, Jehoova on annud teile hingamispäeva; sellepärast ta annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale, ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!"
30
Ja rahvas puhkas seitsmendal päeval.
31
Ja Iisraeli sugu pani sellele nimeks "Manna"; see oli valge nagu koriandri seeme ja maitses nagu mesikook.
32
Ja Mooses ütles: "Jehoova käskis nõnda: Üks kannutäis sellest jäägu säilitamiseks teie sugupõlvedele, et nad näeksid leiba, millega mina teid söötsin kõrves, kui ma teid tõin välja Egiptusemaalt."
33
Ja Mooses ütles Aaronile: "Võta üks nõu ja pane sellesse kannutäis mannat ning aseta see Jehoova ette, säilitamiseks teie sugupõlvedele!"
34
Ja Aaron asetas selle tunnistuse ette, säilitamiseks, nagu Jehoova oli Moosesele käsu annud.
35
Ja Iisraeli lapsed sõid mannat nelikümmend aastat, kuni nad jõudsid asustatud maale; nad sõid mannat, kuni nad jõudsid Kaananimaa rajale.
36
Kann on kümnes osa poolest vakast.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja variserid ja mõned kirjatundjaist, kes olid tulnud Jeruusalemast, kogunesid tema juure,
2
ja nähes mõningaid ta jüngritest ebapühade, see on pesemata kätega leiba võtvat -
3
sest variserid ja ükski juut ei söö enne, kui nad on hoolsasti käsi pesnud, nii pidades esivanemate pärimust;
4
ka turult tulles ei söö nad muidu kui et nad endid enne pesevad; ja palju muid asju on, mida nad on võtnud pidada, nagu karikate ja kiviriistade ja vasknõude pesemised -
5
küsisid temalt variserid ja kirjatundjad: "Miks sinu jüngrid ei ela vanemate pärimuse järele, vaid söövad leiba ebapühade kätega?"
6
Aga ta ütles neile: "Jesaja on hästi teist silmakirjatsejaist ennustanud, nõnda nagu on kirjutatud: See rahvas austab mind huultega, kuid nende süda on minust kaugel;
7
ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised.
8
Sest hüljates Jumala käsu, te peate inimeste pärimust!"
9
Ja ta ütles neile: "Ilus küll! Te heidate Jumala käsu kõrvale, et pidada oma pärimust!
10
Sest Mooses ütles: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa või ema neab, peab surma surema!
11
Teie aga ütlete: Kui inimene ütleb oma isale või emale: Korbaan - see tähendab ohvriand - on see, mis sa iganes minu käest võiksid saada!,
12
siis te ei lase teda enam ühtki head teha oma isale ega emale
13
ja teete nõnda Jumala sõna tühjaks oma pärimusega, mille te olete pärinud, ja teete palju muud seesugust."
14
Ja ta kutsus jälle kõik rahva enese juure ja ütles neile: "Kuulge mind kõik ja mõistke!
15
Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest.
16
Kui kellelgi kõrvad on kuulda, see kuulgu!"
17
Ja kui ta rahva juurest oli läinud ühte majasse, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna mõtet.
18
Ja ta ütles neile: "Kas teiegi olete mõistmatumad? Eks te saa aru, et kõik, mis väljastpoolt läheb inimese sisse, ei või teda rüvetada?
19
Sest see ei lähe mitte tema südamesse, vaid kõhtu, ja väljub eri paika." Nii ta kuulutas kõik toidused puhtaks.
20
Ja ta ütles: "Mis inimesest välja läheb, see rüvetab inimest.
21
Sest seestpoolt, inimeste südamest, lähtuvad kurjad mõtted, hoorus, vargused, tapmised,
22
abielurikkumised, ahnus, kurjused, kavalus, kiimalus, kade silm, Jumala pilkamine, kõrkus, rumalus.
23
Kõik need pahad asjad lähtuvad seestpoolt ja rüvetavad inimest."
24
Ja ta tõusis ning läks sealt ära Tüürose ja Siidoni alale. Ja ta läks ühte majasse ega tahtnud, et keegi seda teada saaks. Kuid ta ei võinud jääda varjule.
25
Sest üks naine, kelle tütrekesel oli rüve vaim, oli temast kohe kuulda saanud ja tuli ning heitis ta jalge ette maha.
26
See naine oli kreeklane, sündimise poolest Sürofoiniikia inimene. Ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu välja ta tütrest.
27
Siis ütles Jeesus temale: "Lase esmalt laste kõhud täis saada; sest ei ole mitte hea võtta laste leib ja heita koerukeste ette!"
28
Ent naine kostis ja ütles temale: "Jah, Issand, aga koerukesed laua all söövad laste raasukesi!"
29
Siis ta ütles naisele: "Selle sõna pärast mine; kuri vaim on sinu tütrest lahkunud!"
30
Ja naine läks koju ja leidis tütre voodis magavat ning kurja vaimu lahkunud olevat.
31
Ja kui ta jälle välja läks Tüürose aladelt, tuli ta Siidoni kaudu Galilea mere ääre Dekapoli alade keskkohale.
32
Ja ta juure toodi kurt, kellel oli kidakeel, ja paluti teda, et ta paneks oma käe tema peale.
33
Siis ta võttis tema rahva seast kõrvale ja pistis oma sõrmed tema kõrvu ja sülitas ning puudutas ta keelt,
34
vaatas üles taevasse, ohkas ja ütles talle: "Effataa!", see on: Mine lahti!
35
Ja tema kõrvad läksid lahti ja ta keeleköidik pääsis kohe valla, ja ta rääkis selgesti.
36
Ja ta keelas neid seda ühelegi rääkimast. Aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad kuulutasid seda.
37
Ja inimesed hämmastusid üliväga ja ütlesid: "Kõik on ta hästi teinud; kurdid teeb ta kuulma ja keeletumad rääkima!"
