Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Joosep läks ja teatas vaaraole ning ütles: "Mu isa ja vennad ja nende pudulojused ja veised ja kõik, mis neil oli, on tulnud Kaananimaalt, ja vaata, nad on Gooseni maakonnas!"
2
Ja ta võttis oma vendade hulgast viis meest ja tõi need vaarao ette.
3
Ja vaarao küsis tema vendadelt: "Mis teie amet on?" Ja nad vastasid vaaraole: "Su sulased on pudulojuste karjased, niihästi meie ise kui meie isad."
4
Ja nad ütlesid vaaraole: "Me oleme maale tulnud võõrastena elama, sest su sulaste karjale ei olnud sööta, kuna Kaananimaal on kange nälg. Luba siis nüüd oma sulaseid elada Gooseni maakonnas!"
5
Ja vaarao rääkis Joosepiga, üteldes: "Sinu isa ja vennad on su juure tulnud.
6
Egiptusemaa on su ees lahti, pane oma isa ja vennad elama parimasse maakonda. Elagu nad Gooseni maakonnas, ja kui sa tunned nende hulgast tublisid mehi, siis pane need mu karja ülevaatajaiks."
7
Siis Joosep tõi sisse oma isa Jaakobi ja pani seisma vaarao ette; ja Jaakob õnnistas vaaraot.
8
Ja vaarao küsis Jaakobilt: "Kui palju sul eluaastaid on?"
9
Ja Jaakob vastas vaaraole: "Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal!"
10
Siis Jaakob õnnistas vaaraot ja läks ära vaarao juurest.
11
Ja Joosep paigutas oma isa ja vennad elama ja andis neile maaomandi Egiptusemaal kõige paremas maakonnas, Raamsese maakonnas, nagu vaarao oli käskinud.
12
Ja Joosep hoolitses leivaga oma isa ja vendade ja kogu isa pere eest, vastavalt nende väetimate laste suudele.
13
Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid näljast nõrkemas.
14
Ja Joosep kogus kokku kõik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti; ja Joosep viis raha vaarao kotta.
15
Kui raha oli lõppenud Egiptusemaalt ja Kaananimaalt, siis tulid kõik egiptlased Joosepi juure, üteldes: "Anna meile leiba! Kas peame su silma ees surema, sellepärast et raha on otsas?"
16
Ja Joosep vastas: "Andke oma lojused ja mina annan teile lojuste eest, kui raha on otsas!"
17
Ja nad tõid oma lojused Joosepile ja Joosep andis neile leiba hobuste, pudulojuste karjade, veiste karjade ja eeslite eest; nõnda muretses ta neile sel aastal leiba kõigi nende lojuste eest.
18
Kui see aasta lõppes, siis järgmisel aastal nad tulid tema juure ja ütlesid temale: "Me ei saa oma isandale salata, et raha on otsas ja lojuste karjad on meie isanda käes. Meil ei ole isanda ees muud üle jäänud kui ainult meie ihud ja põllumaa.
19
Kas peame su silma ees surema, niihästi me ise kui meie põllud? Osta meid ja meie põllud leiva eest, et me oma põldudega saaksime vaaraole orjadeks. Anna meile seemet, et jääksime elama ega sureks ja et põllud ei jääks tühjaks!"
20
Siis Joosep ostis vaaraole kogu Egiptuse põllumaa, sest egiptlased müüsid igaüks oma põllu, sellepärast, et nälg ahistas neid. Nõnda sai maa vaarao omaks.
21
Ja ta tegi rahva temale orjaks, ühest Egiptuse raja äärest teise ääreni.
22
Ainult preestrite põldusid ta ei ostnud, sest preestritel oli sissetulek vaaraolt ja nemad elatusid sissetulekust, mida vaarao neile andis; seepärast nemad ei müünud oma põldusid.
23
Ja Joosep ütles rahvale: "Vaata, ma olen nüüd ostnud teid ja teie põllud vaaraole. Näe, siin on teile seemet, külvake see põldudele!
24
Aga saagist peate andma viiendiku vaaraole, kuna neli osa jäägu teie kätte teile põlluseemneks, samuti toiduseks teile ja neile, kes teie peredes on, ja toiduseks teie väetimaile lastele."
25
Ja nad vastasid: "Sina oled meid elus hoidnud! Kui leiame armu oma isanda silmis, siis jääme vaaraole orjadeks!"
26
Ja Joosep tegi selle seaduseks Egiptuse põllumaa kohta tänapäevani, et vaaraole saab viiendik; ainult preestrite põllud ei saanud vaarao omaks.
27
Ja Iisrael jäi elama Egiptusemaale Gooseni maakonda; nad jäid sinna paigale, olid viljakad ja neid sai väga palju.
28
Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteistkümmend aastat, ja Jaakobi päevi, tema eluaastaid, oli sada nelikümmend seitse aastat.
