Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga rahva ja nende naiste kisa oli suur oma vendade juutide vastu.
2
Oli neid, kes ütlesid: "Meid, meie poegi ja tütreid on palju. Antagu meile vilja, et saaksime süüa ja jääksime ellu!"
3
Ja oli neid, kes ütlesid: "Me peame oma põllud, viinamäed ja kojad nälja pärast pandiks andma, et vilja saada!"
4
Ja oli neid, kes ütlesid: "Me oleme pidanud kuninga maksuks raha laenama oma põldude ja viinamägede vastu.
5
On ju küll meiegi ihu nagu meie vendade ihu, meiegi lapsed nagu nende lapsed, aga vaata, me peame siiski oma pojad ja tütred orjadeks andma, ja mõned meie tütreist ongi juba orjastatud; kuid me oleme selle vastu võimetumad, sest meie põllud ja viinamäed on teiste käes!"
6
Kui ma nende kisa ja neid sõnu kuulsin, siis ma vihastusin väga.
7
Ma pidasin oma südames nõu ja riidlesin siis suurnikega ja ülematega ning ütlesin neile: "Te võtate üksteiselt liigkasu!" Siis ma seadsin neile vastu suure koguduse
8
ja ütlesin neile: "Meie oleme, nõnda palju kui suutsime, lunastanud oma vennad juudid, kes ennast paganaile olid müünud. Teie sellevastu müüte oma vendi, et neid siis jälle meile peaks müüdama!" Siis nad vaikisid ega leidnud vastust.
9
Ja ma ütlesin: "See pole hea, mis te teete! Kas te ei peaks mitte elama meie Jumala kartuses, paganate, meie vaenlaste teotuse vältimiseks?
10
Ka mina, mu vennad ja mu sulased, oleme neile laenanud raha ja vilja. Loobugem nüüd selle nõudmisest!
11
Andke neile juba täna tagasi nende põllud, viinamäed, õlipuud ja kojad, ja loobuge rahakasust, viljast, viinast ja õlist, mida te neile olete laenanud!"
12
Ja nad vastasid: "Me anname tagasi ega nõua neilt midagi; me teeme nõnda, nagu sa oled ütelnud!" Siis, kutsudes preestrid, ma vannutasin neid, et nad teeksid nõnda.
13
Minagi puistasin oma põue ja ütlesin: "Nõnda puistaku Jumal igaüht tema kojast ja tööst, kes seda sõna ei pea! Jäägu ta seesuguseks puistatuks ja tühjaks!" Ja kõik kogudus ütles: "Aamen!" ning kiitis Jehoovat. Ja rahvas tegi selle sõna järele.
14
Ja edasi - alates sellest päevast, mil mind kästi olla Juudamaa maavalitsejaks, kuningas Artahsasta kahekümnendast valitsuseaastast kolmekümne teise valitsuseaastani, kaksteistkümmend aastat, ei ole mina ega mu vennad söönud maavalitseja leiba.
15
Endised maavalitsejad, kes olid enne mind, olid rahvast raskesti koormanud ja neilt võtnud leiva ja viina jaoks iga päev nelikümmend hõbeseeklit; ka oli nende sulastel meelevald rahva üle. Aga mina ei teinud nõnda Jumala kartuse pärast.
16
Ka võtsin ma ise osa sellest müüri tööst, kuigi me enestele põldu ei olnud ostnud; ja kõik mu sulased olid sinna tööle kogutud.
17
Juudid ja ülemad, sada viiskümmend meest, ja need, kes ümberkaudseist paganaist meie juure tulid, olid mu lauas.
18
Seda, mis üheks päevaks valmistati, oli üks härg; kuus valitud lammast, ja linnud - neidki valmistati mulle - ja iga kümne päeva järel oli rohkesti kõiksugust viina, aga ma siiski ei nõudnud maavalitseja leiba, sest selle rahva peal oli raske orjus.
