Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kahe aasta pärast sündis, et vaarao nägi und, ja vaata, ta seisis Niiluse jõe ääres!
2
Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, ilusad näha ja lihavad liha poolest, ja sõid roostikus.
3
Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järele jõest, pahad näha ja lahjad liha poolest, ja need seisid teiste lehmade kõrval jõe kaldal.
4
Ja lehmad, kes olid pahad näha ja lahjad liha poolest, sõid ära need seitse lehma, kes olid ilusad näha ja lihavad. Siis vaarao ärkas üles.
5
Aga ta uinus magama ja nägi teist puhku und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest kõrrest, jämedad ja head.
6
Ja vaata, seitse peenikest ja hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järele.
7
Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse jämedat ja täit viljapead. Ja vaarao ärkas üles, ja vaata, see oli olnud unenägu!
8
Aga hommikul oli ta vaim rahutu ja ta läkitas järele ning kutsus kõik Egiptuse ennustajad ja targad, ja vaarao jutustas neile oma unenäo, aga ükski ei suutnud seda vaaraole seletada.
9
Siis rääkis joogikallajate ülem vaaraoga, üteldes: "Täna meenub mulle mu patt!
10
Vaarao sai väga kurjaks oma sulaste peale ja pani mind vahi alla ihukaitsepealiku kotta, minu ja pagarite ülema.
11
Ja me nägime ühel ööl unenägusid, mina ja tema, kumbki nägime unenäo, millel oli oma tähendus.
12
Ja sealsamas oli meiega heebrea noormees, ihukaitsepealiku sulane, ja me jutustasime temale ja tema seletas meile meie unenäod, kummalegi ta unenäo tähenduse.
13
Ja nõnda nagu ta meile seletas, nõnda sündis: mina sain tagasi oma ametisse ja teine poodi!"
14
Siis vaarao läkitas järele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep toodi kiiresti vangiurkast välja; ta ajas habeme, vahetas riided ja tuli vaarao juure.
15
Ja vaarao ütles Joosepile: "Ma nägin unenäo, aga keegi ei seleta seda. Aga ma olen kuulnud sinust räägitavat, et kui sina unenägu kuuled, siis sa seletad selle."
16
Ja Joosep vastas vaaraole, üteldes: "Mina mitte! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!"
17
Ja vaarao jutustas Joosepile: "Mu unenäos oli nõnda: vaata, ma seisin Niiluse jõe kaldal.
18
Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, lihavad liha poolest ja ilusad näha, ja sõid roostikus.
19
Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järele, väetimad ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest. Ei ole ma kogu Egiptusemaal näinud säherdusi pahu!
20
Ja lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat lehma.
21
Ja need läksid nende kõhtu, aga ei olnud tundagi, et nad olid läinud nende kõhtu ja nende välimus oli paha nagu ennegi. Ja ma ärkasin üles.
22
Siis ma nägin und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest kõrrest, täis ja head.
23
Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järele.
24
Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse head viljapead. Ma olen seda rääkinud oma ennustajaile, aga ükski ei oska mulle seletada."
25
Ja Joosep ütles vaaraole: "Vaarao unenäod tähendavad kumbki üht ja sedasama. Jumal on vaaraole teada annud, mida ta kavatseb teha.
26
Seitse head lehma on seitse aastat ja seitse head viljapead on seitse aastat; unenägudel on sama tähendus.
27
Ja seitse lahjat ja paha lehma, kes tõusid nende järele, on seitse aastat, ja seitse tühja, hommikutuulest kõrvetatud viljapead on seitse nälja-aastat.
28
See ongi see asi, mis ma vaaraole rääkisin: mida Jumal kavatseb teha, seda on ta vaaraole näidanud.
29
Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus kogu Egiptusemaal.
30
Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, siis ununeb Egiptusemaal kõik küllus ja nälg toob maale hävituse.
31
Ei ole enam küllust tundagi siin maal nälja tõttu, mis tuleb selle järele, sest see on väga kange.
32
Ja kuna vaaraol on unenägu kaks korda kordunud, siis on see asi Jumala poolt kindel ja Jumal laseb selle varsti sündida.
33
Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa üle.
34
Vaarao tehku nõnda: pangu ülevaatajad maale ja lasku Egiptusemaad maksta viiendikku neil seitsmel külluseaastal.
35
Ja kogutagu kõik nende tulevaste heade aastate toidus ja varutagu vilja linnadesse vaarao käe alla toiduseks ning säilitatagu seda.
