Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui see oli korda saadetud, siis astusid mu juure vürstid, üteldes: "Iisraeli rahvas ning preestrid ja leviidid ei ole endid eraldanud teiste maade rahvaist ja nende jäledusist - kaananlastest, hetiitidest, perislastest, jebuuslastest, ammonlastest, moabiitidest, egiptlastest ja emorlastest,
2
sest nad on nende tütreist võtnud naisi enestele ja oma poegadele, ja nõnda on püha seeme segunenud teiste maade rahvastega. Aga vürstide ja eestseisjate käsi on selles jumalavallatuses esimene olnud!"
3
Kui ma sellest asjaolust kuulsin, siis ma käristasin lõhki oma riided ja ülikuue, katkusin oma juukseid ja habet ning istusin masendunult.
4
Ja minu juure kogunesid kõik, kes kartsid Iisraeli Jumala sõnu vangide jumalavallatuse pärast, mina aga istusin masendunult kuni õhtuse ohvrini.
5
Aga õhtuse ohvri ajal ma tõusin oma alandusest; lõhkikäristatud riideis ja ülikuues ma langesin põlvili ja sirutasin käed Jehoova, oma Jumala poole
6
ning ütlesin: "Mu Jumal! Ma häbenen ja mul on piinlik tõsta oma palet sinu poole, mu Jumal! Sest meie pahateod ulatavad meil üle pea ja meie süü on tõusnud taevani!
7
Oma vanemate päevist kuni tänapäevani me oleme suured süüdlased, ja meie pahategude pärast on meid, meie kuningaid ja meie preestreid antud teiste maade kuningate kätte, mõõga kätte, vangideks ja riisutavaiks, ja meie näod on olnud täis häbi nagu tänagi!
8
Nüüd on küll üürikeseks silmapilguks Jehoovalt, meie Jumalalt, meile arm osaks saanud, et ta meile on jätnud pääsnuid ja on meile annud vaia oma pühas paigas, et meie Jumal saaks valgustada meie silmi ja anda meile pisut elu meie orjuses!
9
Sest orjad me oleme, aga meie orjuseski ei ole meie Jumal meid hüljanud, vaid on oma helduse meie poole pööranud Pärsia kuningate ees, et meid elustada meie Jumala koja püstitamiseks ja selle varemete üles ehitamiseks, ja et anda meile kaitsemüür Juudamaal ja Jeruusalemas!
10
Ja nüüd, meie Jumal, mida peaksime selle peale ütlema, et me oleme hüljanud sinu käsud,
11
milled sa andsid oma sulaste, prohvetite läbi, üteldes: Maa, mida te lähete pärima, on mittepuhas maa teiste maade rahvaste jäleduste pärast, millega nad selle oma roojasuses on täitnud otsast otsani?
12
See on põhjuseks, miks te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele ega võtta nende tütreid oma poegadele; ja te ei tohi iialgi otsida nende õnne ja heaolu, et võiksite saada tugevaks ja süüa maa headusest ning jätta see oma lastele igaveseks pärandiks!
13
Ja pärast kõike seda, mis meie peale on tulnud meie kurjade tegude ja meie suure süü tõttu - ometi oled sina, meie Jumal, arvestanud meie pahateod vähemaks ja oled meile annud pääsnuid, nagu need -
14
kas peaksime jälle tühistama su käsud ja saama langudeks nende jäledate rahvastega? Kas sa mitte ei vihastu lõplikult meie peale, nõnda et ükski ei jää üle ega pääse?
15
Jehoova, Iisraeli Jumal, sina oled õiglane, et täna on meist veel pääsnuid järele jäänud! Vaata, me oleme sinu ees oma süüga, kuigi selle tõttu ei võiks ükski seista sinu ees!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kui Esra nõnda palvetas ja tunnistas, nuttes ja maha heites Jumala koja ees, kogunes tema juure väga suur kogudus Iisraelist, mehi, naisi ja lapsi; sest rahvaski nuttis suurt nuttu.
2
Ja Sekanja, Jehieli poeg Eelami poegadest, rääkis ning ütles Esrale: "Me oleme truuduseta olnud oma Jumala vastu ja oleme võtnud võõraid naisi maa rahvaste hulgast. Aga veel nüüdki on Iisraelil selles asjas lootust.
3
Tehkem nüüd oma Jumalaga leping, et me saadame ära kõik naised ja kes neist on sündinud, vastavalt Issanda ja nende otsusele, kes kardavad meie Jumala käsku; ja seda tehtagu käsuõpetuse järele.
4
Tõuse üles, sest see on sinu asi, aga meiegi oleme sinuga! Ole kindel ja tegutse!"
