Flash tuleb sisse lülitada
1
Sel päeval nuhtleb Jehoova oma ränga, suure ja tugeva mõõgaga Leviatanit, põgenevat madu, ja Leviatanit, keerdunud madu, ja tapab meres oleva lohe!
2
Selsamal päeval üteldakse: "Tore viinamägi, laulge sellest vastastikku!"
3
Mina, Jehoova, olen selle valvur, ma kastan seda üha, ma valvan öösi ja päeva, et sellega ei juhtuks midagi!
4
Müüri mul ei ole! Peaks mul olema võidelda kibuvitste ja ohakatega, ma astuksin neile vastu, süütaksin kõik põlema,
5
või olgu siis, et haaratakse kinni minu kaitsest, tehakse minuga rahu - rahu tehakse minuga!
6
Tulevasil päevil juurdub Jaakob, Iisrael õitseb ning haljendab ja maailm on täis vilja!
7
Ons ta teda löönud, nõnda nagu ta lõi tema lööjat, või teda tapnud, nõnda nagu tapeti tema tapjad?
8
Kus sa sellega! Ta lahendas temaga asja teda välja saates: ta ajas tema ära oma tugeva tuulega idatuule päeval!
9
Seepärast lepitatakse Jaakobi süü nõnda, ja niisugune olgu tema patukustutuse täielik vili: ta peab tegema kõik altarikivid pihustatud lubjakivide sarnaseks; ei tohi tõusta viljakustulpi ega suitsutusaltareid!
10
Jah, kindel linn jääb üksi, tühjaks ja mahajäetud karjamaaks, kõrve sarnaseks! Seal käib vasikas karjas, lebab seal ja näsib paljaks selle raod!
11
Kui selle oksad on kuivanud, siis murtakse need; naised tulevad, teevad nendega tuld! Sest see ei ole mõistlik rahvas: seepärast ta looja ei halasta tema peale ja ta kujundaja ei anna temale armu!
12
Ja sel päeval sünnib, et Jehoova rabab viljapäid Frati jõest Egiptuseojani, ja teid, Iisraeli lapsed, korjatakse kokku ükshaaval!
13
Sel päeval puhutakse suurt sarve ja niihästi need, kes olid kadunud Assurimaale, kui ka need, kes olid pillutatud Egiptusemaale, tulevad ja kummardavad Jehoovat Jeruusalemas pühal mäel!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Häda Efraimi joobnute toredale kroonile ja tema hiilgava ilu närtsinud õiele mäetipul viinast roidunute viljakas orus!
2
Vaata, Issandal on keegi vägev ja võimakas, otsegu rahesadu, hävitav vahk, võimsalt voolava vee valingu sarnane, kes jõuga paiskab maha!
3
Jalge alla tallatakse Efraimi joobnute tore kroon
4
ja tema hiilgava ilu närtsinud õiel, mis on viljaka oru mäetipul, käib käsi nagu varajasel viigimarjal enne lõikust: kes seda iganes näeb, neelab selle vaevalt oma pihku saades!
5
Sel päeval on vägede Jehoova ilusaks krooniks ja kauniks pärjaks oma rahva jäägile,
6
ja õiguse vaimuks kohtus istujale ning rammuks neile, kes tõrjuvad tapluse väravasse!
7
Aga needki siin vaaruvad viinast ja tuiguvad vägijoogist: preester ja prohvet vaaruvad vägijoogist, on segased viinast, tuiguvad vägijoogist, eksivad nägemuses, kõiguvad otsuses!
8
Sest kõik lauad on täis okserooja, puhast paika ei olegi!
9
Kellele ta tahab õpetada tarkust ja kellele seletada ilmutust? Piimast võõrutatuile, rinnalt võetuile?
10
Sest käsk on käsu peale, käsu peale käsk, mõõdunöör mõõdunööri peale, mõõdunööri peale mõõdunöör, kord siin, kord seal!