36
See vili olgu maale tagavaraks seitsmeks nälja-aastaks, mis tulevad Egiptusemaale, et nälg ei laastaks maad."
37
See kõne oli hea vaarao silmis ja kõigi ta sulaste silmis.
38
Ja vaarao ütles oma sulastele: "Kas leiame niisuguse mehe, kelles on Jumala Vaim?"
39
Ja vaarao ütles Joosepile: "Et Jumal on sulle kõike seda teada annud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina!
40
Sina pead olema mu koja üle ja kogu mu rahvas kuulaku sinu sõna. Ainult aujärje poolest ma tahan olla suurem sind!"
41
Ja vaarao ütles Joosepile: "Vaata, ma olen pannud su kogu Egiptusemaa üle!"
42
Ja vaarao võttis sõrmest pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme; ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee kaela.
43
Ja ta laskis teda sõita oma teises tõllas, mis tal oli, ja hüüda tema ees: "Põlvili!" Ja ta pani tema kogu Egiptusemaa üle.
44
Ja vaarao ütles Joosepile: "Mina olen vaarao, aga ilma sinu tahtmata ei tohi keegi tõsta kätt ega jalga kogu Egiptusemaal!"
45
Ja vaarao pani Joosepile nimeks Sofnat Paneah ja andis temale naiseks Asnati, Ooni preestri Pooti-Fera tütre; ja Joosep läks välja Egiptusemaale.
46
Joosep oli kolmekümneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse kuninga ette; ja Joosep läks ära vaarao juurest ning käis läbi kogu Egiptusemaa.
47
Ja maa kandis seitsmel külluseaastal ühest ivast peotäie.
48
Ja ta kogus kõik põllusaagi seitsmel külluseaastal, mis Egiptusemaal olid, ja talletas selle linnadesse; igasse linna ta andis ümbruskonna põldude saagi.
49
Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni lakati seda mõõtmast, sest see ei olnud enam mõõdetav!
50
Ja Joosepile sündis enne nälja-aasta tulekut kaks poega, kelled temale tõi ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar.
51
Ja Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse, sest ta ütles: "Jumal on mind lasknud unustada kõik mu vaeva ja kogu mu isakoja!"
52
Ja teisele ta pani nimeks Efraim, sest ta ütles: "Jumal on mind teinud viljakaks mu viletsuse maal!"
53
Kui seitse külluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, lõppesid,
54
siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli ütelnud; ja nälg oli kõigis maades, aga kogu Egiptusemaal oli leiba.
55
Ja kui kogu Egiptusemaa tundis nälga, siis rahvas kisendas vaarao poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlasile: "Minge Joosepi juure. Mis tema teile ütleb, seda tehke!"
56
Ja nälg oli üle kogu maa ja Joosep avas kõik aidad ning müüs egiptlasile vilja; ja nälg võttis Egiptusemaal võimust.
57
Ja kõigist maadest tuldi Egiptusesse Joosepilt vilja ostma, sest nälg oli võtnud võimust kõigis maades.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Jaakob nägi, et Egiptuses oli vilja, siis Jaakob ütles oma poegadele: "Miks te üksteisele otsa vaatate?"
2
Ja ta ütles: "Vaata, ma olen kuulnud, et Egiptuses on vilja. Minge sinna ja ostke meile sealt, et jääksime elama ega sureks!"
3
Siis läks kümme Joosepi venda Egiptusest vilja ostma.
4
Aga Benjamini, Joosepi venda, Jaakob ei läkitanud ühes vendadega, sest ta ütles: "Et temale õnnetust ei juhtuks!"
5
Ja Iisraeli pojad tulid vilja ostma teiste tulijate seltsis, sest Kaananimaal oli nälg.
6
Joosep oli maal valitsejaks; tema müüs vilja kogu maa rahvale. Ja Joosepi vennad tulid ning kummardasid tema ette silmili maha.
7
Kui Joosep nägi oma vendi, siis ta tundis nad ära, aga tegi ennast neile võõraks ja rääkis nendega karmilt ning küsis neilt: "Kust te tulete?" Ja nad vastasid: "Kaananimaalt, et leiba osta!"
8
Joosep tundis oma vendi, aga nemad ei tunnud teda.
9
Siis meenusid Joosepile unenäod, mis ta neist unes oli näinud, ja ta ütles neile: "Te olete maakuulajad. Olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!"
10
Aga nemad ütlesid: "Ei, mu isand, su sulased on tulnud leiba ostma!
11
Me kõik oleme ühe mehe pojad, oleme ausad mehed, su sulased ei ole maakuulajad!"