29
Kui Iisraeli surma päev ligines, siis ta kutsus oma poja Joosepi ning ütles temale: "Kui ma nüüd olen su silmis armu leidnud, siis pane oma käsi mu puusa alla ja osuta mulle heldust ja truudust: ära mata mind Egiptusesse,
30
sest ma tahan magada oma vanemate juures. Vii mind Egiptusest ära ja mata nende hauda!" Ja ta vastas: "Ma teen su sõna järele!"
31
Ja tema ütles: "Vannu mulle!" Ja ta vandus temale. Siis Iisrael kummardas voodi peatsi poole.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast seda sündmust üteldi Joosepile: "Vaata, su isa on haige!" Siis ta võttis oma kaks poega enesega, Manasse ja Efraimi.
2
Ja Jaakobile anti teada ning üteldi: "Näe, su poeg Joosep tuleb sinu juure!" Iisrael võttis siis jõu kokku ning tõusis voodis istukile.
3
Ja Jaakob ütles Joosepile: "Kõigeväeline Jumal ilmutas ennast mulle Luusis Kaananimaal, ja õnnistas mind
4
ning ütles mulle: Vaata, ma teen sind viljakaks ja paljuks ja teen sinust rahvaste hulga ja annan selle maa sinu soole pärast sind igaveseks omandiks!
5
Ja nüüd olgu su kaks poega, kes sulle Egiptusemaal on sündinud, enne kui ma tulin sinu juure Egiptusesse, minu omad: Efraim ja Manasse olgu minu omad nagu Ruuben ja Siimeongi!
6
Aga su järeltulijad, kes sulle pärast neid sünnivad, olgu sinu päralt ja neid nimetatagu nende vendade nimede järele nende pärisosades.
7
Kui ma Mesopotaamiast tulin, suri mul Raahel Kaananimaal, tee peal, kui veel tükk maad oli minna Efratasse. Ja ma matsin tema Efrata tee ääre, see on Petlemma."
8
Kui Iisrael nägi Joosepi poegi, siis ta küsis: "Kes need on?"
9
Ja Joosep vastas oma isale: "Need on mu pojad, keda Jumal mulle siin on annud!" Siis ta ütles: "Too nad minu juure, et ma neid õnnistaksin!"
10
Aga Iisraeli silmad olid vanadusest tuhmid ja ta ei näinud enam. Siis Joosep viis nad tema juure ja tema andis neile suud ning süleles neid.
11
Ja Iisrael ütles Joosepile: "Ei oleks uskunud, et saan näha su nägu, aga vaata, Jumal on mind lasknud näha ka su järglasi!"
12
Siis Joosep võttis nad ära tema põlvilt ja kummardas silmili maha.
13
Ja Joosep võttis nad mõlemad, Efraimi oma paremale käele, Iisraelist vasakule poole, ja Manasse oma vasakule käele, Iisraelist paremale poole, ja viis nad tema juure.
14
Aga Iisrael sirutas oma parema käe ja pani Efraimi pea peale, kes oli noorem, ja oma vasaku käe Manasse pea peale; ta pani oma käed ristamisi, sest Manasse oli esmasündinu.
15
Ja ta õnnistas Joosepit ning ütles: "Jumal, kelle palge ees mu isad Aabraham ja Iisak on rännanud, Jumal, kes on olnud mu karjane kogu mu elu kuni tänapäevani,
16
ingel, kes mind on päästnud kõigest kurjast, õnnistagu neid poisse; neid nimetades nimetatagu minu nime ja mu isade Aabrahami ja Iisaki nime! Ja nad siginegu rohkesti keset maad!"
17
Aga kui Joosep nägi, et ta isa oma parema käe asetas Efraimi pea peale, siis ta pani seda pahaks ja haaras kinni oma isa käest, et seda Efraimi pea pealt tõsta Manasse pea peale.
18
Ja Joosep ütles oma isale: "Mitte nõnda, mu isa, sest see on mu esmasündinu! Pane oma parem käsi tema pea peale!"
19
Aga ta isa keeldus ja ütles: "Ma tean, mu poeg, ma tean, ka tema peab saama rahvaks ja temagi peab olema suur! Ometi peab ta noorem vend saama temast suuremaks ja selle sugu olema rahvarohke!"
20
Ja ta õnnistas neid sel päeval, üteldes: "Sinu nimel õnnistatagu Iisraelis, üteldagu: Jumal tehku sind Efraimi ja Manasse sarnaseks!" Nõnda seadis ta Efraimi Manassest ettepoole.
21
Ja Iisrael ütles Joosepile: "Vaata, ma suren, aga Jumal on teiega ja viib teid tagasi teie isade maale.
