Flash tuleb sisse lülitada
1
Sel ajal Juuda läks ära oma vendade juurest ja siirdus ühe Adullami mehe juure, kelle nimi oli Hiira.
2
Ja Juuda nägi seal kaananlase, Suua nimelise mehe tütart, võttis selle ning heitis ta juure.
3
Ja see sai käima peale ning tõi poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Eer.
4
Ja tema sai taas käima peale ning tõi poja ilmale; ja ta pani sellele nimeks Oonan.
5
Ja tema tõi veelgi ühe poja ilmale ja pani sellele nimeks Seela; ta oli Kesibis, kui ta selle ilmale tõi.
6
Ja Juuda võttis Eerile, oma esmasündinule, naise nimega Taamar.
7
Aga Eer, Juuda esmasündinu, oli Jehoova silmis paha ja Jehoova laskis tema surra.
8
Siis Juuda ütles Oonanile: "Heida oma venna naise juure, ole temale mehe eest ja soeta oma vennale sugu!"
9
Kuna aga Oonan teadis, et sugu ei pidanud saama temale, siis heites oma venna naise juure ta hävitas oma seemne maha pillates, et mitte anda sugu oma vennale.
10
Aga see, mis ta tegi, oli Jehoova silmis paha ja ta laskis surra ka tema.
11
Siis Juuda ütles oma miniale Taamarile: "Jää lesena oma isakotta elama, kuni mu poeg Seela on kasvanud suuremaks!" Sest ta mõtles: "Muidu sureb seegi nagu ta vennad!" Ja Taamar läks ning elas oma isakojas.
12
Mõne aja pärast suri Suua tütar, Juuda naine. Kui Juuda leinaaeg oli möödunud, siis ta läks üles Timnasse oma pudulojuste niitjate juure, tema ja ta sõber Hiira, Adullami mees.
13
Ja Taamarile anti teada ning üteldi: "Vaata, su äi läheb üles Timnasse pudulojuseid niitma!"
14
Siis ta võttis lesepõlve riided seljast ära, varjas ennast looriga ja kattis enese kinni ning istus Eenaimi väravasse, kust tee viib Timnasse, sest ta oli näinud, et Seela oli kasvanud suureks, teda aga ei olnud antud temale naiseks.
15
Kui Juuda teda nägi, siis ta pidas teda hooraks, sest ta oli oma näo kinni katnud.
16
Ja ta pöördus teelt tema poole ning ütles: "Lase ma heidan su juure!" Sest ta ei teadnud, et see oli tema minia. Aga too vastas: "Mis sa mulle annad, kui sa heidad mu juure?"
17
Ta ütles: "Ma läkitan sulle karjast ühe sikutalle!" Ja naine vastas: "Jah, kui sa annad mulle pandi, seniks kui sa läkitad!"
18
Siis ta küsis: "Mis võiks olla pandiks, mille ma pean sulle andma?" Ja tema vastas: "Su pitsat ja vöö ja kepp, mis sul käes on!" Ja ta andis need temale ning heitis ta juure; ja naine sai temast käima peale.
19
Siis ta tõusis ja läks ära ning võttis eneselt loori ja pani lesepõlve riided selga.
20
Ja Juuda läkitas oma sõbra Adullami mehega sikutalle, et võtta pant naise käest; aga see ei leidnud teda.
21
Siis ta küsis meestelt seal paigas, üteldes: "Kus on see pordunaine, kes oli Eenaimi tee ääres?" Aga need vastasid: "Siin pole pordunaist olnud!"
22
Ja ta tuli tagasi Juuda juure ning ütles: "Ma ei leidnud teda. Ja mehedki seal paigas ütlesid: siin pole pordunaist olnud!"
23
Siis ütles Juuda: "Pidagu siis enesele, et me ei satuks pilke alla! Vaata, ma läkitasin selle siku, aga sina ei leidnud teda!"
24
Aga kolme kuu pärast teatati Juudale ja üteldi: "Su minia Taamar on hooranud, ja vaata, ta on hooratööst saanud ka käima peale!" Siis ütles Juuda: "Tooge ta välja, et ta põletataks!"