11
Tõesti, pobisevate huultega ja võõras keeles kõneleb ta sellelesinasele rahvale,
12
Tema, kes neile ütles: "See on hingamispaik, laske väsinud hingata, see on kosutuskoht!" Ometi nad ei tahtnud kuulata!
13
Seepärast on Jehoova sõna neile käsuks käsu peale, käsu peale käsuks, mõõdunööriks mõõdunööri peale, mõõdunööri peale mõõdunööriks, kord siin, kord seal, et nad läheksid ja kukuksid selili, vigastaksid endid ja laseksid endid püüda ning vangistada!
14
Seepärast kuulge Jehoova sõna, te hooplejad mehed, pilkajad sellesinase rahva hulgas, kes asub Jeruusalemas,
15
sest te ütlete: "Me oleme sõlminud surmaga lepingu ja loonud põrguhauaga liidu - käigu või üle tulvav uputus, meieni see ei ulatu, sest me valisime oma varjupaigaks vale ja pugesime pelgu pettusesse!"
16
Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust!
17
Mina panen õiguse mõõdunööriks ja õigluse loodiks! Rahe hävitab vale varjupaiga ja veed uhuvad ulualuse!
18
Teie leping surmaga lõpeb ja teie liit põrguhauaga ei püsi: kui tulvav uputus üle käib, muutute selle tallermaaks!
19
Alati, kui see üle käib, võtab see teid, sest see tuleb igal hommikul, päeval ja ööl, ja ilmutuse mõistmine muutub lausa hirmuks!
20
Sest voodi on sirutuseks lühike ja vaip katteks kitsas!
21
Sest nagu Peratsimi mäel tõuseb Jehoova; ta vihastub nagu Gibeoni orus, et teha oma tööd - hämmastav on tema töö, ja et toimetada oma tegu - võõristav on tema tegu!
22
Nüüd aga ärge enam hoobelge, et teie jutad jääksid pingutamata, sest ma olen kuulnud Issandalt, vägede Jehoovalt, hävitusest ja otsusest, mis tabab kogu maad!
23
Kuulatage ja kuulge mu häält, pange tähele ja kuulge mu kõnet!
24
Kas kündja kogu päeva külvi tarvis künnab, kohendab ja äestab oma põllumaad?
25
Eks ole nõnda: kui ta on pinna tasandanud, siis ta puistab tilli ja riputab köömneid, paneb paika nisu, hirsi ja odra ning serva okasnisu?
26
Nõnda on temale juhatatud õige viis, tema Jumal õpetab teda!
27
Tilli ju ei pekseta pahmareega ja köömnete peal ei veeretata vankriratast, vaid tilli klopitakse kepiga ja köömneid vitsaga!
28
Leivavili jahvatatakse peeneks, aga iialgi ei pekseta seda sootumaks: aetakse liikuma oma vankriratas ja hobused, aga seda ei pihustata!
29
Ka see on tulnud vägede Jehoovalt; tema nõu on imeline, tulemus on suur!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Häda sulle, Ariel, Ariel - linn, kus Taavet leeri üles lõi! Lisandugu aastale aasta, tehku pühad oma ringkäiku,
2
mina rõhun Arieli: tuleb kurbus ja kurvastus ja ta muutub mulle otsegu ohvrikoldeks!
3
ma löön su vastu üles ringikujulise leeri, ümbritsen sind valvega ja püstitan su vastu piiramisseadmed!
4
Siis sa räägid maa madalusest ja tasa kõlab su kõne põrmust; siis tuleb su hääl maa seest otsegu vaimul ja sa sosistad põrmust oma sõnu!
5
Su vaenlaste jõuk on otsegu peenike tolm, jõhkrate jõuk lendlevate aganate sarnane! Ja silmapilkselt, äkitselt sünnib,
6
et vägede Jehoovalt tuleb sulle katsumine äikese, maavärisemise ja suure mürinaga, tuulispea ja marutuulega ning hävitava tuleleegiga!
