Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja sellesama kuu kahekümne neljandal päeval kogunesid Iisraeli lapsed paastuma, kotiriided seljas ja mulda pea peal.
2
Ja Iisraeli sugu lahutas enese kõigist muulastest, astus ette ja tunnistas oma patte ning oma vanemate süütegusid.
3
Siis nad tõusid oma kohal püsti ja lugesid Jehoova, oma Jumala käsuõpetuse raamatut kolm tundi; ja kolm tundi nad tunnistasid patte ning kummardasid Jehoovat, oma Jumalat.
4
Ja Jeesua, Baani, Kadmiel, Sebanja, Bunni, Seerebja, Baani ja Kenani läksid üles leviitide lavale ja hüüdsid suure häälega Jehoova, oma Jumala poole.
5
Ja leviidid Jeesua, Kadmiel, Baani, Hasabneja, Seerebja, Hoodija, Sebanja ja Petahja ütlesid: "Tõuske üles ja kiitke Jehoovat, oma Jumalat igavesest ajast igavesti! Jah, kiidetud olgu sinu auline nimi, mis on ülem kui kõik kiitus ja ülistus!
6
Sina, Jehoova, oled ainus! Sina oled teinud taevad, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik, mis selle peal on, mered ja kõik, mis neis on! Sina annad neile kõigile elu ja taevavägi kummardab Sind!
7
Sina, Jehoova, oled Jumal, kes valis Aabrami ja tõi tema kaldealaste Uurist ning pani temale nimeks Aabraham.
8
Sina leidsid tema südame sinu ees ustava olevat ja sa tegid temaga lepingu, et sa annad tema soole kaananlaste, hetiitide, emorlaste, perislaste, jebuuslaste ja girgaaslaste maa. Ja sa pidasid oma sõna, sest sina oled õige!
9
Sina nägid meie vanemate viletsust Egiptuses ja kuulsid nende kisendamist Kõrkjamere ääres!
10
Sina tegid tunnustähti ja imetegusid vaarao ja kõigi tema sulaste ja kogu tema maa rahva kallal, sest sa teadsid, et nad nende vastu ülbed olid olnud, ja sa tegid enesele nime, nagu see tänapäevalgi on!
11
Sina lõhestasid nende ees mere ja nad läksid kuiva mööda mere keskelt läbi; aga nende tagaajajad sa viskasid sügavustesse, otsegu kivi võimsasse vette!
12
Sina juhtisid neid pilvesambas päeval ja tulesambas öösel, et valgustada neile teed, mida nad pidid käima!
13
Ja sa tulid alla Siinai mäele ja rääkisid nendega taevast ning andsid neile õiged kohtuseadused, tõsised õpetused, head seadlused ja käsud!
14
Sina tegid neile teatavaks oma püha hingamispäeva ja sa andsid neile käsud, seadlused ja käsuõpetuse oma sulase Moosese läbi!
15
Sina andsid neile taevast leiba, kui neil oli nälg, ja lasksid neile kaljust vett voolata, kui neil oli janu! Ja sa käskisid neid minna pärima maad, mille sa kätt tõstes olid lubanud neile anda!
16
Aga nemad, meie vanemad, läksid ülbeks, olid kangekaelsed ega kuulnud su käske!
17
Nad tõrkusid kuulmast ega tuletanud meele sinu imetegusid, mis sa neile olid teinud, vaid olid kangekaelsed ja võtsid pähe Egiptusesse orjapõlve tagasi minna! Aga sina oled andeksandja Jumal, armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest: sina ei jätnud neid maha!
18
Kuigi nad tegid endile valatud vasika ja ütlesid: "See on su jumal, kes sind Egiptusest välja tõi!" ja kuigi nad suuri teotusi korda saatsid,
19
ei jätnud sina siiski neid mitte kõrves maha oma suure halastuse pärast! Pilvesammas ei lahkunud neist päeval, juhatamast neid teekonnal, ega tulesammas öösel, valgustamast neile teed, mida nad käisid!
20
Sina andsid neile oma hea vaimu, et neid targaks teha, oma mannat sa ei keelanud nende suudele ja andsid neile vett, kui neil oli janu!
21
Nelikümmend aastat toitsid sa neid kõrves, neil ei puudunud midagi, ei kulunud nende riided ega paistetanud jalad!
22
Ja sa andsid neile kuningriigid ja rahvad ning jagasid need jaokaupa: nõnda pärisid nad Siihoni maa, Hesboni kuninga maa, ja Oogi, Baasani kuninga maa.
23
Ja sa tegid nende lapsed paljuks nagu taevatähed ja viisid need maale, mille kohta sa nende vanemaile olid ütelnud, et nad lähevad seda pärima.
24
Ja lapsed tulid ning pärisid maa, ja sina alandasid nende ees maa elanikud, kaananlased, ja andsid need nende kätte, nende kuningad ja maa rahvad, et nad talitaksid nendega, nagu neile meeldib.
