Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis Jehoova ütles Moosesele: "Veel ühe nuhtluse ma saadan vaaraole ja Egiptusele: pärast seda ta laseb teid siit ära minna. Kui ta lõppeks laseb minna, siis ta otse ajab teid siit ära!
2
Räägi nüüd rahva kuuldes, et iga mees küsiks oma naabrilt ja iga naine oma naabrinaiselt hõbe- ja kuldriistu!"
3
Ja Jehoova andis rahvale armu egiptlaste silmis; ka oli Mooses väga suur mees Egiptusemaal vaarao sulaste ja rahva silmis.
4
Ja Mooses ütles: "Nõnda ütleb Jehoova: Keskööl ma lähen läbi egiptlaste keskelt:
5
Egiptusemaal peavad surema kõik esmasündinud, aujärjel istuva vaarao esmasündinust kuni käsikivitaguse ümmardaja esmasündinuni, samuti kõik lojuste esmasündinud!
6
Siis on kogu Egiptusemaal suur hädakisa, mäherdust ei ole olnud ja mäherdust ei tule enam!
7
Aga ühegi Iisraeli lapse vastu ei liiguta koergi oma keelt, ei inimese ega lojuse vastu, et te teaksite, et Jehoova teeb vahet Egiptuse ja Iisraeli vahel!
8
Siis tulevad kõik need sinu sulased alla minu juure ja kummardavad mind, üteldes: Mine ära, sina ja kogu rahvas, kes su kannul käib! Ja seejärel ma lähen!" Ja ta läks ära vaarao juurest vihast õhetades.
9
Aga Jehoova ütles Moosesele: "Vaarao ei võta teid kuulda, et Egiptusemaal sünniks rohkesti mu tunnustähti!"
10
Ja Mooses ja Aaron tegid kõik need tunnustähed vaarao ees. Aga Jehoova paadutas vaarao südame ja too ei lasknud Iisraeli lapsi oma maalt ära minna.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova rääkis Moosese ja Aaroniga Egiptusemaal, üteldes:
2
"Seesinane kuu olgu teil esimeseks kuuks; see olgu teil aasta esimeseks kuuks.
3
Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja ütelge: Selle kuu kümnendal päeval iga perevanem võtku tall, igale perele tall.
4
Aga kui pere on talle jaoks väike, siis võtku tema ja ta naaber, kes ta kojale on lähemal, vastavalt hingede arvule; kui palju igaüks jõuab süüa, sellele vastavalt arvake neid talle kohta.
5
Tall olgu teil veatu, isane, üheaastane; võtke see lammastest või kitsedest.
6
Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani; siis kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul.
7
Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemaid piitjalgu ja pealispuud kodades, kus nad seda söövad.
8
Ja nad söögu liha selsamal ööl; tulel küpsetatult ühes hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega söögu nad seda.
9
Te ei tohi seda süüa toorelt või vees keedetult, vaid ainult tulel küpsetatult pea, jalgade ja sisikonnaga.
10
Te ei tohi sellest midagi üle jätta hommikuks; mis aga sellest hommikuks üle jääb, põletage tulega.
11
Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, kingad jalas ja kepp käes; ja sööge seda rutuga - see on paasatall Jehoova auks!
12
Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui lojused ja ma mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Jehoova!
13
Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma ruttan teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad.
14
See päev jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Jehoova pühana. Oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!
15
Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval kõrvaldage haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest päevast seitsmenda päevani sööb hapnenut, selle hing hävitatakse Iisraelist!
16
Esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek, samuti olgu seitmendal päeval pühalik kokkutulek: neil päevil ei tohi teha ühtki tööd, ainult mida hing sööb, üksnes seda valmistage.
17
Te peate pidama seda hapnemata leibade püha, sest just sel päeval ma viin teie väehulgad Egiptusemaalt välja; seepärast pidage seda päeva kui igavest seadlust teie sugupõlvedele.
18
Esimese kuu neljateistkümnendal päeva õhtul sööge hapnemata leiba kuni kuu kahekümne esimese päeva õhtuni.
19
Seitse päeva ärgu leidugu haputaignat teie kodades, sest igaüks, kes sööb hapnenut, selle hing tuleb hävitada Iisraeli kogudusest, olgu võõras või maa päriselanik.
20
Midagi hapnenut ärge sööge, vaid kõigis oma asupaikades sööge hapnemata leiba!"
21
Ja Mooses kutsus kõik Iisraeli vanemad ning ütles neile: "Minge ja võtke enestele suguvõsade kaupa talled ja tapke paasatall.
22
Ja võtke iisopikimbuke, kastke kausis olevasse verre ja määrige ukse pealispuud ning mõlemaid piitjalgu kausis oleva verega. Ja ükski teist ärgu väljugu hommikuni oma koja uksest,
23
sest Jehoova läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd ukse pealispuul ja mõlemail piitjalgadel, siis Jehoova ruttab sellest uksest mööda ega lase hävitajat tulla teie kodadesse nuhtlema.
