Flash tuleb sisse lülitada
1
Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav sõna õhutab viha!
2
Tarkade keel tilgutab tarkust, aga alpide suu laseb voolata rumalust!
3
Jehoova silmad on igas paigas, valvates kurje ja häid!
4
Keele mahedus on elupuu, aga selle valelikkus murrab vaimu!
5
Meeletu laidab oma isa õpetust, aga kes noomimist tähele paneb, teeb targasti!
6
Õige kojas on palju vara, aga õela saak jääb tarvitamata!
7
Tarkade huuled külvavad teadmisi, aga alpide süda ei tee nõnda!
8
Õelate ohver on Jehoovale jäle, aga õigete palve on temale meelepärast!
9
Õela tee on Jehoova meelest hirmus, aga ta armastab õiguse nõudjat!
10
Rajalt lahkuja karistus on kuri, noomimise vihkaja peab surema!
11
Surmavald ja kadupaik on lahti Jehoova ees, saati siis inimlaste südamed!
12
Pilkaja ei armasta, et teda noomitakse, tarkade juure ta ei lähe!
13
Rõõmus süda teeb näo rõõmsaks, aga südamevalus pekstakse vaim rusuks!
14
Mõistlik süda otsib tunnetust, aga alpide suu leiab toitu rumalusest!
15
Viletsal on kõik päevad pahad, aga rõõmsal südamel on alati pidu!
16
Parem pisut Jehoova kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures!
17
Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine!
18
Raevutsev mees õhutab tüli, aga pikameelne vaigistab riidu!
19
Laisa tee on nagu kibuvitsaaed, aga õigete rada on sillutatud!
20
Tark poeg rõõmustab isa, aga alp inimene põlgab ema!
21
Rumalus on rõõmuks sellele, kel aru puudub, aga mõistlik mees käib otse!
22
Nõupidamiseta nurjuvad kavatsused, aga lähevad korda paljude nõuandjate abiga!
23
Inimesel on rõõm, kui ta suu oskab vastata, ja sõna õigel ajal - küll see on hea!
24
Targal läheb elurada ülespidi, et ta pääseks põrgust, mis on all!
25
Jehoova kisub maha kõrkide koja, aga ta kinnitab lesknaise raja!
26
Kurjad kavatsused on Jehoova meelest hirmsad, aga heatahtlikud sõnad on armsad!
27
Kes ahnitseb kasu, teeb oma koja võimatumaks, aga kes vihkab meelehead, jääb elama!
28
Õige süda mõtleb, mida vastata, aga õelate suu purskab kurjust!
29
Jehoova on õelatest kaugel, aga ta kuuleb õigete palveid!
30
Silmade särast rõõmustub süda, hea sõnum karastab luid-konte!
31
Kõrv, mis kuulab eluks vajalikku noomimist, jääb tarkade seltsi!
32
Kes ei hooli õpetusest, põlgab oma hinge, aga kes kuulab noomimist, saab targa südame!
33
Jehoova kartus on tarkuse õpetus, aga enne au on alandus!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Inimesel on küll südamesoovid, aga Jehoovalt tuleb, mida keel peab kostma!
2
Kõik mehe teed on ta enese silmis selged, aga Jehoova katsub vaimud läbi!
3
Veereta oma tööd Jehoova peale, siis su kavatsused lähevad korda!
4
Jehoova on kõik teinud otstarbekohaselt, nõnda ka õela õnnetuspäeva jaoks!
5
Iga südamest ülbe on Jehoova meelest hirmus, käsi selle peale - seesugune ei jää karistuseta!
6
Armastuse ja ustavuse abiga lepitatakse süü, ja Jehoova kartuse tõttu hoidutakse kurjast!
7
Kui mehe teed meeldivad Jehoovale, siis ta paneb tema vaenlasedki temaga rahu tegema!
8
Parem pisut õiglusega kui palju voot ülekohtuga!
9
Inimese süda kavandab oma teed, aga Jehoova juhib tema sammu!
10
Otsus on kuninga huultel: kohut mõistes tema suu ei eksi!
11
Õige margapuu ja vaekausid on Jehoovalt, kõik vihid kukrus on tema tehtud!
12
Ülekohut teha on kuningate meelest hirmus, sest aujärg kinnitatakse õigluses!
13
Õiglased huuled on kuningale meelepärast ja ta armastab seda, kes õigust kõneleb!
14
Kuninga viha on surma käskjalg, aga tark mees püüab seda lepitada!
15
Kuninga lahke nägu tähendab elu ja tema poolehoid on otsegu kevadine vihmapilv!
16
Parem on hankida tarkust kui kulda, ja mõistuse hankimine on hõbedast olulisem!