12
Tema aga ütles neile: "Ei, küllap olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!"
13
Siis nad vastasid: "Meie, su sulased, olime kaksteistkümmend venda, ühe mehe pojad Kaananimaalt. Ja vaata, noorim on praegu meie isa juures, aga üht ei ole enam olemas."
14
Aga Joosep ütles neile: "See on nõnda, nagu ma teile olen rääkinud ja ütelnud: te olete maakuulajad!
15
Selles asjas ma katsun teid läbi: nii tõesti kui vaarao elab, ei pääse te siit minema enne kui teie noorim vend on siia tulnud!
16
Läkitage eneste hulgast üks, et ta tooks teie venna. Teid aga jäetakse vangi ja teie kõnesid uuritakse, kas neis on tõtt. Muidu olete, nii tõesti kui vaarao elab, maakuulajad!"
17
Ja ta pani nad üheskoos kolmeks päevaks vahi alla.
18
Ja kolmandal päeval ütles Joosep neile: "Tehke seda, siis jääte elama! Mina olen jumalakartlik:
19
kui olete ausad mehed, jäägu üks teie vendadest aheldatuna hoonesse, kus te olite vahi all, aga teised minge viige vilja näljahäda pärast teie kodudes
20
ja tooge mu juure oma noorim vend, siis saavad teie kõned tõeks ja te ei pea surema!" Ja nad tegid nõnda.
21
Ja nad ütlesid üksteisele: "Me oleme tõesti süüdi oma venna pärast, kelle hinge kitsikust me nägime, kui ta palus meilt armu ja meie ei võtnud teda kuulda. Sellepärast on seesinane kitsikus meile tulnud!"
22
Ja Ruuben vastas neile, üteldes: "Eks ma rääkinud teile ja ütelnud: Ärge tehke pattu poisi vastu! Aga teie ei kuulanud. Vaata, nüüd nõutaksegi tema verd!"
23
Aga nad ei teadnud, et Joosep seda mõistis, sest ta rääkis nendega tõlgi kaudu.
24
Ja ta pöördus ära nende juurest ning nuttis; siis ta tuli tagasi nende juure ja rääkis nendega ning võttis nende hulgast Siimeoni ja laskis tema nende silme ees vangistada.
25
Ja Joosep käskis täita nende kotid viljaga, panna igaühe raha tagasi ta kotti ja anda neile teemoona; ja neile tehti nõnda.
26
Siis nad tõstsid vilja eeslite selga ja läksid sealt ära.
27
Kui üks oma koti avas, et öömajal eeslile toitu anda, siis ta nägi oma raha, ja vaata, see oli koti suus!
28
Ja ta ütles oma vendadele: "Mu raha on tagasi antud, ja vaata, see on mu kotis!" Siis kadus nende julgus ja nad värisesid, üteldes isekeskis: "Miks on Jumal meile seda teinud?"
29
Ja nad tulid oma isa Jaakobi juure Kaananimaale ning andsid temale teada kõik, mis neile oli juhtunud, üteldes:
30
See mees, maa isand, rääkis meiega karmilt ja pidas meid salajasiks maakuulajaiks.
31
Aga me ütlesime temale: Me oleme ausad mehed, me ei ole maakuulajad.
32
Meid oli kaksteistkümmend venda, oma isa pojad. Üht ei ole enam ja noorim on praegu meie isa juures Kaananimaal.
33
Ja see mees, maa isand, ütles meile: Sellest ma saan teada, kas te olete ausad: Jätke üks oma vendadest minu juure ja võtke vilja näljahäda pärast teie kodudes ja minge
34
ning tooge oma noorim vend minu juure, et saaksin teada, et te ei ole maakuulajad, vaid olete ausad mehed. Siis ma annan teile venna tagasi ja te võite maal liikuda vabalt."
35
Ja kui nad oma kotte tühjendasid, vaata, siis oli igaühe rahakukkur ta kotis! Ja nähes oma rahakukruid, nemad ja nende isa hakkasid kartma.
36
Ja nende isa Jaakob ütles neile: "Te teete mind lapsetuks! Joosepit ei ole enam ja Siimeoni ei ole enam ja Benjamini tahate ka võtta. See kõik on tulnud minu peale!"
37
Aga Ruuben rääkis oma isale, üteldes: "Võid surmata mu mõlemad pojad, kui ma ei too teda sinu juure! Anna ta minu hooleks ja ma toon ta tagasi sinu juure!"