24
Pidage see asi meeles: see olgu igaveseks seadluseks sinule ja su lastele!
25
Ja kui te tulete maale, mille Jehoova teile annab, nagu ta on ütelnud, siis pidage seda teenistust.
26
Ja kui teie lapsed teilt küsivad: Mis teenistus see teil on?
27
Siis vastake: See on paasaohver Jehoova auks, kes ruttas mööda Iisraeli laste kodadest Egiptuses, kui ta nuhtles egiptlasi ja päästis meie kojad!" Siis rahvas kummardas ning heitis silmili maha.
28
Ja Iisraeli lapsed läksid ning tegid; nagu Jehoova oli Moosesele ja Aaronile käsu annud, nõnda nad tegid.
29
Ja see sündis keskööl, et Jehoova lõi maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, aujärjel istuva vaarao esmasündinust alates kuni vangiurkas oleva vangi esmasündinuni, ja kõik lojuste esmasündinud!
30
Siis vaarao tõusis öösel üles, tema ja kõik ta sulased, ning kõik egiptlased, ja Egiptuses oli suur hädakisa, sest ei olnud ainustki koda, kus ei olnud surnut!
31
Ja ta kutsus öösel Moosese ja Aaroni ning ütles: "Võtke kätte ja minge ära mu rahva keskelt, niihästi teie kui ka Iisraeli lapsed, ja minge teenige Jehoovat, nagu te olete rääkinud!
32
Võtke ka niihästi oma pudulojused kui veised, nagu te olete rääkinud, ja minge! Ja õnnistage ka mind!"
33
Ja egiptlased käisid rahvale peale, et nad kiiresti lahkuksid maalt, sest nad ütlesid: "Me sureme kõik!"
34
Ja rahvas viis ära oma taigna, enne kui see oli hapnenud; neil olid nende leivakünad üliriietesse seotuina õlal.
35
Ja Iisraeli lapsed olid teinud Moosese sõna järele ning olid palunud egiptlastelt hõbe- ja kuldriistu ning riideid.
36
Jehoova oli rahvale armu annud egiptlaste silmis ja need nõustusid; nii nad riisusid egiptlasi.
37
Ja Iisraeli lapsed läksid teele Raamsesest Sukkotti, ligi kuussada tuhat jalameest, peale väetimate laste.
38
Ja ka hulk segarahvast läks ühes nendega, ning pudulojuseid ja veiseid väga suur kari.
39
Ja nad küpsetasid taignast, mis nad Egiptusest olid toonud, hapnemata leivakakkusid; see polnud ju hapnenud, sellepärast et nad Egiptusest välja aeti ja nad ei võinud viivitada, samuti mitte enestele teerooga valmistada.
40
Iisraeli laste elamisaega, mis nad Egiptuses olid elanud, oli nelisada kolmkümmend aastat.
41
Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal päeval sündis see, et kõik Jehoova väehulgad läksid Egiptusemaalt välja.
42
See oli valveöö Jehoovale, nende väljaviimiseks Egiptusemaalt; see on Jehoovale kuuluv öö, valvamiseks kõigile Iisraeli laste sugupõlvedele.
43
Ja Jehoova ütles Moosesele ja Aaronile: "See on paasatalle seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa!
44
Aga iga raha eest ostetud sulane võib seda siis süüa, kui oled tema ümber lõiganud.
45
Majaline ja palgaline ärgu seda söögu!
46
Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia kojast välja õue, ja luid ei tohi sellel murda!
47
Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda!
48
Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada Jehoovale paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata; alles siis ta tohib ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu ei tohi seda süüa!
49
Seadlus on üks päriselanikule ja muulasele, kes võõrana teie keskel elab!"
50
Ja kõik Iisraeli lapsed tegid, nagu Jehoova Moosest ja Aaronit oli käskinud; nõnda nad tegid.
51
Ja just selsamal päeval Jehoova viis Iisraeli lapsed väehulkadena Egiptusemaalt välja.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja nad tulid teisele poole merd gerasalaste maale.
2
Ja kui ta paadist väljus, kohtas teda varsti haudadest tulnud mees, kellel oli rüve vaim.
3
Mehe eluase oli surnuhaudades ja keegi ei suutnud teda ahelatega kinni panna,
4
sest ta oli mitu korda olnud kinni jalgrau'us ja ahelais, aga oli ahelad puruks kiskunud ja jalgrauad katki murdnud, nii et ükski ei suutnud teda taltsutada.
5
Ööd ja päevad läbi oli ta aina mägedel ja surnuhaudades ning karjus ja peksis ennast kividega.
6
Aga kui ta Jeesust kaugelt nägi, jooksis ta ja kummardas teda
7
ja ütles suure häälega kisendades: "Mis sinul on minuga tegemist, Jeesus, kõige kõrgema Jumala Poeg? Ma vannutan sind Jumala juures, et sa mind ei piinaks!"