17
Õigete tee on hoidumine kurjast; oma hinge hoiab, kes oma teed tähele paneb!
18
Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust!
19
Parem olla ühes vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada!
20
Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Jehoova peale, on õnnis!
21
Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks, ja mahedad huuled edendavad õpetust!
22
Mõistus on omanikule eluallikaks, aga rumalus on rumalatele karistuseks!
23
Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust!
24
Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele!
25
Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!
26
Nälg aitab töömeest töös, sest ta oma suu sunnib teda!
27
Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsegu kõrvetav tuli!
28
Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad!
29
Mees, kes teostab vägivalda, ahvatleb oma ligimest ja viib ta teele, mis ei ole hea!
30
Kes oma silmi pilgutab, sel on riukad meeles; kes oma huuled kokku pigistab, sel on pahategu otsustatud!
31
Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel!
32
Pikameelne on parem kui kangelane, ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja!
33
Liisku heidetakse kuuehõlmas, aga selle otsus on Jehoovalt!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast seda läks Jeesus Tibeeria poolt Galilea mere teisele poole.
2
ja palju rahvast järgis teda, sest nad nägid tema imetähti, mida ta tegi haigete juures.
3
Aga Jeesus läks üles mäele ja istus sinna oma jüngritega.
4
Ja paasa, juutide püha, oli ligi.
5
Kui nüüd Jeesus oma silmad üle tõstis ja nägi palju rahvast enese juure tulevat, ütles ta Filippusele: "Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?"
6
Ent seda ta ütles teda kiusates, sest ta teadis küll, mida ta tahtis teha.
7
Filippus vastas talle: "Leibu kahesaja teenari eest ei jätku neile, et igaüks natukesegi võtaks!"
8
Üks tema jüngritest, Andreas, Siimon Peetruse vend, ütleb talle:
9
"Siin on üks poisike, kellel on viis odraleiba ja kaks kalakest, aga mis saab sellest nii paljudele?"
10
Jeesus ütles: "Asetage inimesed maha istuma!" Ja seal paigas oli palju rohtu. Siis asetusid maha arvult umbes viis tuhat meest!
11
Jeesus võttis nüüd leivad, tänas ja, andis neile, kes maas istusid, samuti kai neist kalukesist, niipalju kui nad tahtsid.
12
Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles ta oma jüngritele: "Koguge ülejäänud palukesed kokku, et midagi ei läheks raisku!"
13
Siis nad kogusid kokku kaksteistkümmend korvitäit palukesi, mis oli üle jäänud viiest odraleivas nendelt, kes olid söönud.
14
Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: "See on tõesti prohvet, kes maailma pidi tulema!"
15
Siis Jeesus sai aru, et nad tahavad tulla ja teda vägisi võtta ning teha kuningaks. Ja ta läks jälle kõrvale mäle ainuüksi.
16
Aga kui õhtu tuli, läksid tema jüngrid mereranda
17
ja astusid paati ja tulid teisele poole merd Kapernauma. Aga pimedus oli juba käes ja Jeesus ei olnud veel tulnud nende juure.
18
Ja meri hakkas lainetama, sest suur tuul puhus.
19
Kui nad nüüd olid sõudnud umbes kakskümmend viis või kolmkümmend vagu maad, nägid nad Jeesust merel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma.
20
Aga tema ütles neile: "Mina olen see, ärge kartke!"
21
Nüüd nad tahtsid teda paati võtta, ja varsti sai paat sinna randa, kuhu nad sõitsid.
22
Järgmisel päeval nägi rahvas, kes viibis mere teisel rannal, et teist lootsikut ei olnud seal, vaid oli ainult üks, ja et Jeesus ei olnud astunud ühes oma jüngritega paati, vaid et ainult tema jüngrid olid ära läinud.
23
Oli aga tulnud veel lootsikuid Tibeeriast selle paiga lähedale, kus nad olid leiba söönud, kui Issand oli Jumalat tänanud.
24
Kui nüüd rahvas nägi, et seal ei olnud Jeesust ega tema jüngreid, läksid nad lootsikusse ja tulid Kapernauma ning otsisid Jeesust.
25
Ja kui nad ta leidsid mere teiselt rannalt, ütlesid nad talle: "Rabi, millal sa siia said?"
26
Jeesus vastas neile ning ütles: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et te ei otsi mind, sellepärast et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis!
27
Ärge hankige rooga, mis hävib, vaid rooga, mis jääb igaveseks eluks, mida Inimese Poeg tahab teile anda, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud!"
28
Siis ütlesid nad temale: "Mis me peame tegema, et võiksime teha Jumala tegusid?"
29
Jeesus vastas ning ütles neile: "See on Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud!"