25
Ja nad vallutasid kindlustatud linnad ja rammusa maa ning pärisid kojad, mis olid täis kõike head, suurel hulgal raiutud kaevusid, viinamägesid, õlipuid ja viljapuid. Nad sõid, nende kõht sai täis, nad läksid lihavaks ja elasid hästi sinu suure headuse tõttu.
26
Ometi olid nad tõrksad ja hakkasid sulle vastu, heitsid sinu käsuõpetuse selja taha ja tapsid sinu prohveteid, kes neid manitsesid sinu juure tagasi pöörduma; ja nad saatsid korda suuri teotusi.
27
Seepärast sa andsid nad nende vaenlaste kätte ja need rõhusid neid. Aga sel ajal, kui neil kitsas käes oli, kisendasid nad sinu poole ja sina kuulsid taevast ning andsid neile oma suure halastuse pärast päästjaid, kes päästsid nad nende vaenlaste käest.
28
Aga kui nad said hingata, siis nad tegid jälle kurja sinu ees. Ja sina jätsid nad nende vaenlaste kätte, et need valitseksid nende üle. Aga kui nad jälle sind hüüdsid, siis sa kuulsid taevast ja päästsid nad oma halastuse pärast palju kordi.
29
Ja sa manitsesid neid tagasi pöörduma sinu käsuõpetuse juure, aga nemad olid ülbed ega kuulnud su käske, vaid patustasid su kohtuseaduste vastu - mida inimene peab täitma, et ellu jääda - ja pöörasid tõrksalt selja ning olid kangekaelsed ega kuulnud mitte.
30
Sa kannatasid nendega palju aastaid ja manitsesid neid oma vaimu läbi oma prohvetite kaudu, aga nad ei pannud seda tähele; seepärast sa andsid nad teiste maade rahvaste kätte.
31
Aga oma suure halastuse pärast sa ei teinud neile lõppu ega jätnud neid maha, sest sina oled armuline ja halastaja Jumal!
32
Ja nüüd, meie Jumal, suur, vägev ja kardetav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust: ära pea väheseks kõike seda kannatust, mis on tabanud meid, meie kuningaid, meie vürste, meie preestreid, meie prohveteid, meie vanemaid ja kogu su rahvast Assuri kuningate päevist kuni tänapäevani!
33
Sina oled õiglane kõiges, mis meie peale on tulnud, sest sina oled osutanud ustavust, meie aga oleme olnud õelad!
34
Jah, meie kuningad, meie vürstid, meie preestrid ja meie vanemad ei ole teinud su käsuõpetuse järele, ei ole tähele pannud su käske ja manitsusi, millega sa neid manitsesid!
35
Nad ei teeninud sind mitte oma kuningriigis, hoolimata sinu suurest headusest, mida sa neile osutasid, ja hoolimata avarast ja rammusast maast, mille sa neile olid annud, ega pöördunud oma kurjadest tegudest.
36
Vaata, me oleme nüüd sulased! Maal, mille sa andsid meie vanemaile, et nad sööksid selle vilja ja headusi, vaata, seal me oleme sulased!
37
Selle rikkalik saak läheb neile kuningaile, kelled sa meie pattude pärast oled pannud meie üle; nemad valitsevad meie ihu ja meie lojuste üle, nagu neile meeldib, ja meie oleme suures hädas!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kui nad Jeruusalema ligi said ja Betfage poole Õlimäele tulid, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit ning ütles neile:
2
"Minge sinna alevisse, mis on teie ees, ja varsti te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures; päästke need lahti ja tooge mu juure.
3
Ja kui teile keegi midagi ütleb, siis ütelge: Issandal on neid tarvis! Siis ta lähetab nad sedamaid.
4
Aga see on kõik sündinud, et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu:
5
Ütelge Siioni tütrele: Vaata, sinu Kuningas tuleb sulle tasane ja istub emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on ikkealuse looma varss!"
6
Siis jüngrid läksid ja tegid nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud,
7
ning tõid emaeesli ja sälu ja panid riided nende peale ja panid ta riiete peale istuma.
8
Aga suurem hulk laotas oma riided tee peale, aga teised raiusid oksi puudest ja puistasid tee peale.
9
Aga rahvahulgad, kes ees ja taga käisid, hüüdsid: "Hoosianna Taaveti pojale! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Hoosianna kõrges!"
10
Ja kui ta Jeruusalemma sisse läks, tõusis kogu linn liikvele ja ütles: "Kes see on?"
11
Aga rahvas ütles: "Tema on see Prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist!"
12
Ja Jeesus läks pühakotta ja ajas välja kõik, kes müüsid ja ostsid pühakojas, ja viskas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate istmed,
13
ja ütles neile: "Kirjutatud on: Minu koda peab hüütama palvekojaks, aga teie teete ta röövliauguks!"
14
Ja pühakojas tuli tema juure pimedaid ja jalutumaid, ja ta tegi nad terveks.
