Flash tuleb sisse lülitada
1
Nõnda ütleb Jehoova oma võitule Kooresele, kelle paremast käest ma olen kinni haaranud, et alistada tema ees rahvaid ja päästa lahti kuningate vöösid, et avada tema ees uksi, et väravad ei jääks suletuks:
2
Mina käin su ees ja teen teed tasaseks; ma purustan vaskuksed ja raiun katki raudriivid!
3
ma annan sulle varjatud varandusi ja peidupaikadest rikkusi, selleks et sa teaksid, et see olen mina, Jehoova, Iisraeli Jumal, kes sind on kutsunud nimepidi!
4
Oma sulase Jaakobi ja oma valitu Iisraeli pärast ma kutsusin sind nimepidi ja andsin sulle aunime, ehkki sa mind ei tunnud!
5
Mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole, ei ole ühtki jumalat peale minu; mina vöötasin sind, ehkki sa mind ei tunnud,
6
et teataks päikesetõusu ja -loojaku pool, et ei ole ühtki peale minu; mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole!
7
Mina valmistan valguse ja loon pimeduse, mina annan õnne ja toon õnnetuse, mina, Jehoova, teen kõike seda!
8
Tilkuge, taevad, ülalt, ja pilved, pange voolama õiglus! Avanegu maa, et kasvaks õnnistuse vili ja ühtlasi võrsuks õiglus! Mina, Jehoova, olen selle loonud!
9
Häda sellele, kes riidleb oma valmistajaga - kild teiste saueste kildude seas! Kas ütleb savi oma vormijale: "Mis sa teed?" ja su töö: "Tal ei ole käsi!"?
10
Häda sellele, kes ütleb isale: "Miks sa sigitad?" või naisele: "Miks oled sünnitusvaludes?"
11
Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Püha ja tema Looja: Kas te küsitlete mind mu laste kohta ja annate mulle käsku mu kätetöö jaoks?
12
Mina tegin maa ja lõin inimesed selle peale; minu käed võlvisid taevad ja ma käsutasin kõiki nende vägesid!
13
Õigusega ma äratasin tema ja ma teen kõik ta teed tasaseks; tema ehitab mu linna ja vabastab mu vangid hinnata ja meeleheata, ütleb vägede Jehoova.
14
Nõnda ütleb Jehoova: Egiptuse orjad, Etioopia kaupmehed ja sebalased, pikakasvulised mehed, tulevad su juure ja saavad su omaks, käivad su järel; nad tulevad ahelais ja kummardavad sind, palvetavad su poole: "Ainult sinu juures on Jumal ja teist ei ole, ei ole ühtki muud Jumalat!"
15
Tõesti, Sina oled ennast varjav Jumal, Iisraeli Jumal, päästja!
16
Häbenema ja piinlikkust tundma peavad kõik, häbiga üheskoos lähevad ebajumalate sepad!
17
Aga Jehoova päästab Iisraeli igavese päästega: teil ei ole vaja häbeneda ega tunda piinlikkust, iialgi mitte!
18
Sest nõnda ütleb Jehoova, taevaste looja - tema, kes on Jumal, maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks: Mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole!
19
Ei ole ma rääkinud salajas, pimedas maanurgas, ega ole ma ütelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu! Mina, Jehoova, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi!
20
Kogunege ja tulge, liginege üheskoos, rahvaste pääsenud! Ei ole arusaamist neil, kes kannavad puukujusid ja palvetavad jumala poole, kes ei suuda päästa!
21
Kuulutage ja tooge esile - pidagu nad isekeskis nõu - kes on seda kuulutanud muistsest peale, teatavaks teinud ammusest ajast? Kas mitte mina, Jehoova? Ei ole ju muud jumalat peale minu, kes oleks õiglane Jumal ja päästja, mitte ühtki peale minu!
22
Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole!
23
Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on väljunud tõde, tagasipöördumatu sõna: Minu ees peab nõtkuma iga põlv, mulle peab vanduma iga keel!
24
Üksnes Jehoovas - nõnda üteldakse minu kohta - on õigus ja jõud, tema juure tulevad häbenedes kõik, kes on olnud temale vihased!
25
Jehoovas saab õigeks ja sellest kiitleb kogu Iisraeli sugu!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Põlvili langeb Beel, küüru tõmbub Nebo, nende kujud pannakse loomade ja lojuste selga; need, mida te kandsite, tõstetakse koormaks väsinud loomadele!
2
Nad tõmbuvad küüru, langevad üheskoos põlvili, nad ei suuda päästa koormat, vaid lähevad ise vangi!
3
Kuulge mind, Jaakobi sugu, ja kogu Iisraeli soo jääk, keda on tulnud kanda emaihust peale, sülle võtta emaüsast alates!
4
Teie vana eani ma olen seesama ja hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teinud ja mina tõstan üles, mina kannan ja päästan!