25
Kui ta välja toodi, siis ta läkitas sõna oma äiale: "Sellest mehest, kelle omad need on, olen ma käima peal!" Ja ta ütles: "Tunnista nüüd, kelle see pitsat ja vöö ja kepp on!"
26
Ja Juuda tundis need ära ning ütles: "Tema on õigem mind! Sest ma ei ole teda annud oma pojale Seelale!" Ja ta ei ühtinud enam temaga.
27
Aga sünnitamise ajal, vaata, olid ta ihus kaksikud!
28
Ja kui ta sünnitas, sirutus üks käsi välja; ja aitajanaine võttis ning sidus käe ümber helepunase lõnga, üteldes: "See tuleb esmalt välja!"
29
Aga kui ta oma käe tagasi tõmbas, vaata, siis tuli välja ta vend! Ja aitajanaine ütles: "Missuguse lõhe sa küll enesele oled rebestanud!" Ja temale pandi nimeks Perets.
30
Ja pärast tuli välja tema vend, kelle käe ümber oli helepunane lõng; ja temale pandi nimeks Serah.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Joosep viidi alla Egiptusesse; ja egiptlane Pootifar, vaarao hoovkondlane, ihukaitsepealik, ostis tema ismaeliitidelt, kes olid ta sinna toonud.
2
Aga Jehoova oli Joosepiga ja tema oli mees, kellel kõik asjad korda läksid; ja ta elas oma isanda, egiptlase kojas.
3
Ka tema isand nägi, et Jehoova oli temaga ja et kõik, mis ta tegi, Jehoova laskis tema käes korda minna.
4
Ja Joosep leidis armu tema silmis ning teenis teda; ja ta pani tema oma koja üle, ja kõik, mis tal oli, ta andis tema kätte.
5
Ja sellest ajast peale, kui ta oli pannud tema oma koja üle, ja kõige üle, mis tal oli, Jehoova õnnistas egiptlase koda Joosepi pärast, ja Jehoova õnnistus oli kõigega, mis tal oli kojas ja väljal.
6
Ja ta jättis kõik, mis tal oli, Joosepi kätte ega teadnud millestki, kui ainult leivast, mida ta sõi; Joosep oli jumekas ja ilusa välimusega.
7
Nende asjaolude tõttu sündis, et ta isanda naine Joosepile silma heitis ja ütles: "Maga mu juures!"
8
Aga ta keeldus ja ütles oma isanda naisele: "Vaata, mu isand ise ei tea, mis kojas on, ja kõik, mis tal on, ta on annud minu kätte.
9
Ei ole ükski selles kojas suurem mind ja tema ei ole mulle keelanud midagi muud kui sind, sest sa oled tema naine. Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?"
10
Ja kuigi naine rääkis Joosepile iga päev, ei kuulanud see teda, et ta magaks ta kõrval ja oleks ta juures.
11
Aga ühel päeval, kui Joosep tuli koju oma toimetusi tegema ja ühtki inimest pererahvast ei olnud kodus,
12
ta haaras kinni tema kuuest, üteldes: "Maga mu juures!" Aga Joosep jättis oma kuue tema kätte, põgenes ja läks õue.
13
Ja kui naine nägi, et ta oma kuue oli jätnud tema kätte ja oli põgenenud õue,
14
siis ta hüüdis pererahvast ja rääkis neile, üteldes: "Näete, ta on toonud meie juure heebrea mehe meid ära naerma! Ta tuli mu juure, et minuga magada, aga ma hüüdsin suure häälega,
15
ja kui ta kuulis, et ma häält tõstsin ja hüüdsin, siis ta jättis oma kuue mu juure, põgenes ja läks õue!"
16
Ja ta pani tema kuue enese kõrvale seniks, kui ta isand koju tuli.
17
Ja ta rääkis temale needsamad sõnad, üteldes: "Heebrea sulane, kelle sa oled meie juure toonud, tuli mu juure mind ära naerma.