15
Aga kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid neid imesid, mida ta tegi, ja poisse, kes pühakojas hüüdsid: "Hoosianna Taaveti pojale!" sai nende meel pahaseks
16
ja nad ütlesid temale: "Kas sa kuuled, mida need ütlevad?" Jeesus ütles neile: "Jah, kuulen! Kas te iganes pole lugenud: Laste ja imikute suust oled sa enesele valmistanud kiituse?"
17
Ja ta jättis nad maha ja läks linnast välja Betaaniasse ja jäi sinna ööseks.
18
Aga kui ta vara hommikul jälle linna läks, hakkas tal nälg.
19
Ja nähes üht viigipuud tee ääres, läks ta selle juure, aga ei leidnud sealt pealt midagi muud kui ainult lehti. Ja ta ütles puule: "Ärgu iialgi enam kasvagu sinust vilja!" Ja kohe kuivas viigipuu ära.
20
Kui jüngrid seda nägid, panid nad imeks ning ütlesid: "Kuidas see viigipuu nii kohe ära kuivas?"
21
Aga Jeesus kostis ning ütles neile: "Tõesti ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks mitte ainult seda, mis viigipuule on sündinud, vaid kui te ka ütleksite sellele mäele: Tõuse paigast ja lange merre! siis see sünniks.
22
Ja kõik, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate!"
23
Ja kui nad tulid pühakotta, astusid ülempreestrid ja rahva vanemad tema juure, kui ta õpetas, ja ütlesid: "Missuguse meelevallaga sa teed neid asju? Ja kes on sulle selle meelevalla annud?"
24
Aga Jeesus kostis ning ütles neile: "Ma tahan ka teilt küsida ühe asja; kui te mulle selle ütlete, siis ma ütlen ka teile, missuguse meelevallaga ma neid asju teen.
25
Kust oli Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?" Aga nemad arutasid asja isekeskis ja ütlesid: "Kui me ütleme: Taevast! siis ta ütleb meile: Mispärast te siis ei uskunud teda?
26
Aga kui me ütleme: Inimestest! siis meil tuleb karta rahvast, sest nad kõik peavad Johannest prohvetiks!"
27
Ja nad kostsid Jeesusele ning ütlesid: "Me ei tea!" Siis ütles ka tema neile: "Ega minagi teile ütle, missuguse meelevallaga ma neid asju teen.
28
Aga mis te arvate? Ühel inimesel oli kaks poega. Ja ta läks esimese juure ning ütles: Poeg, mine täna tööle mu viinamäele!
29
Aga tema kostis ning ütles: Küll ma lähen, isand! Ja ta ei läinud mitte.
30
Siis isa läks ka teise juure ja ütles nõndasamuti. See kostis ning ütles: Ei mina taha! Pärast ta kahetses ja läks.
31
Kumb neist tegi isa tahtmist?" Nad ütlesid: "Viimane." Jeesus ütles neile: "Tõesti ma ütlen teile, et tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki.
32
Sest Johannes tuli teie juure õiguse teed ja te ei uskunud teda; ent tölnerid ja hoorad uskusid teda. Aga teie, ehk te küll seda nägite, ei kahetsenud pärastki, et teda uskuda.
33
Kuulge teist tähendamissõna: Oli majaisand, kes istutas viinamäe ja tegi selle ümber aia ja kaevas sinna surutõrre ja ehitas torni ja andis selle rendile aednike kätte ja läks võõrale maale.
34
Kui siis viinamarja korjamise aeg lähenes, läkitas ta oma sulased aednike juure oma vilja vastu võtma.
35
Aga aednikud võtsid tema sulased kinni; mõnd nad peksid, mõne nad tapsid, mõne nad viskasid kividega surnuks.
36
Taas ta läkitas teised sulased, rohkem kui esimesi; ja nad tegid neile nõndasamuti.
37
Viimaks ta läkitas oma poja nende juure, mõteldes: Küllap nad mu poega häbenevad.
38
Aga kui aednikud nägid poega, ütlesid nad isekeskis: See on see pärija, tulge, tapame ta ära, siis saame tema pärandi enestele!
39
Ja nad võtsid ja tõukasid ta välja viinamäest ning tapsid ta ära.
40
Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mis ta teeb nende aednikega?"
41
Nad ütlesid temale: "Need kurjad ta hukkab ära kurjasti ja annab viinamäe teiste aednike kätte, kes annavad temale vilja omal ajal."
42
Jeesus ütles neile: "Kas te pole iialgi kirjast lugenud: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks; Issandalt on see tulnud ja on imeasi meie silmis.
43
Seepärast ma ütlen teile: Jumala Riik võetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab.
44
Ja kes selle kivi peale langeb, läheb rusuks; aga kelle peale iganes see langeb, selle ta teeb pihuks!"
45
Ja kui ülempreestrid ja variserid tema tähendamissõnu kuulsid, mõistsid nad, et ta neist rääkis.
46
Ja nad oleksid ta hea meelega kinni võtnud, aga kartsid rahvast, sest see pidas teda prohvetiks.