5
Kellega te mind võrdlete ja samastate, või keda te seate mu kõrvale, et oleksime sarnased?
6
Need, kes puistavad kukrust kulda ja vaevad vaega hõbedat, palkavad kullassepa ja see valmistab jumala, mille ette nad põlvitavad ja mida nad kummardavad!
7
Nad tõstavad selle õlale, kannavad ja asetavad paigale, ja see seisab ega liigu oma kohalt. Kui siis keegi seda appi hüüab, ei vasta see ega päästa teda ta ahastusest!
8
Pidage seda meeles ja jääge kindlaks, võtke südamesse, te üleastujad!
9
Tuletage meele endisi asju muistsest ajast, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane,
10
kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud, kes ütleb: Minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan!,
11
kes kutsub ida poolt röövlinnu, kaugelt maalt mehe, kes teostab mu nõu. Mida ma olen rääkinud, seda ma lasen ka sündida, nagu ma olen kavatsenud, nõnda ma teengi!
12
Kuulge mind, te arad, kes olete kaugel õiglusest!
13
Ma toon ligidale oma õigluse, see ei ole kaugel, ja mu pääste ei viibi; ma annan Siionile pääste, Iisraelile oma ilu!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Astu alla ja istu põrmu, neitsi, Paabeli tütar! Istu maha aujärjeta, kaldealaste tütar! Sest enam ei nimetata sind õrnaks ja hellitatuks!
2
Võta käsikivi ja jahvata jahu; pane loor ära, tõsta seelikuserv üles, paljasta sääred, kahla läbi jõgede!
3
Su häbe paljastatakse, sinugi häbistust nähakse! Mina tasun kätte ega lase tingida, ütleb meie lunastaja,
4
kelle nimi on vägede Jehoova, kes on Iisraeli Püha!
5
Istu vaikselt ja mine pimedusse, kaldealaste tütar, sest enam ei nimetata sind kuningriikide käskijannaks!
6
Mina vihastusin oma rahvale, teotasin oma pärisosa ja andsin nad su kätte; sina ei osutanud neile halastust, raugalegi panid peale oma üliränga ikke
7
ja ütlesid: "Ma olen igavesti käskijanna!" Sa ei võtnud neid asjaolusid südamesse ega mõtelnud, kuidas see lõpeb!
8
Aga kuule nüüd seda, sa himur, kes elad muretumalt, mõteldes südames: "Mina, ja ei keegi muu! Mina ei ela lesena ega tunne lastetust!"
9
Ent need mõlemad saabuvad sulle äkki ühel päeval: lastetus ja lesepõlv! Need tabavad sind täiel määral, hoolimata su paljudest nõidustest, hoolimata su suurest lausumisvõimest!
10
Sa olid oma kurjuses julge ja mõtlesid: "Ükski ei näe mind!" Su tarkus ja su teadmised eksitasid sind ja sa mõtlesid südames: "Mina, ja ei keegi muu!"
11
Seepärast tabab sind õnnetus, mida sa ei oska eemale manada; su peale langeb hukatus, mida sa ei suuda tõrjuda; äkitselt tuleb su üle torm, mida sa ei aimagi!
12
Astu ometi ette oma lausumiste ja oma paljude nõidustega, miska sa ennast oled väsitanud noorpõlvest peale; võib-olla sa suudad abi tuua, võib-olla hirmutada!
13
Sa oled ennast väsitanud oma paljude nõuandjatega; astugu nad ometi ette ja päästku sind, taevatundjad, tähtede seletajad, kes kuulutavad iga noorkuu ajal, mis sulle juhtub!
14
Vaata, need on otsegu kõrred, tuli põletab need; nad ei suuda päästa oma hinge leegi võimusest! See ei ole sütelõõm soojenduse tarvis ega tulepaistus, mille ees istuda!
15
Nõnda käib su nõidujate käsi, kellede pärast sa oled vaeva näinud noorestpõlvest peale: igaüks vaarub omale poole, ükski ei päästa sind!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja mõned, kes olid tulnud Juudamaalt, õpetasid vendi nõnda: "Kui te ei lase endid ümber lõigata Moosese kombe järele, siis te ei või õndsaks saada!"
2
Kui sellest tõusis lahkmeel ja Paulusel ja Barnabasel ei olnud nendega mitte pisut vaidlemist, siis tehti otsuseks, et Paulus ja Barnabas ning mõned muud nende seast lähevad Jeruusalemma apostlite ja vanemate juure selle tüliküsimuse pärast.
3
Siis kogudus saatis nad teele, ja nemad läksid Foiniikiast ja Samaariast läbi ning jutustasid paganate pöördumisest ja tegid sellega suure rõõmu kõigile vendadele.
4
Kui nad saabusid Jeruusalemma, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad jutustasid, mis suuri asju Jumal oli teinud, olles nendega.