22
Ja ma annan sulle ühe mäeseljandiku rohkem kui su vendadele, mille olen mõõga ja ammuga võtnud emorlastelt!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Jeesus kõik need kõned oli lõpetanud, ütles ta oma jüngritele:
2
"Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha; siis antakse Inimese Poeg risti lüüa!"
3
Siis tulid kokku ülempreestrid ja rahva vanemad ülempreestri kotta, kelle nimi oli Kaifas,
4
ja pidasid isekeskis nõu, Jeesus kavalusega kinni võtta ja ära tappa.
5
Aga nad ütlesid: "Mitte pühade ajal, et mässu ei tõuseks rahva seas!"
6
Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona kojas,
7
tuli ta juure naine, kel oli ühes alabasterriist väga kalli salviga, ja valas selle tema pea peale, kui ta lauas istus.
8
Aga kui jüngrid seda nägid, sai nende meel pahaseks ja nad ütlesid: "Mistarvis on see raiskamine?
9
Sest selle oleks võinud ära müüa hulga raha eest ja anda vaestele."
10
Aga kui Jeesus seda märkas, ütles ta neile: "Miks teete vaeva sellele naisele? ta on ju mulle heateo teinud!
11
Sest vaeseid on alati teie juures, mind aga ei ole teil mitte alati.
12
Sest salvi minu ihu peale valades tegi ta seda minu matmiseks.
13
Tõesti ma ütlen teile, et kus iganes seda evangeeliumi kuulutatakse kogu maailmas, seal räägitakse tema mälestuseks ka sellest, mis ta on teinud."
14
Siis läks üks neist kaheteistkümnest, nimega Juudas Iskariot, ülempreestrite juure
15
ning ütles: "Mis te mulle tahate anda, kui ma ta annan teie kätte?" Nad pakkusid temale kolmkümmend hõbetükki.
16
Ja sellest ajast ta otsis parajat aega teda ära anda.
17
Aga esimesel hapnemata leibade päeval tulid jüngrid Jeesuse juure ja ütlesid temale: "Kus sa tahad, et me sulle valmistame paasasöömaaja?"
18
Tema ütles: "Minge linna ühe mehe juure ja ütelge talle: Õpetaja ütleb: Mu aeg on ligi, sinu juures ma pean paasasöömaaja oma jüngritega."
19
Ja jüngrid tegid nõnda, kuidas Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasatalle.
20
Aga kui õhtu tuli, istus ta lauda oma kaheteistkümne jüngriga.
21
Ja kui nemad sõid, ütles ta: "Tõesti ma ütlen teile, üks teie seast annab mind ära!"
22
Ja nad said väga kurvaks ning hakkasid üksteise järele temale ütlema: "Ega ometi mina see ole, Issand?"
23
Tema vastas ning ütles: "Kes minuga oma käe vaagnasse pistab, see annab mind ära.
24
Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud; aga häda sellele inimesele, kelle läbi Inimese Poeg ära antakse! Hea oleks sellele inimesele, kui ta ei oleks sündinud!"
25
Siis kostis Juudas, ta äraandja, ning ütles: "Ega ometi mina see ole, Rabi?" Tema ütles talle: "Sina jah!"
26
Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja andis oma jüngritele ning ütles: "Võtke, sööge, see on minu ihu!"
27
Ja ta võttis karika, tänas ja andis neile ning ütles: "Jooge kõik selle seest!
28
Sest see on minu veri, uue lepingu veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks.
29
Aga ma ütlen teile: Nüüdsest peale ma ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma ühes teiega joon uut oma Isa riigis!"
30
Ja kui nad kiituslaulu olid laulnud, läksid nad välja Õlimäele.
31
Siis ütleb Jeesus neile: "Sel ööl te kõik taganete minust; sest kirjutatud on: Ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse!
32
Aga pärast oma ülestõusmist ma lähen teie eele Galileasse."
33
Siis Peetrus kostis ning ütles temale: "Kui ka kõik sinust taganevad, ei tagane mina mitte ilmaski!"
34
Jeesus ütles talle: "Tõesti ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk on laulnud, salgad sa mind kolm korda!"
35
Peetrus ütleb temale: "Kui ma sinuga peaksin ka surema, ei salga ma sind mitte!" Samuti ütlesid ka kõik jüngrid.
36
Siis tuli Jeesus nendega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks, ja ütles oma jüngritele: "Istuge siin niikaua, kui ma lähen sinna ja palvetan!"
37
Ja ta võttis enese juure Peetruse ja kaks Sebedeuse poega, ja hakkas kurvaks minema ning ahastust tundma.
38
Siis ta ütles neile: "Minu hing on väga kurb surmani; jääge siia ja valvake minuga!"
39
Ja ta läks pisut eemale, heitis silmili maha, palvetas ning ütles: "Minu Isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!"
40
Ja ta tuli oma jüngrite juure ja leidis nad magamast ja ütles Peetrusele: "Nii te siis ei suutnud ühtki tundi minuga valvata?