7
Aga nagu unenägu, öine nägemus, on kõigi Arieli vastu sõdivate rahvaste jõuk, samuti kõik, kes sõdivad tema ja ta kindluste vastu ning ahistavad teda!
8
See on, nagu näeks näljane und, et vaata, ta sööb! Kui ta ärkab, siis on ta hing täitmata! Või nagu näeks janune und, et vaata, ta joob! Kui ta ärkab, vaata, siis on ta nõrk ja ta hing on närbunud! Samuti sünnib kogu rahvaste jõuguga, kes sõdib Siioni mäe vastu!
9
Pidage ja hämmastuge, vaadake ümber ja nähke! Joobuge, aga mitte viinast, vaaruge, aga mitte vägijoogist!
10
Sest Jehoova on valanud teie peale uimuse vaimu ja on sulgenud teie silmad - prohvetid, ning katnud teie pead - nägijad!
11
Seepärast on kogu ilmutus teile nagu pitseeritud raamatu sõnad; kui see antakse mõnele kirjatundjale, üteldes: "Loe ometi seda!" siis ta vastab: "Ma ei saa, sest see on pitseriga kinni!"
12
või kui raamat antakse sellele, kes kirja ei tunne ja üteldakse: "Loe ometi seda!" siis vastab see: "Ma ei tunne kirja!"
13
Ja Issand ütleb: Kuna see rahvas ligineb mulle suuga ja austab mind huultega, aga ta süda on minust kaugel ja nende kartus minu ees on ainult õpitud inimeste käsk,
14
siis vaata, ma teen selle rahvaga veel imet - imelikul ja kummalisel viisil: tema tarkade tarkus kaob ja tema mõistlike mõistus peidetakse!
15
Häda neile, kes oma nõu Jehoova eest sügavasti ära peidavad, kelle teod sünnivad pimedas ja kes ütlevad: "Kes meid näeb? Kes meid tunneb?"
16
Oh teie põikpäisust! Kas peetakse saue võrdseks potissepaga, et töö ütleb oma tegijale: "Tema ei ole mind teinud!" või ütleb kuju oma kujundajale: "Tema ei oska midagi!"?
17
Eks ole ju veel ainult pisut aega, kuni Liibanon muutub viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks?
18
Sel päeval kurdid kuulevad kirja sõnu ja pimedate silmad näevad pilkasest pimedusest!
19
Siis tunnevad alandlikud aina rõõmu Jehoovas ja kõige vaesemad inimesed hõiskavad Iisraeli Pühas!
20
Sest vägivallavalitsejal on lõpp ja pilkaja saab otsa, ja hävitatakse kõik, kes kavatsevad kurja,
21
kes teevad sõnaga inimese süüdlaseks, kes seavad püünise kohtumõistjale väravas ja tõrjuvad õige põhjuseta kõrvale!
22
Seepärast ütleb Jehoova, kes lunastas Aabrahami, Jaakobi soole nõnda; Jaakob ei jää nüüd enam häbisse ja ta pale ei kahvata nüüd enam!
23
Vaid kui tema, ta lapsed, näevad eneste keskel mu kätetööd, siis nad pühitsevad minu nime ja peavad pühaks Jaakobi Püha ning kardavad Iisraeli Jumalat!
24
Ja need, kes olid meelesegaduses, tulevad mõistusele ja nurisejad võtavad õpetust!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis ütles ülempreester: "Kas see on nõnda?"
2
Aga tema ütles: "Mehed, vennad ja isad, kuulge! Au Jumal ilmus meie esiisale Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias enne oma siirdumist Haaranisse,
3
ning ütles temale: "Mine välja omalt maalt ja omast sugukonnast ja tule sinna maale, mille ma sulle näitan."