30
Siis nad ütlesid temale: "Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja usuksime sind? Mis sa teed?
31
Meie esiisad sõid kõrves mannat, nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast!"
32
Siis Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile! Mooses ei annud teile leiba taevast, aga minu Isa annab teile tõelise leiva taevast!
33
Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu!"
34
Siis nad ütlesid talle: "Issand, anna meile ikka seda leiba!"
35
Jeesus ütles neile: "Mina olen eluleib. Kes tuleb minu juure, see ei näe nälga, ja kes minusse usub, sellele ei tule iialgi janu!
36
Aga mina olen teile ütelnud, et te olete mind näinud ega usu mitte!
37
Kõik, mis Isa minule annab, tuleb minu juure, ja kes minu juure tuleb, seda ma ei lükka välja.
38
Sest ma olen taevast alla tulnud mitte oma tahtmist tegema, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.
39
Aga see on selle tahtmine, kes mind on läkitanud, et ma ühtki ei kaota sellest kõigest, mis ta minule on annud, vaid et ma selle üles äratan viimsel päeval.
40
Sest see on mu Isa tahtmine, et igaühel, kes Poega näeb ja temasse usub, on igavene elu, ja ma äratan tema üles viimsel päeval!"
41
Siis nurisesid juudid tema üle, et ta oli ütelnud: "Mina olen leib, mis taevast on alla tulnud!"
42
Ja nad ütlesid: "Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis ütleb: ma olen tulnud taevast?"
43
Jeesus vastas ning ütles neile: "Ärge nurisege isekeskis!
44
Ükski ei või tulla minu juure, kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud; ja mina äratan tema üles viimsel päeval.
45
Prohvetite raamatuis on kirjutatud: Nad kõik peavad olema Jumala poolt õpetatud! Igaüks, kes on Isalt kuulnud ja on õppinud, tuleb minu juure.
46
Mitte, et keegi teine oleks näinud Isa kui see, kes on Jumala juurest; see on näinud Isa.
47
Tõesti, tõesti ma ütlen teile: Kes usub, sellel on igavene elu!
49
Teie esiisad sõid kõrves mannat ja surid.
50
See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks.
51
Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu liha, mille annan maailma elu eest!"
52
Siis riidlesid juudid isekeskis, üteldes: "Kuidas see võib meile anda oma liha süüa?"
53
Siis Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kui te ei söö Inimese poja liha ega joo tema verd, siis ei ole elu teis enestes!
54
Kes sööb minu liha ja joob minu verd, sel on igavene elu; ja mina äratan tema üles viimsel päeval.
55
Sest mu liha on tõeline roog ja mu veri on tõeline jook.
56
Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb minusse ja mina temasse.
57
Nagu elav Isa mind on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nõnda ka see, kes mind sööb, elab minu läbi.
58
See on leib, mis taevast on alla tulnud; see ei ole niisugune, mida sõid teie vanemad ja surid. Kes seda leiba sööb, elab igavesti!"
59
Seda ta ütles kogudusekojas, õpetades Kapernaumas.
60
Siis paljud tema jüngrid, kui nad seda kuulsid, ütlesid: "See kõne on kõva, kes võib seda kuulda?"
61
Aga et Jeesus iseenesest teadis, et tema jüngrid selle üle nurisesid, ütles ta neile: "Kas see teid pahandab?
62
Aga mis on siis, kui te näete Inimese Poja üles minevat sinna, kus ta enne oli?
63
Vaim on, kes teeb elavaks; lihast ei ole kasu millekski; sõnad, mis mina teile olen rääkinud, on vaim ja on elu.
64
Aga teie seas on mõned, kes ei usu!" Sest Jeesus teadis algusest peale, kes need olid, kes ei uskunud, ja kes see on, kes tema ära annab.
65
Ja ta ütles: "Sellepärast ma olen teile ütelnud, et ükski ei või tulla minu juure, kui temale seda ei ole annud minu Isa!"
66
Sellest ajast läksid paljud tema jüngrid ära ta järelt ega kõndinud enam temaga.
67
Siis Jeesus ütles neile kaheteistkümnele: "Kas ka teie tahate ära minna?"
68
Siimon Peetrus vastas temale: "Issand, kelle juure me läheme? Sinul on igavese elu sõnad,
69
ja me oleme uskunud ja tunnud, et sina oled Jumala Püha!"
70
Jeesus kostis neile: "Eks ole mina teid kaksteistkümmend ära valinud, ja üks teie seast on kurat?"
71
Aga ta rääkis Juudast, Iskarioti Siimona pojast, sest see pidi tema ära andma ja oli üks neist kaheteistkümnest.