38
Kuid tema ütles: "Minu poeg ei lähe ühes teiega alla, sest ta vend on surnud ja tema üksi on üle jäänud. Kui temaga teel, mida te käite, õnnetus juhtub, siis saadate mu hallid juuksed murega hauda!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis rääkis Jeesus rahvale ja oma jüngritele
2
ning ütles: "Moosese istmel istuvad kirjatundjad ja variserid.
3
Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järele ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ei tee;
4
nad seovad kokku raskeid ja ränki koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise nad ei taha sõrmegagi neid liigutada.
5
Kõik oma teod nad teevad selleks, et inimesed neid näeksid; sest nad teevad oma palvekaukad laiad ja oma rüüde tupsud suured.
6
Nad armastavad ülemat paika lauas võõruspidudel ja esimesi istmeid kogudusekodades,
7
ja teretusi turgudel ja et inimesed neid kutsuksid "Rabi!"
8
Aga teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest üks on teie õpetaja; aga teie kõik olete vennad.
9
Ja ärge te kutsuge kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa, kes on taevas.
10
Ja ärge te laske ka endid kutsuda juhatajaks, sest üks on teie Juhataja - Kristus!
11
Aga kes on ülem teie seast, see olgu teie teenija.
12
Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.
13
Aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sulete taevariigi inimeste eest! Ise te ei lähe sisse ega lase sisse minna neid, kes tahavad sisse minna.
14
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sööte ära leskede hooned ja loete silmakirjaks pikki palveid! Sellepärast te langete seda raskema kohtu alla.
15
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te käite läbi mered ja maad, et saavutada ühegi, kes heidab teie usku; ja kui ta on heitnud, siis te teete tast põrgulapse, kaks korda hullema kui te ise olete!
16
Häda teile, te sõgedad teejuhid, kes ütlete: Kes iganes vannub templi juures, sellel ei ole sest midagi, aga kes vannub templi kulla juures, sellel on kohustus!
17
Te jõledad ja sõgedad! Sest kumb on suurem, kuld või tempel, mis kulda pühitseb?
18
Ja: Kes iganes vannub altari juures, sellel ei ole sest midagi; aga kes vannub annetuse juures, mis on seal peal, sellel on kohustus!
19
Te jõledad ja sõgedad! Sest kumb on suurem, ohver või altar, mis ohvrit pühitseb?
20
Seepärast, kes vannub altari juures, vannub tema juures ja kõige selle juures, mis tema peal on.
21
Ja kes vannub templi juures, see vannub tema ja selle juures, kes seal elab.
22
Ja kes vannub taeva juures, see vannub Jumala aujärje juures ja tema juures, kes sellel istub.
23
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ja jätate kõrvale, mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse! Seda tuleks teha, aga teist mitte jätta tegemata.
24
Te sõgedad teejuhid, kes kurnate sääski, aga neelate alla kaameleid!
25
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te karika ja vaagna teete puhtaks väljastpoolt, aga seestpoolt on need täis röövi ja aplust!
26
Sa sõge variser! Tee esmalt karikas puhtaks seestpoolt, et see ka väljastpoolt saaks puhtaks!
27
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te olete lubjatud haudade sarnased, mis küll väljastpoolt on nägusad, aga seestpoolt on täis surnute luid ja kõike räpasust!
28
Nõnda olete ka teie küll väljastpoolt näha õiged inimeste ees, kuid seestpoolt te olete täis salalikku meelt ja ülekohut.
29
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te ehitate prohvetite haudu ja kaunistate õigete hauasambaid
30
ja ütlete: Kui me oleksime elanud oma esiisade ajal, ei meie küll nende osalised oleks olnud prohvetite verd valamas!
31
Nõnda te siis tunnistate iseeneste vastu, et te olete nende lapsed, kes tapsid prohveteid!
32
Et täitke siis ka oma vanemate mõõt!
33
Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te põgenete põrgu hukatuse eest?
34
Seepärast, vaata, ma läkitan teie juure prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid! Ja muist neist te tapate ja lööte risti, ja muist neist te piitsutate oma kogudusekodades ja kiusate neid taga ühest linnast teise,
35
et teie peale tuleks kõik vaga veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest Sakarja, Berekja poja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel.
36
Tõesti ma ütlen teile, see kõik tuleb sellesinase sugupõlve peale!
37
Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juure on läkitatud! Kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsegu kana kogub oma pojukusi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud!
38
Vaata, teie koda jäetakse teil maha!
39
Sest mina ütlen teile: Nüüdsest peale ei saa te mind näha, seni kui te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!"