4
Siis ta läks kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse. Ja kui tema isa suri, saatis Jumal tema sealt siia maale, kus teie nüüd elate,
5
ega annud siin temale pärandiks mitte jalatäitki, aga tõotas selle anda omandiks temale ja tema järglasile pärast teda ajal, mil ta oli alles lasteta.
6
Ent Jumal rääkis nõnda: Tema järglased peavad olema võõrastena võõral maal ja seal nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat,
7
ja rahvast, keda nad orjavad, mina karistan, ütles Jumal, ja selle järele nad lähevad välja ja teenivad mind siin selles paigas.
8
Ja ta andis temale ümberlõikamislepingu; ja nii sündis Aabrahamile Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteistkümmend peavanemat.
9
Ja peavanemad kadestasid Joosepit ning müüsid ta ära Egiptusesse; aga Jumal oli temaga
10
ja päästis tema kõigist ta viletsustest ja andis temale armu ja tarkust, kui ta oli Egiptuse kuninga, vaarao ees; ja see tõstis ta kogu Egiptuse ja oma koja ülemaks.
11
Aga nälg tuli kogu Egiptusesse ja Kaananisse ja suur viletsus; ja meie esiisad ei leidnud toidust.
12
Aga kui Jaakob kuulis, et Egiptuses oli vilja, läkitas ta meie esiisad sinna esimest korda;
13
ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele ja vaarao sai teada Joosepi päritolu.
14
Siis Joosep läkitas järele ja laskis kutsuda oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge.
15
Ja Jaakob läks alla Egiptusesse ja suri, tema ja meie esiisad,
16
ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli ostnud raha eest Emori, Sekemi isa lastelt.
17
Kui nüüd lähenes tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli vandega tõotanud, kasvas rahvas ja sigis paljuks Egiptuses,
18
seni kui tõusis teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud.
19
See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi paha meie esivanemaile neid sundides ära heitma oma lapsukesed, et need ei jääks ellu.
20
Sel ajal sündis Mooses ja ta meeldis Jumalale. teda toideti kolm kuud tema isa majas.
21
Aga kui ta oli kõrvale heidetud, võttis vaarao tütar tema ja kasvatas ta enesele pojaks.
22
Ja Moosesele õpetati kõike egiptlaste tarkust ja tema oli vägev sõnades ja tegudes.
23
Aga kui ta oli nelikümmend aastat vanaks saanud, tuli tema südamesse mõte oma vendi, Iisraeli lapsi, vaatama minna.
24
Ja nähes ühele ülekohut tehtavat, läks ta appi ja tasus kätte selle eest, kellele liiga tehti, ja lõi egiptlase maha.
25
Ent ta mõtles, et tema vennad saavad sellest aru, et Jumal tema käe läbi annab neile pääste; aga nad ei saanud aru.
26
Ja järgmisel päeval ta juhtus nende juure, kui nad riidlesid, ja sundis neid rahule ning ütles: "Mehed, te olete vennad, miks teete liiga üksteisele?"
27
Aga see, kes tegi liiga oma ligimesele, lükkas ta enesest ära ja ütles: "Kes on sind seadnud meie ülemaks ja kohtumõistjaks?
28
Kas tahad tappa mind, nagu sa eile tapsid egiptlase?
29
Selle kõne peale Mooses põgenes ja elas võõrana Midjanimaal; seal sündis temale kaks poega.
30
Ja kui nelikümmend aastat möödas oli, ilmus temale Siinai mäe kõrves Issanda ingel tuleleegis kibuvitsapõõsas.
31
Kui Mooses seda nägi, pani ta nägemust imeks. Ja kui ta ligi astus vaatama, kostis Issanda hääl:
32
"Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!" Aga Mooses hakkas värisema ega julgenud sinna vaadata.
33
Aga Issand ütles temale: "Võta kingad jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!
34
Mina olen küllalt näinud oma rahva vaeva Egiptuses ja olen kuulnud nende ohkamist ning olen tulnud alla neid vabastama. Siis tule nüüd, ma läkitan sind Egiptusesse!"