5
Aga mõned variseride usulahust, kes olid saanud usklikuks, astusid esile ning ütlesid: "Neid tuleb ümber lõigata ja käskida pidada Moosese käsku!"
6
Siis apostlid ja vanemad tulid kokku seda asja arutama.
7
Ja kui asjast tekkis palju vaidlust, tõusis Peetrus ning ütles neile: "Mehed, vennad, teie teate, et Jumal juba ammusest ajast teie seast on ära valinud mind, et minu suu läbi paganad kuuleksid evangeeliumi sõna ja usuksid.
8
Ja südametundja Jumal on neile annud tunnistuse, andes neile Püha Vaimu otsegu meilegi,
9
ega ole teinud mingisugust vahet meie ja nende vahel, puhastades nende südamed usu läbi.
10
Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, et panete jüngrite kaela ikke, mida meie esiisad ega meie ei ole suutnud kanda?
11
Ent me usume Issanda Jeesuse Kristuse armu läbi saada õndsaks, otse nõnda kui nemadki!"
12
Aga kogu rahvahulk jäi vait ja nad kuulasid, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, mis suuri tunnustähti ja imesid Jumal paganate seas oli teinud nende läbi.
13
Kui nad siis olid jutu lõpetanud, võttis Jakoobus sõna ning ütles: "Mehed, vennad, kuulge mind!
14
Siimon on seletanud, kuidas Jumal esiti võttis eesmärgiks võita oma nimele rahvas paganate seast.
15
Sellega sobivad ühte prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:
16
"Pärast seda ma tulen jälle ja ehitan üles Taaveti lagunenud maja ning parandan ära tema varemed ja püstitan ta uuesti,
17
et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud minu nimi, ütleb Issand, kes seda teeb,
18
mis on teada igavikust."
19
Sellepärast arvan mina, et neile, kes paganate seast pöörduvad Jumala poole, ei peaks tehtama raskusi,
20
vaid neile kirjutatagu, et nad hoiduksid väärjumalate rüveduse, porduelu, lämbunu ja vere eest.
21
Sest Moosesel on vanast ajast kõigis linnades küllalt neid, kes teda kuulutavad, ning teda loetakse igal hingamispäeval kogudusekodades."
22
Siis apostlid ja vanemad ühes kõige kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehed ning läkitada Antioohhiasse ühes Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, lisanimega Barsabas, ja Siilase, kes olid juhatajad vendade seas.
23
Nendega nad saatsid järgmise kirja: "Meie, apostlid ja vanemad ja vennad, saadame tervisi vendadele paganate seast, kes elavad Antioohhia- ja Süüria- ja Kiliikiamaal.
24
Olles kuulnud, et mõned meie seast on välja läinud ja on teid teinud kõnedega rahutumaks ja on saatnud teie hinged kitsikusse, ilma et meie neid oleksime käskinud,
25
arvasime üksmeelselt heaks valida mehed ja läkitada need teie juure ühes meie armsate vendade Barnabase ja Paulusega,
26
meestega, kes oma elu on pannud kaalule meie Issanda Kristuse nime pärast.
27
Nii me oleme siis läkitanud Juuda ja Siilase, et nad teile suusõnal teataksid sedasama.
28
Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna enam ühtki koormat kui aga need väga tarvilised määrused:
29
hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu ja porduelu eest. Kui te nendest hoidute, teete hästi. Jääge Jumalaga!
30
Nii nad saadeti teele ja nad saabusid Antioohhiasse. Seal nad kogusid rahvahulga kokku ja andsid kirja neile kätte.
31
Kui nad seda olid lugenud, said nad rõõmsaks selle troostist.
32
Aga Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, manitsesid vendi mitme sõnaga ja kinnitasid neid.
33
Ja kui nad seal mõne aja olid viibinud, saadeti nad rahuga vendade juurest nende juure, kes nad olid läkitanud.
34
[Ja Siilas arvas heaks jääda nende juure.]
35
Aga Paulus ja Barnabas viibisid Antioohhias ning õpetasid ja kuulutasid ühes paljude teistega Issanda armuõpetuse sõna.
36
Mõne päeva pärast ütles Paulus Barnabasele: "Lähme jälle vaatama vendi kõiki linnu mööda, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas nende käsi käib!"
37
Ja Barnabas andis nõu võtta kaasa Johannes, keda hüütakse Markuseks.
38
Aga Paulus arvas heaks mitte võtta enesega teda, kes neist oli lahkunud Pamfüülias ega olnud ühes nendega läinud tööle.
39
Sellest tekkis äge vaidlus, nii et nad üksteisest lahkusid ja et Barnabas võttis enese juure Markuse ning sõitis laevaga Küprosesse.
40
Aga Paulus valis Siilase ja läks teele, ja vennad andsid ta Jumala armu hooleks.
41
Ja ta käis läbi Süüria ja Kiliikia kinnitades kogudusi.