5
Siis Esra tõusis üles ja vannutas ülemaid preestreid, leviite ja kogu Iisraeli, et nad teeksid selle sõna järele; ja nad andsid vande.
6
Ja Esra tõusis Jumala koja esiselt ning läks Joohanani, Eljasibi poja kambrisse; ta jäi sinna ööseks, leiba söömata ja vett joomata, sest ta leinas vangisolnute jumalavallatuse pärast.
7
Ja kõigile vangisolnuile kuulutati Juudas ja Jeruusalemas, et nad koguneksid Jeruusalemma,
8
aga kes kolme päeva jooksul ei tule, vastavalt vürstide ja vanemate otsusele, selle kogu varandus pannakse vande alla ja ta ise eraldatakse vangide kogudusest.
9
Siis kogunesid kõik Juuda ja Benjamini mehed kolmandaks päevaks Jeruusalemma, mis oli üheksanda kuu kahekümnes päev; ja kõik rahvas istus Jumala koja väljakul, värisedes selle asja ja vihmahoogude pärast.
10
Ja preester Esra tõusis ning ütles neile: "Te olete olnud jumalavallatumad ja olete enestele võtnud võõraid naisi, lisades nõnda Iisraelile süüd!
11
Aga nüüd tunnistage seda Jehoovale, oma vanemate Jumalale, ja tehke tema tahtmist: lahutage endid maa rahvaist ja võõraist naistest!"
12
Ja kõik kogudus vastas ning ütles suure häälega: "Meie kohus on teha nõnda, nagu sa oled ütelnud!
13
Aga rahvast on palju, ja on vihmaaeg, nõnda et väljas ei saa seista. Ka ei ole see ühe või kahe päeva töö, sest me oleme selles asjas rohkesti üle astunud.
14
Meie vürstid esindagu nüüd tervet kogudust, ja kõik meie linnades, kes on võtnud võõrad naised, peavad tulema määratud aegadel, ja ühes nendega iga linna vanemad ja kohtumõistjad, kuni meie Jumala tuline viha selle asja pärast meist on ära pöördunud!"
15
Ainult Joonatan, Asaheli poeg, ja Jahseja, Tikva poeg, astusid üles selle vastu, ning Mesullam ja leviit Sabbetai toetasid neid.
16
Aga vangisolnud tegid nõnda, ja preester Esra valis mehi, perekondade peamehi, vastavalt nende perekondadele, kõiki nimeliselt nimetades; ja need istusid maha kümnenda kuu esimesel päeval seda asja uurima.
17
Ja esimese kuu esimesel päeval nad said valmis kõigi meestega, kes olid enestele võtnud võõrad naised.
18
Preestrite poegadest, kes olid võtnud võõrad naised, leiti: Jeesua, Joosadaki poja poegadest ja tema vendadest: Maaseja, Elieser, Jaarib ja Gedalja,
19
kes andsid käe, et nad saadavad ära oma naised; ja nende süü eest oli süüohvriks üks jäär;
20
ja Immeri poegadest: Hanani ja Sebadja;
21
ja Haarimi poegadest: Maaseja, Eelija, Semaja, Jehiel ja Ussija;
22
ja Pashuri poegadest: Eljoenai, Maaseja, Ismael, Netaneel, Joosabad ja Elasa.
23
Ja leviitidest: Joosabad, Simei, Keelaja, see on Keliita, Petahja, Juuda ja Elieser.
24
Ja lauljaist: Eljasib; ja väravahoidjaist: Sallum, Telem ja Uusi.
25
Ja Iisraelist: Parosi poegadest: Ramja, Jissia, Malkija, Miijamin, Eleasar, Malkija ja Benaja;
26
ja Eelami poegadest: Mattanja, Sakarja, Jehiel, Abdi, Jeremot ja Eelija;
27
ja Sattu poegadest: Eljoenai, Eljasib, Mattanja, Jeremot, Saabad ja Asiisa;
28
ja Beebai poegadest: Joohanan, Hananja, Sabbai ja Atlai;
29
ja Baani poegadest: Mesullam, Malluk, Adaja, Jaasub, Seal ja Jeremot;
30
ja Pahat-Moabi poegadest: Adna, Kelal, Benaja, Maaseja, Mattanja, Betsalel, Binnui ja Manasse;
31
ja Haarimi poegadest: Elieser, Jissia, Malkija, Semaja, Simeon,
32
Benjamin, Malluk ja Semarja;
33
ja Haasumi poegadest: Matnai, Mattatta, Saabad, Elifelet, Jeremai, Manasse ja Simei;
34
ja Baani poegadest: Maadai, Amram, Uuel,
36
Vanja, Meremot, Eljasib,
37
Mattanja, Matnai, Jaasai,
39
Selemja, Naatan, Adaja,
40
Maknadbai, Saasai, Saarai,
41
Asarel, Selemja, Semarja,
42
Sallum, Amarja, Joosep;
43
ja Nebo poegadest: Jeiel, Mattitja, Saabad, Sebina, Jaddai, Joel ja Benaja.