41
Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder!"
42
Taas läks ta teist korda ära, palvetas ning ütles: "Minu Isa, kui see ei või muidu mööda minna kui et ma selle joon, siis sündigu sinu tahtmine!"
43
Ja ta tuli jälle ja leidis nad magamast, sest nende silmad olid rasked unest.
44
Ja ta jättis nad ja läks ära ja palvetas kolmat korda ja ütles jälle needsamad sõnad.
45
Siis tuleb ta oma jüngrite juure ja ütleb neile: "Te ikka veel magate ja puhkate! Vaata, tund on ligi ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!
46
Tõuske üles, lähme! Vaata, see on ligidal, kes mind ära annab!"
47
Ja kui ta alles rääkis, vaata, siis tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga ühes suur jõuk mõõkade ja nuiadega ülempreestrite ja rahva vanemate poolt.
48
Aga ta äraandja oli neile annud märgu ja ütelnud: "Keda ma suudlen, see ta on, tema võtke kinni!"
49
Ja kohe ta astus Jeesuse juure ja ütles: "Tere, Rabi!" ja andis temale suud.
50
Aga Jeesus ütles talle: "Sõber, mispärast oled sa siin?" Siis nad tulid tema juure, pistsid oma käed tema külge ja võtsid ta kinni.
51
Ja vaata, üks neist, kes olid Jeesusega, sirutas oma käe ja tõmbas oma mõõga välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
52
Siis ütles Jeesus temale: "Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka!
53
Või arvad sa, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta läkitab mulle kohe enam kui kaksteistkümmend leegioni ingleid?
54
Kuidas siis läheksid kirjad täide, et see nõnda peab sündima?"
55
Sel tunnil ütles Jeesus hulgale: "Otsegu röövli peale olete te välja tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma! Ma olen iga päev istunud teie juures pühakojas ja õpetanud, ja te ei ole mind kinni võtnud."
56
Aga see kõik on sündinud, et läheksid täide prohvetite kirjad. Siis jätsid kõik jüngrid tema maha ja põgenesid ära.
57
Aga need, kes Jeesuse olid kinni võtnud, viisid ta ülempreester Kaifas juure, kuhu kirjatundjad ja vanemad olid kokku tulnud.
58
Aga Peetrus järgis teda eemalt ülempreestri kojani, ja ta läks sisse ja istus maha ühes sulastega, et näha, kuidas asi lõpeb.
59
Aga ülempreestrid ja kõik Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata,
60
ega leidnud ühtki, ehk küll palju valetunnistajaid esile tuli. Viimaks ometi astus esile kaks
61
ning need ütlesid: "Tema on ütelnud: Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada!"
62
Siis tõusis ülempreester üles ja ütles temale: "Kas sa midagi ei vasta selle peale, mida need tunnistavad sinu kohta?"
63
Aga Jeesus jäi vait. Ja ülempreester ütles temale: "Ma vannutan sind elava Jumala juures, et sa meile ütled, kas sina oled Kristus, Jumala Poeg?"
64
Jeesus ütleb temale "Jah, olen! Ometi ma ütlen teile: Sellest ajast te näete Inimese Poega istuvat Jumala väe paremal pool ja tulevat taeva pilvede peal!"
65
Siis ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: "Tema on Jumalat pilganud! Milleks meile veel on tunnistajaid vaja? Vaata, nüüd te olete tema jumalapilget kuulnud!
66
Mis te arvate?" Ent nemad vastasid ning ütlesid: "Tema on surma väärt!"
67
Siis nad sülitasid temale silmi ja lõid teda rusikatega, aga mõningad peksid teda kepiga
68
ja ütlesid: "Ütle, Kristus, meile kui prohvet, kes see on, kes sind lõi!"
69
Aga Peetrus istus väljas sisemises õues. Ja tema juure tuli üks tüdruk ja ütles: "Ka sina olid ühes selle galilealase Jeesusega!"
70
Kuid tema salgas kõikide ees ning ütles: "Ei mina saa aru, mida sa räägid!"
71
Ja kui ta läks värava poole, nägi teda teine tüdruk ja ütles neile, kes seal olid: "Ka see oli naatsaretlase Jeesusega!"
72
Tema salgas jälle vandega: "Mina ei tunne seda inimest!"
73
Aga natukese aja pärast lähenesid need, kes seal seisid, ja ütlesid Peetrusele: "Tõesti, sinagi oled üks nende seast, sest su keelemurregi näitab, kust sa oled!"
74
Siis ta hakkas väga needma ja vanduma: "Ei mina tunne seda inimest!" Ja sedamaid laulis kukk.
75
Siis tuli Peetrusele meele Jeesuse sõna, kes talle oli ütelnud: "Enne kui kukk laulab, salgad sa mind kolm korda!" Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti.