35
Selle Moosese, kelle nemad ära salgasid, üteldes: "Kes on sind seadnud ülemaks ja kohtumõistjaks?", selle läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks selle ingli kaudu, kes temale ilmus kibuvitsapõõsas.
36
See viis nad välja ja tegi imetegusid ja tunnustähti Egiptuses ja Punases meres ja kõrves nelikümmend aastat.
37
See on see Mooses, kes ütles Iisraeli lastele: "Ühe prohveti äratab teile Jumal teie vendade hulgast, minu sarnase",
38
tema on see, kes oli koguduse seas kõrves ühes selle ingliga, kes temaga kõneles Siinai mäel, ja oli ühes meie esiisadega ja sai elavaid sõnu meile edasiandmiseks.
39
Temale meie esivanemad ei tahtnud olla sõnakuulelikud, vaid tõukasid ta ära ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole,
40
üteldes Aaronile: "Tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on sündinud selle Moosesega, kes meid tõi Egiptusest välja!"
41
Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid ning rõõmustusid oma käte tegudest.
42
Kuid Jumal pöördus neist ära ja jättis nad teenima taeva vägesid, nõnda nagu on kirjutatud prohvetite raamatus: "Kas teie, Iisraeli sugu, nelikümmend aastat kõrves tõite mulle tapaohvreid ja muid ohvreid?
43
Ei, vaid te kandsite Mooloki telki ja oma jumala Romfa tähte, kujusid, mis te olite teinud, et neid kummardada: sellepärast ma siirutan teid teispoole Baabüloni!"
44
Meie esiisadel oli tunnistustelk kõrves, nõnda nagu oli määranud see, kes Moosesega rääkis, et ta pidi selle valmistama eeskuju järele, mida ta oli näinud.
45
Selle meie esiisad ühes Joosuaga võtsid ning viisid paganate maaalale, kelled Jumal ajas minema meie esiisade eest kuni Taaveti päevini,
46
kes leidis armu Jumala ees ja palus, et ta leiaks elamu Jaakobi kodakonnale.
47
Ent Saalomon ehitas temale koja.
48
Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtud kodades, nõnda nagu ütleb prohvet:
49
"Taevas on minu aujärg ja maa minu jalgealune järg! Mis koda te mulle tahate ehitada", ütleb Issand, "või mis on mu hingamise ase?
50
Eks minu käsi ole selle kõik teinud?"
51
Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamest ja kõrvust! Te panete ikka vastu Pühale Vaimule! Nõnda nagu teie esiisad, nõnda teete teiegi.
52
Keda prohvetitest teie esiisad ei ole taga kiusanud? Nad tapsid need, kes ennustasid selle Õige tulemist, kelle äraandjaiks ja tapjaiks nüüd olete saanud teie,
53
kes saite käsuõpetuse inglite teenistuse kaudu ega pidanud seda mitte.
54
Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neile südamesse ja nad kiristasid hambaid ta peale.
55
Tema aga täis Püha Vaimu vaatas üksisilmi taeva poole ja nägi Jumala auhiilgust ning Jeesust seisvat Jumala paremal poolel,
56
ja ta ütles: "Ennäe! ma näen taevad lahti olevat ja Inimese poja seisvat Jumala paremal poolel!"
57
Siis nad karjusid suure häälega ning pidasid oma kõrvad kinni ja kargasid kõik ühel meelel tema kallale
58
ning lükkasid ta linnast välja ja viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma riided maha ühe noore mehe jalgade ette, kelle nimi oli Saulus.
59
Ja nad viskasid Stefanost kividega, kuna tema palus Jumalat ja ütles: "Issand Jeesus, võta minu vaim vastu!"
60
Ja ta heitis põlvili ning hüüdis suure häälega: "Issand, ära arva seda pattu neile süüks!" Ja kui ta seda oli ütelnud, uinus ta.