44
Need kõik olid võtnud võõrad naised, ja osa neist naistest oli sünnitanud lapsi.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sel ajal kuulis nelivürst Heroodes Jeesusest räägitavat.
2
Ja ta ütles oma teenijaile: "See on Ristija Johannes; tema on surnuist üles tõusnud ja sellepärast on imelised väed tegevad tema sees."
3
Oli ju Heroodes Johannese kinni võtnud, sidunud ja pannud ta vangi Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast.
4
Sest Johannes oli temale ütelnud: "Sul ei ole luba teda pidada."
5
Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, aga kartis rahvast, sest nad pidasid teda prohvetiks.
6
Aga kui Heroodese sünnipäev tuli, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele.
7
Sellepärast tõotas ta vandega temale anda, mida ta iganes peaks paluma.
8
Siis ütles tütar oma ema õhutusel: "Anna mulle siia vaagnal Ristija Johannese pea!"
9
Ja kuningas sai kurvaks, kuid vande ja lauasistujate pärast ta käskis temale selle anda.
10
Ta läkitas siis ja laskis vangihoones Johannese pea otsast raiuda.
11
Ja tema pea toodi vaagnal ning anti neitsile; ja neitsi viis selle oma emale.
12
Ja tema jüngrid tulid ning võtsid tema keha ja matsid ta maha ja tulid ning teatasid sellest Jeesusele.
13
Kui Jeesus seda kuulis, läks ta sealt paadiga ära tühja paika üksipäini. Ja kui rahvahulgad seda kuulsid, käisid nad linnadest jala tema järel.
14
Ja maale astudes ta nägi palju rahvast. Ja tal hakkas nendest hale meel, ja ta tegi terveks nende põdejad.
15
Ent õhtu tulles astusid jüngrid tema juure ning ütlesid: "See on tühi paik ja aeg on juba möödas; lase rahvas minna, et nad läheksid küladesse ja ostaksid enestele toidupoolist."
16
Aga Jeesus ütles neile: "Nendel pole tarvis ära minna; andke teie neile süüa."
17
Nemad ütlesid temale: "Meil ei ole siin rohkem kui viis leiba ja kaks kala!"
18
Kuid tema ütles: "Tooge mulle need siia!"
19
Ja ta käskis rahvahulgad istuda murule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole ja õnnistas ning murdis ja andis leivad jüngrite kätte, aga jüngrid andsid rahvale.
20
Ja nad kõik sõid ja nende kõhud said täis. Ja nad korjasid kokku ülejäänud palukesi kaksteistkümmend korvitäit.
21
Ent neid, kes olid söönud, oli ligi viis tuhat meest peale naiste ja laste.
22
Ja sedamaid sundis Jeesus oma jüngreid astuma paati ja sõitma tema eele teisele poole, kuni ta laseb rahva minema.
23
Kui ta siis rahva oli lasknud minema, läks ta ise üles mäele üksipäini palvetama. Ja õhtu tulles oli ta üksinda sealsamas.
24
Aga paat oli juba palju vagusid maad kaldast eemal ja oli hädas lainetega, sest tuul oli vastu.
25
Aga neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juure kõndides merel.
26
Ja kui jüngrid teda nägid merel kõndivat, kohkusid nad ja ütlesid: "See on tont!" Ja nad kisendasid hirmu pärast.
27
Aga sedamaid rääkis Jeesus nendega ning ütles: "Olge julged, mina olen see, ärge kartke!"
28
Peetrus kostis temale ning ütles: "Issand, kui sina oled, siis käsi mind tulla enese juure vee peale!"
29
Tema ütles: "Tule!" Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juure.
30
Aga nähes tuult lõi ta kartma ja hakkas vajuma, kisendas ning ütles: "Issand, päästa mind!"
31
Ja Jeesus sirutas sedamaid oma käe, haaras temast kinni ja ütles talle: "Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?"
32
Ja nad astusid paati, ja tuul rauges.
33
Siis paadis olijad tulid ja kummardasid teda ning ütlesid: "Tõesti, sa oled Jumala Poeg!"
34
Ja kui nad olid jõudnud teisele kaldale, tulid nad Gennesareti maile.
35
Ja kui selle koha mehed ta ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümberkaudsele maale. Ja tema juure toodi kõik haiged;
36
ja need palusid Teda, et nad saaksid vaid puudutada tema kuue palistust. Ja nii paljud, kui puudutasid, said terveks.
