Flash tuleb sisse lülitada
1
Nõnda ütleb Jehoova: Kus on teie ema lahutuskiri, miska ma tema olen ära saatnud? Või kellele oma võlausaldajaist ma olen teid müünud? Vaata, te olete müüdud oma süütegude pärast, ja teie üleastumiste pärast on teie ema ära saadetud!
2
Miks ei olnud kedagi, kui ma tulin, ei vastanud keegi, kui ma hüüdsin? Ons mu käsi liiga lühike lunastamiseks või ei ole mul jõudu päästmiseks? Vaata, oma sõitlusega ma kuivatan mere, teen jõed kõrveks, vee puudusel hakkavad kalad haisema - nad surevad janusse!
3
Ma riietan taevad pimedusega ja annan neile kotiriide katteks!
4
Issand Jehoova on mulle annud õpilaste keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel!
5
Issand Jehoova avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole mitte taganenud!
6
Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu, ma ei peitnud oma palet teotuste ja sülje eest!
7
Issand Jehoova aitab mind: seepärast ma ei tunnud häbi, seepärast ma muutsin oma näo otsegu ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse,
8
et mu õigusemõistja on ligidal! Kes tahab minuga riielda? Astugem üheskoos ette! Kes on mu vastane? Tulgu ta mu juure!
9
Vaata, Issand Jehoova aitab mind! Kes võib mind süüdi mõista? Vaata, nad kõik kuluvad nagu rüü, koi sööb nad!
10
Kes teist kardab Jehoovat, see kuulgu tema sulase häält; kes käib pimeduses ja kel puudub valgusekuma, see lootku Jehoova nime peale ja toetugu tema Jumalale!
11
Aga vaata, teie kõik, kes läidate tule, süütate tuliseid nooli, käige oma tule leekidesse ja tuliste noolte keskele, mis te olete süüdanud! Minu käest tuleb see teile, et peate lamama piinades!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kuulge mind, õigluse nõudjad, Jehoovat otsijad! Vaadake kaljut, mille küljest olete raiutud, ja kaevuauku, kust olete välja kaevatud!
2
Vaadake Aabrahami, oma isa, ja Saarat, kes teid sünnitas! Kui ta alles üksi oli, kutsusin ma tema ja ma õnnistasin teda ning tegin ta paljuks!
3
Sest Jehoova trööstib Siionit, trööstib kõiki selle varemeid; ta teeb selle kõrve otsegu Eedeniks ja lagendikud Jehoova rohuaia sarnaseks! Seal on lusti ja rõõmu, tänulaulu ja pillihäält!
4
Pange mind tähele, mu rahvas, mu hõimud, kuulake mind! Sest minult lähtub käsuõpetus ja mu õigus rahvaile valguseks!
5
Äkitselt ligineb mu õiglus, ilmub mu pääste ja mu käsivarred mõistavad rahvaile kohut: mind ootavad saared ja loodavad mu käsivarre peale!
6
Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake alla maa peale, sest taevad haihtuvad suitsuna ja maa kulub nagu kuub, selle elanikud surevad otsegu sääsed! Aga minu õnnistus jääb igavesti ja minu õiglus ei lõpe mitte!
7
Kuulge mind, õigusetundjad, rahvas, kelle südames on mu käsuõpetus! Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust!
8
Sest neid sööb riidekoi nagu riiet, neid sööb villakoi nagu villa! Aga minu õiglus jääb igavesti ja mu pääste põlvest põlve!
9
Ärka, ärka, ehi ennast jõuga, Jehoova käsivars! Ärka nagu muistseil päevil, endiste põlvede ajal! Eks olnud Sina see, kes purustas Rahabi, kes torkas läbi merelohe?
10
Eks olnud Sina see, kes kuivatas mere, suure sügavuse veed, kes tegi teeks meresügavikud, lunastatuile läbitavaks?
11
Ja Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!
12
Mina, mina olen see, kes teid trööstib! Kes oled sina, et sa kardad surelikke inimesi, inimlapsi, kes on nagu rohi,
13
ja unustad Jehoova, kes sind on teinud, kes on laotanud taevad ja rajanud maa, ja värised alati, iga päev, rõhuja viha ees, kui ta valmistub hävitama? Aga kus on nüüd rõhuja viha?
14
Varsti vabastatakse aheldatu: ta ei sure vangiauku, tal ei puudu leib!
15
Sest mina olen Jehoova, su Jumal, kes liigutab merd ja paneb lained kohisema, kelle nimi on vägede Jehoova!