18
Aga kui ma häält tõstsin ja hüüdsin, siis ta jättis oma kuue mu juure ja põgenes õue!"
19
Ja kui ta isand kuulis oma naise jutustust, mida see temale rääkis, üteldes: "Nõndaviisi on su sulane minuga teinud!" siis ta viha süttis põlema.
20
Ja Joosepi isand võttis tema ja pani vangihoonesse, sinna paika, kus kuninga vange kinni peeti. Siis oli ta seal vangihoones.
21
Aga Jehoova oli Joosepiga ja pööras tema poole oma helduse ning tegi, et ta sai vangihoone ülema soosikuks.
22
Ja vangihoone ülem andis Joosepi kätte kõik vangid, kes olid vangihoones, ja kõik, mis seal pidi tehtama, seadis tema.
23
Vangihoone ülem ei vaadanud millegi järele, mis oli tema käes, sest Jehoova oli temaga ja mis ta tegi, Jehoova laskis korda minna.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja pärast seda lugu sündis, et Egiptuse kuninga joogikallaja ja pagar eksisid oma isanda Egiptuse kuninga vastu.
2
Ja vaarao sai väga kurjaks oma kahe hoovkondlase peale, joogikallajate ülema ja pagarite ülema peale.
3
Ja ta andis nad vahi alla ihukaitsepealiku kotta, vangihoonesse, samasse paika, kus Joosep kinni oli.
4
Ja ihukaitsepealik pani Joosepi nende juure, et ta neid teeniks; ja nad olid vahi all kaua aega.
5
Ja need mõlemad nägid ühel ööl unenäo, kumbki oma unenäo, kumbki oma tähendusega unenäo, Egiptuse kuninga joogikallaja ja pagar, kes vangihoones kinni olid.
6
Kui Joosep tuli hommikul nende juure ja nägi neid, vaata, siis olid nad nukra näoga!
7
Ja ta küsis vaarao hoovkondlastelt, kes olid ühes temaga vahi all ta isanda kojas, üteldes: "Mispärast on teil täna nii pahurad näod?"
8
Ja nad vastasid temale: "Me nägime unenägusid, aga ei ole kedagi, kes need seletaks!" Ja Joosep ütles neile: "Eks seletused ole Jumala käes? Siiski jutustage mulle!"
9
Ja joogikallajate ülem jutustas oma unenäo Joosepile ning ütles temale: "Mu unenäos oli nõnda: vaata, mu ees oli viinapuu
10
ja viinapuul oli kolm oksa; see lehistus, õitses ja marjakobarad valmisid;
11
mul oli käes vaarao karikas ja ma võtsin viinamarju ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika vaarao kätte."
12
Ja Joosep ütles temale: "Selle seletus on niisugune: kolm oksa on kolm päeva.
13
Enne kui kolm päeva on möödunud, vaarao tõstab su pea üles ja paneb sind tagasi su ametisse ja sa annad vaaraole karikat kätte endist viisi, nagu siis, kui olid ta joogikallaja.
14
Aga pea mind meeles, kui su käsi hästi käib ja tee mulle siis head ning tuleta mind vaaraole meelde ja vii mind siit hoonest välja,
15
sest mind on vargsil viisil varastatud heebrealaste maalt ja ma pole siingi teinud midagi, et mind vangiurkasse pandaks!"
16
Kui pagarite ülem nägi, et ta oli hästi seletanud, siis ta ütles Joosepile: "Ka mina nägin und, ja vaata, mu pea kohal oli kolm punutud korvi.
17
Kõige ülemises korvis oli kõiksugust vaaraole valmistatud pagarirooga, aga linnud sõid selle mu peapealsest korvist."
18
Ja Joosep vastas ning ütles: "Selle seletus on niisugune: kolm korvi on kolm päeva.
19
Enne kui kolm päeva on möödunud, vaarao võtab sul pea otsast ja poob sind puusse ning linnud söövad liha su pealt."