8
Sest ta oli ütelnud temale: "Mine välja inimesest, sa rüve vaim!"
9
Ja ta küsis temalt: "Mis su nimi on?" Ta ütles talle: "Mu nimi on Leegion, sest meid on palju!"
10
Ja ta anus teda väga, et ta neid välja ei saadaks sealt maalt.
11
Ent seal oli mäe all suur seakari söömas.
12
Ja rüvedad vaimud anusid teda ning ütlesid: "Läheta meid sigade sisse, et me läheksime neisse!"
13
Ja tema andis neile loa. Siis rüvedad vaimud väljusid ja läksid sigade sisse. Ja seakari kukutas enese ülepeakaela kaldalt merre, arvult ligi kaks tuhat, ja uppus merre.
14
Aga nende karjatsejad põgenesid ja teatasid sellest linnas ja maal. Ja inimesi tuli välja vaatama, mis on sündinud.
15
Ja nad tulid Jeesuse juure ja nägid seestunut, kelles oli olnud Leegion, istuvat, riietatud ja selge aruga olevat. Ja nad kartsid.
16
Ja need, kes seda olid näinud, jutustasid neile, mis seestunuga oli sündinud, ja sigadest.
17
Ja inimesed hakkasid teda paluma, et ta nende maa-alalt ära läheks.
18
Kui ta paati astus, palus talt see, kes oli olnud seestunud, et ta tohiks jääda tema juure.
19
Aga tema ei lubanud seda talle mitte, vaid ütles talle: "Mine koju omaste juure ja teata neile, mis suuri asju Issand sulle on teinud ja kuidas ta sinu peale on halastanud."
20
Ja ta läks ära ja hakkas Dekapolis kuulutama, mis suuri asju Jeesus temale oli teinud. Ja kõik panid seda imeks.
21
Ja kui Jeesus paadiga jälle siiapoole kaldale oli jõudnud, kogunes palju rahvast tema juure, ja ta oli mererannas.
22
Siis tuleb üks kogudusekoja ülemaid, Jairus nimi, ja langeb teda nähes tema jalge ette maha
23
ja palub teda väga ning ütleb: "Mu tütreke on hinge vaakumas; ma palun, et sa tuleksid ja paneksid oma käed tema peale, et ta saaks terveks ning jääks ellu!"
24
Ja ta läks temaga. Ja palju rahvast käis tema järel ja rõhus ta peale.
25
Ja seal oli naine, kes oli kaksteistkümmend aastat olnud veritõves
26
ja oli saanud palju kannatada mitme arsti all ning oli kulutanud kogu oma vara, ilma et ta oleks mingit abi saanud, kuna haigus oli läinud veel pahemaks.
27
See oli kuulnud Jeesusest ja tuli rahva seas tema selja taha ja puudutas ta kuube.
28
Sest ta mõtles: Kui ma aga puudutaksin tema riideid, saaksin ma terveks.
29
Ja kohe kuivas tema vereläte, ja ta tundis oma ihu vaevast terveks saanud olevat.
30
Ka Jeesus tundis kohe iseeneses, et vägi temast oli väljunud, pöördus ümber rahva seas ja küsis: "Kes puudutas mu riideid?"
31
Tema jüngrid ütlesid temale: "Sa näed, et rahvas rõhub su peale, ja küsid: Kes puudutas mind?"
32
Ent ta vaatas ümber, et näha, kes seda oli teinud.
33
Siis lõi naine kartma ning värises, sest et ta teadis, mis temale oli sündinud, ja tuli ning heitis maha tema ette ja ütles temale kogu tõe.
34
Aga ta ütles naisele: "Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!"
35
Kui ta alles rääkis, tulid mõned kogudusekoja ülema perest ja ütlesid: "Su tütar on surnud, mis sa õpetajat veel tülitad?"
36
Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles kogudusekoja ülemale: "Ara karda, usu vaid!"
37
Ja ta ei lasknud kedagi tulla ühes enesega kui vaid Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Jakoobuse venna.
38
Ja nad tulevad kogudusekoja ülema majasse, ja ta näeb käratsemist ja nutjaid ja ulujaid;
39
ja sisse minnes ütleb ta neile: "Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!"
40
Ja nad naersid teda. Aga kui ta kõik on välja ajanud, võtab ta enesega lapse isa ja ema ja enese juures olijad ja läheb sisse sinna, kus laps maas oli.
41
Ja lapse käest kinni hakates ütleb ta temale: "Talitaa kuum!" see on tõlgitult: Neitsike, ma ütlen sulle, tõuse üles!
42
Ja sedamaid tõusis neitsike üles ja kõndis; ta oli juba kaksteistkümmend aastat vana. Ja nad ehmusid üliväga.
43
Ja ta keelas neid kangesti, et keegi seda ei saaks teada, ja käskis tütarlapsele süüa anda.