19
Meenuta mu heaks, mu Jumal, kõike, mis ma sellele rahvale olen teinud!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga kui Sanballat ja Toobija ja araablane Gesem ja meie muud vaenlased said kuulda, et mina olin ehitanud müüri ja et sellesse ei olnud enam jäänud pragugi, kuigi ma selle ajani veel ei olnud väravaile uksi ette pannud,
2
siis läkitasid Sanballat ja Gesem mulle ütlema: "Tule, saame üksteisega kokku mõnes külas Oono orus!" Aga nad mõtlesid teha mulle kurja.
3
Ma läkitasin nende juure käskjalad, et need ütleksid: "Mul on suur töö teha ja ma ei saa tulla. Töö jääks seisma, kui ma selle jätan ja teie juure tulen."
4
Nad läkitasid sel viisil mu juure neli korda, kuid ma andsin neile sellesama vastuse.
5
Siis läkitas Sanballat sel viisil viiendat korda oma sulase mu juure, ja sel oli käes lahtine kiri,
6
milles oli kirjutatud: "Rahvaste hulgas on saanud teatavaks, ja Gesem ütleb, et sina ja juudid kavatsete mässu. Seepärast sa ehitad müüri ja sa ise tahad saada neile kuningaks, nagu räägitakse.
7
Sa oled seadnud isegi prohveteid, et nad Jeruusalemas sinust kuulutaksid ja ütleksid: Juudal on kuningas! Nüüd saab kuningas sellest kuulda. Tule siis ja peame üheskoos nõu!"
8
Aga ma läkitasin temale ütlema: "Ei ole sündinud midagi sellesarnast, millest sa räägid, vaid sa oled ise selle välja mõtelnud!"
9
Sest nad kõik tahtsid meid hirmutada, mõteldes: "Nende käed muutuvad töö jaoks lõdvaks ja see jääb tegemata!" Aga kinnita nüüd sina, Jumal, minu käsi!
10
Ja kui ma läksin Mehetabeli poja Delaja poja Semaja kotta, kes ise oli takistatud, siis ta ütles: "Kogunegem Jumala kotta, templi sisemusse, ja sulgegem templi uksed, sest nad tulevad sind tapma! Öösel tullakse sind tapma!"
11
Aga mina vastasin: "Kas mees nagu mina peaks põgenema? Või kes minu taolistest võiks minna templisse ja jääda ellu? Mina ei lähe!"
12
Sest vaata, ma sain aru, et Jumal ei olnud teda läkitanud, kuigi ta kõneles mu vastu prohvetisõna, vaid Toobija ja Sanballat olid teda palganud:
13
ta oli palgatud selleks, et ma hakkaksin kartma ja teeksin nõnda ning patustaksin; see oleks toonud mulle halva kuulsuse, miska nad oleksid saanud mind teotada.
14
Pea meeles, mu Jumal, Toobijat ja Sanballatit nende tegude pärast, samuti ka naisprohvetit Nooadjat ja teisi prohveteid, kes tahtsid mind hirmutada!
15
Nõnda sai müür valmis elulikuu kahekümne viiendal päeval viiekümne kahe päevaga.
16
Ja kui kõik meie vaenlased seda kuulsid, siis kõik meie ümberkaudsed paganad kartsid ja nende julgus langes väga, sest nad mõistsid, et seesinane töö oli tehtud meie Jumala abiga.
17
Neil päevil saatsid Juuda suurnikud Toobijale palju kirju, ja Toobijalt tuli neile.
18
Sest Juudas olid paljud tema vandeseltslased, kuna ta oli Sakanja, Aarahi poja väimees, ja tema poeg Joohanan oli võtnud naiseks Berekja poja Mesullami tütre.
19
Mullegi räägiti tema kohta kuuldusi ja minu sõnad viidi temale; aga Toobija läkitas kirju, et mind hirmutada.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kuue päeva pärast Jeesus võttis enesega Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, tema venna, ja viis nad üles kõrgele mäele isepäinis.