16
Ja ma panin oma sõnad sulle suhu, ma peitsin sind oma käe varju alla, et võlvida taevaid ja rajada maad, ja et ütelda Siionile: Sina oled mu rahvas!
17
Ärka, ärka, tõuse üles, Jeruusalem, kes oled joonud Jehoova käest tema viha karika, oled joonud tilgatumaks uimastuse peekri!
18
Ei olnud tal talutajat ühestki oma sünnitatud lapsest, ega haaranud tal käest kinni mitte ükski tema kasvatatud laps!
19
Need paarilised tabasid sind - kes tunneb sulle kaasa? - rüüstamine ja hävitus, nälg ja mõõk - kes sind trööstib?
20
Igal uulitsa nurgal lamasid su lapsed oimetumalt, otsegu metskitsed püügivõrgus, täis Jehoova viha, su Jumala sõitlust!
21
Seepärast kuule ometi seda, sa vilets, kes oled joobnud, aga mitte viinast:
22
Nõnda ütleb su Issand, Jehoova, su Jumal, kes riidleb oma rahva eest: Vaata, ma võtan su käest uimastuse karika, oma viha peekri - seda ei ole sul enam vaja juua!
23
Ja ma annan selle kätte su piinajaile, kes ütlesid su hingele: Kummarda, et saaksime sinust üle käia! Sa andsidki oma selja maaks ja käijatele uulitsaks!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ärka, ärka, ehi ennast oma jõuga, Siion! Pane selga oma ilusad riided, Jeruusalem, püha linn! Sest sinu sisse ei tule enam ümberlõikamata ja roojane!
2
Puhasta ennast tolmust, tõuse üles, vang Jeruusalem, vallanda oma kaela köidikud, vang Siioni tütar!
3
Sest nõnda ütleb Jehoova: Hinnata teid müüdi ja rahata teid lunastatakse!
4
Sest nõnda ütleb Issand Jehoova: Mu rahvas läks esiti alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, ja seejärel rõhus Assur teda põhjuseta.
5
Ja nüüd? Mis oleks mul siin teha, ütleb Jehoova, kui mu rahvas on hinnata ära viidud? Ta valitsejad kriiskavad, ütleb Jehoova, ja mu nime teotatakse lakkamata iga päev!
6
Seepärast peab mu rahvas tundma mu nime, peab seepärast just sel päeval mõistma, et mina olen see, kes ütleb: "Vaata, siin ma olen!"
7
Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud, kes kuulutab rahu, kes toob häid sõnumeid, kes kuulutab päästet, kes ütleb Siionile: "Sinu Jumal on kuningas!"
8
Kuule! Su valvurid tõstavad häält, nad hõiskavad üheskoos, sest nad näevad silmast silma Jehoova kojutulekut Siionisse!
9
Rõõmutsege, hõisake, üheskoos, Jeruusalema varemed, sest Jehoova trööstib oma rahvast, lunastab Jeruusalema!
10
Jehoova paljastab oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad näha meie Jumala päästet!
11
Lahkuge, lahkuge, minge sealt ära, ärge puudutage roojast; minge ära selle keskelt, puhastage endid, Jehoova riistade kandjad!
12
Aga teil ei ole vaja väljuda tõtates ega minna põgenedes, sest Jehoova käib teie ees, Iisraeli Jumal on teile järelväeks!
13
Vaata, mu sulane talitab targasti, teda ülistatakse ning ülendatakse ja ta saab väga kõrgeks!
14
Nagu paljud tema pärast kohkusid - nõnda rikutud, ebainimlik oli ta välimus, ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline -
15
nõnda pööravad paljud rahvad oma pilgud temalt ära, sulevad kuningad tema pärast oma suud. Kuid mida neile ei ole jutustatud, seda nad saavad näha, ja mida nad ei ole kuulnud, seda tuleb neil tähele panna!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja nad läksid läbi Amfipolise ja Apolloonia ja tulid Tessaloonikasse, kus oli juutide kogudusekoda.
2
Ja Paulus läks oma kombe järele sisse nende juure ja kõneles neile kolmel hingamispäeval Kirjast,
3
seletades ja tõestades, et Kristus pidi kannatama ja surnuist üles tõusma, ja üteldes: "See Jeesus, keda mina teile kuulutan, on Kristus!"
4
Ja mõned neist said usklikuks ja liitusid Pauluse ja Siilasega, nõndasamuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja mitte pisut suursuguseid naisi.