2
Ja ta muudeti nende ees; ja ta pale paistis otsegu päike ja ta riided läksid valgeks otsegu valgus.
3
Ja vaata, Mooses ja Eelija näitasid endid neile ja kõnelesid temaga.
4
Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: "Issand, siin on hea olla; kui sa tahad, siis ma teen siia kolm telki, ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale?"
5
Kui ta alles rääkis, vaata, siis varjas neid hele pilv. Ja vaata, hääl pilvest ütles: "See on mu armas Poeg, kellest mul on hea meel; teda kuulake!"
6
Ja kui jüngrid seda kuulsid, langesid nad silmili maha ning kartsid väga.
7
Ja Jeesus tuli nende juure, puudutas neid ja ütles: "Tõuske üles ja ärge kartke!"
8
Aga kui nad oma silmad üles tõstsid, ei näinud nad kedagi kui Jeesust üksi.
9
Ja mäelt alla tulles keelas Jeesus neid ning ütles: "Ärge rääkige kellelegi sellest nägemusest, kuni Inimese Poeg surnuist üles tõuseb!"
10
Ja jüngrid küsisid temalt ning ütlesid: "Miks siis kirjatundjad ütlevad, et Eelija peab tulema enne?"
11
Tema kostis ja ütles: "Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda.
12
Aga ma ütlen teile, et Eelija on juba tulnud, ja nad ei ole teda ära tunnud, vaid on temale teinud, mida nad tahtsid. Nõnda peab ka Inimese Poeg kannatama nende poolt!"
13
Siis jüngrid said aru, et ta neile rääkis Ristijast Johannesest.
14
Ja kui nad tulid rahva juure, astus tema ette inimene ja heitis põlvili ta ette
15
ning ütles: "Issand, halasta mu poja peale, sest ta on kuutõbine ja suures vaevas; sagedasti langeb ta tulle ja sagedasti vette.
16
Ja ma tõin ta sinu jüngrite juure, kuid nad ei suutnud teda terveks teha!"
17
Aga Jeesus kostis ning ütles: "Oh sina uskmatu ja pöörane tõug! Kui kaua pean ma olema teie juures? Kui kaua pean ma teiega kannatama? Tooge ta siia mu juure!"
18
Ja Jeesus sõitles teda, ja kuri vaim väljus temast, ja poiss sai terveks samast tunnist.
19
Siis tulid jüngrid Jeesuse juure isepäinis ja küsisid: "Miks meie ei võinud teda välja ajada?"
20
Aga tema ütles neile: "Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti ma ütlen teile, kui teil oleks usku nagu sinepiivake, siis te võiksite ütelda sellele mäele: Siirdu siit sinna! Ja ta siirduks sinna, ja miski ei oleks teile võimatu.
21
Seesinane sugu ei lähe muidu välja kui aga palve ja paastumisega!"
22
Aga kui nad üheskoos viibisid Galileas, ütles Jeesus neile: "Inimese Poeg antakse ära inimeste kätte;
23
ja nad tapavad tema, ja kolmandal päeval ta äratatakse üles!" Ja nad said väga kurvaks.
24
Aga kui nad Kapernauma jõudsid, tulid Peetruse juure maksuraha korjajad ja ütlesid: "Kas teie õpetaja maksuraha ei maksa?"
25
Tema ütles: "Jah, maksab!" Ja kui ta koju tuli, jõudis Jeesus talle küsimusega ette ning ütles: "Mis sa arvad, Siimon? Kellelt võtavad kuningad maa peal tolli või maksu, kas omilt lastelt või võõrastelt?"
26
Peetrus vastas temale: "Võõrastelt." Jeesus ütles temale: "Siis on lapsed sellest vabad.
27
Kuid et neid mitte pahandada, mine merele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb; ja kui sa tema suu avad, sa leiad hõberaha. Võta see ja anna neile minu ja enese eest!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juure ja ütlesid: "Kes on küll suurim taevariigis?"