5
Aga juudid said kadedaks ja võtsid enestega mõningaid hulguseid, nurjatumaid mehi, kihutasid rahva üles ning tõstsid linnas möllu ja ründasid Jaasoni maja ning katsusid neid välja vedada rahva ette.
6
Aga kui nad neid ei leidnud, vedasid nad Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning kisendasid: "Need, kes kõiges maailmas tüli tõstavad, on ka siin!
7
Neid on Jaason vastu võtnud ja nad kõik teevad keisri käskude vastu ja ütlevad ühe teise olevat kuninga, Jeesuse!"
8
Seda kuuldes said rahvas ja linna ülemad rahutumaks,
9
kuid saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid nad nemad lahti.
10
Aga vennad saatsid sedamaid Pauluse ja Siilase läbi öö Beroiasse. Kui nemad olid saabunud, läksid nad juutide kogudusekotta.
11
Need olid üllamad kui Tessaloonika juudid; nemad võtsid sõna vastu kõige hea meelega ja uurisid iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati.
12
Siis uskusid nüüd paljud neist, ja mitte pisut kreeka lugupeetud naisi ja mehi.
13
Aga kui Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutas Jumala sõna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja rahutumaks tegema.
14
Siis vennad saatsid Pauluse sedamaid minema mere ääre; aga Siilas ja Timoteos jäid sinna.
15
Ja Pauluse saatjad viisid ta Ateenani, ja kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks käsu, et need nii ruttu kui võimalik tuleksid tema juure, tulid nad sealt ära.
16
Aga kui Paulus Ateenas neid oli ootamas, ärritus ta vaim temas, kui ta nägi linna ebajumalakujusid täis olevat.
17
Ent ta kõneles nüüd kogudusekojas juutidega ja jumalakartlike inimestega, ja turul iga päev nendega, keda ta kohtas.
18
Ja mõned epikuurlaste ja stoalaste mõttetargad vaidlesid temaga. Ühed ütlesid: "Mida siis see lobasuu tahab ütelda?" Aga teised: "Tema näib kuulutavat võõraid vaime!" Sest ta jutlustas neile Jeesusest ja ülestõusmisest.
19
Ja nad võtsid ta kinni ja viisid ta Areopaagi ning ütlesid: "Kas me võiksime teada saada, mis uus õpetus see on, mida sa õpetad?
20
Sest sa tood meie kõrvade ette võõrastavaid asju; sellepärast tahamegi nüüd teada, mis need õige on!"
21
Sest kõik ateenlased ja muulased, kes nende juures elasid, ei olnud millelegi nii himukad kui jutustama ja kuulama uudiseid.
22
Aga Paulus seisis keset Areopaagi ning ütles: "Ateena mehed, ma näen, et te olete igapidi väga jumalakartlikud.
23
Sest ma olen läbi minnes ja teie pühi paiku vaadeldes leidnud ka altari, mille peale oli kirjutatud: "Tundmatule Jumalale!" Keda te nüüd tundmata teenite, teda kuulutan mina teile.
24
Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees, tema, kes on taeva ja maa Issand, ei ela templis, mis on kätega tehtud;
25
teda ei teenita ka mitte inimeste kätega, otsegu oleks temale midagi vaja; tema annab ise kõigile elu ja õhu ja kõik.
26
Ja ta on ühest ainsast teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama ning neile seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad,
27
et nad otsiksid Jumalat, kas nad teda ehk saaksid kätega kombata ja leida, ehk tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist;
28
sest tema sees elame ja liigume ja oleme meie, nagu ka mõned teie luuletajaist on ütelnud: "Sest ka meie oleme tema sugu!"
29
Kui me nüüd oleme Jumala sugu, siis me ei tohi mõtelda, et jumalik olend on kulla või hõbeda või kivi sarnane, niisugune nagu inimese oskuse ja väljamõeldise läbi tekitatud kuju.
30
Jumal on küll niisuguseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd ta kuulutab kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama,
31
sest ta on seadnud päeva, mil ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses mehe läbi, kelle ta selleks on määranud, ja pakub usku kõigile pärast seda, kui ta on tema surnuist üles äratanud!"
32
Aga kui nad surnute ülestõusmisest kuulsid, panid mõned seda naeruks, aga teised ütlesid: "Me tahame sind selles asjas kuulda veel teinegi kord!"
33
Nõnda läks Paulus nende keskelt ära.
34
Ent mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks; nende hulgas oli ka Areopaagi liige Dionüüsios ja üks naine, nimega Daamaris, ja muid ühes nendega.