2
Ja Jeesus kutsus lapsukese enese juure, asetas tema nende keskele
3
ja ütles: "Tõesti ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki!
4
Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem taevariigis.
5
Ja kes iganes ühe niisuguse lapsukese vastu võtab minu nimel, see võtab mind vastu.
6
Aga kes pahandab ühe neist pisukesist, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi tema kaela poodaks ja ta uputataks mere sügavusse.
7
Häda maailmale pahanduste pärast! Sest pahandused peavad tulema, kuid häda sellele inimesele, kelle läbi pahandus tuleb!
8
Aga kui su käsi või su jalg sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära. Parem on sulle, et sa vigasena või jalutuna lähed elusse, kui et sul on kaks kätt ja kaks jalga ja sind heidetakse igavesse tulle.
9
Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja ja viska enesest ära. Parem on sulle, et sa ühe silmaga lähed elusse kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgutulle.
10
Vaadake ette, et te ühtki neist pisukesist ei põlga; sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas alati näevad mu Isa palet, kes on taevas.
11
Sest Inimese Poeg on tulnud päästma seda, mis on kadunud.
12
Mis te arvate? Kui kellelgi inimesel juhtub olema sada lammast ja üks neist eksib ära, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda, kes on ära eksinud?
13
Ja kui juhtub, et ta selle leiab, tõesti ma ütlen teile, et ta sellest tunneb rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes ei olnud ära eksinud.
14
Nõnda ei ole ka teie Isa tahtmine, kes on taevas, et üks neist pisukesist hukka läheks.
15
Aga kui su vend eksib sinu vastu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud.
16
Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, et iga asi kinnitataks kahe või kolme tunnistaja sõnaga.
17
Aga kui ta neid ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner.
18
Tõesti ma ütlen teile, et mis te iganes maa peal seote, on ka taevas seotud, ja mis te iganes maa peal lahti päästate, on ka taevas lahti päästetud.
19
Taas ütlen ma tõesti teile, et kui kaks teie seast ühel nõul on maa peal mingi asja pärast, mida nad iganes paluvad, siis see saab neile minu Isalt, kes on taevas.
20
Sest kus kaks või kolm koos on minu nimel, seal olen mina nende keskel."
21
Siis astus Peetrus tema juure ja ütles: "Issand, mitu korda ma pean, kui mu vend mu vastu eksib, temale andeks andma? Ons küllalt seitsmest korrast?"
22
Jeesus ütles temale: "Ma ei ütle sulle mitte: Seitse korda! vaid: Seitsekümmend korda seitse korda!
23
Sellepärast on taevariik kuninga sarnane, kes oma sulastega tahtis aru teha.
24
Aga kui ta hakkas aru tegema, toodi üks ta ette, kes oli talle kümme tuhat talenti võlgu.
25
Aga kui tal ei olnud maksta, käskis isand müüa tema ja ta naise ja ta lapsed ja kõik, mis tal oli, ja maksta.
26
Siis sulane heitis maha, kummardas teda ja ütles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
27
Siis oli isandal hale meel sellest sulasest, ta laskis tema lahti ja kinkis talle võla.
28
Aga seesama sulane läks välja ja leidis ühe oma kaassulase, kes temale oli võlgu sada teenarit. Ja ta võttis tema kinni, kägistas teda ja ütles: Maksa, mis sa oled võlgu!
29
Siis tema kaassulane heitis maha tema jalge ette, palus teda ning ütles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
30
Aga tema ei tahtnud, vaid läks ära ja heitis ta vangi, kuni ta maksab oma võla.
31
Aga kui tema kaassulased nägid, mis sündis, said nad väga kurvaks ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli sündinud.
32
Siis kutsus ta isand tema enese ette ja ütles temale: Sa tige sulane! Kõik selle võla ma kinkisin sulle, sellepärast et sa mind palusid,
33
eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?
34
Ja ta isand sai vihaseks ja andis tema piinajate kätte, kuni ta maksab kõik, mis tal temaga oli võlgu.
35
Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale!"