20
Ja kolmandal päeval, vaarao sünnipäeval, kui ta tegi kõigile oma sulastele joomapidu, sündiski, et ta tõstis üles joogikallajate ülema pea, samuti pagarite ülema pea oma sulaste seast,
21
ja pani joogikallajate ülema tema joogikallajaametisse vaaraole karikat kätte ulatama,
22
aga pagarite ülema ta laskis puua, nõnda nagu Joosep neile oli seletanud.
23
Ent joogikallajate ülem ei pidanud Joosepit meeles, vaid unustas tema ära.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jeesus algas kõnet ja rääkis neile jälle tähendamissõnadega ning ütles:
2
"Taevariik on kuninga sarnane, kes oma pojale pulmad tegi.
3
Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulma kutsuma. Ja need ei tahtnud tulla.
4
Taas läkitas ta teisi sulaseid ja ütles: Ütelge kutsutuile: Vaata, oma söömaaja ma olen valmistanud, mu härjad ja nuumveised on
5
tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!
6
Aga nad ei hoolinud sellest, vaid läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale; veel teised võtsid tema sulased kinni, kohtlesid neid ülbesti ja tapsid nad ära.
7
Aga kuningas vihastus ja läkitas oma sõjaväed välja, hukkas need tapjad ja süütas nende linna põlema.
8
Siis ta ütles oma sulastele: Pulmad on küll valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud seda väärt.
9
Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!
10
Ja need sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda nad leidsid, kurjad ja head. Ja pulmakoda sai täis lauasistujaid.
11
Siis kuningas läks sisse lauavõõraid vaatama ja nägi seal inimest, kellel ei olnud pulmariiet seljas.
12
Ja ta ütles temale: Sõber, kuidas sa siia oled sisse tulnud, ilma et sul pulmariiet oleks? Aga too ei saanud sõnagi suust.
13
Siis kuningas ütles teenijaile: Siduge tema jalad ja käed ja heitke ta kõige äärmisemasse pimedusse, seal on ulumine ja hammaste kiristamine!
14
Sest paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud!"
15
Siis läksid variserid ja pidasid nõu, kuidas nad teda ta kõnest saaksid võrgutada.
16
Ja nad läkitavad tema juure oma jüngrid ühes Heroodese seltsiga ja lasevad ütelda: "Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ega hooli ühestki, sest sa ei vaata inimese isikule.
17
Ütle nüüd meile, mida sa arvad: Kas on tarvis anda maksu keisrile või mitte?"
18
Aga Jeesus mõistis nende tigedust ja ütles: "Te silmakirjatsejad, miks te mind kiusate?
19
Näidake mulle maksuraha!" Ja nad tõid tema kätte ühe teenari.
20
Tema ütles neile: "Kelle kuju ja pealkiri see on?"
21
Nad vastasid temale: "Keisri." Siis ta ütles neile: "Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!"
22
Kui nad seda kuulsid, imestasid nad ja jätsid tema ning läksid ära.
23
Sel päeval tuli tema juure sadusere, kes ütlevad, et ülestõusmist ei olegi, ja küsisid talt:
24
"Õpetaja, Mooses on ütelnud: Kui keegi sureb lasteta, peab ta vend abielluma ta naisega ja soetama oma vennale järglase.
25
Meie juures oli seitse venda. Esimene abiellus ja suri, ja et tal ei olnud järglast, jättis ta oma naise oma vennale.
26
Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani.
27
Kõige viimaks suri ka naine.
28
Ent ülestõusmises, kelle naiseks ta jääb nende seitsme seast, sest ta on kõikidel olnud?"
29
Aga Jeesus kostis ning ütles neile: "Eksite, sest te ei mõista Kirja ega Jumala väge!
30
Sest ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse kui Jumala inglid taevas.
31
Aga kas te ei ole surnute ülestõusmisest lugenud, mis Jumal teile on ütelnud:
32
Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal!"
33
Ja kui rahvas seda kuulis, hämmastus ta tema õpetusest.
34
Aga kui variserid said kuulda, et ta saduseride suu oli sulgenud, tulid nad ühel meelel kokku;
35
ja üks käsutundja nende seast küsis talt teda kiusates:
36
"Õpetaja, missugune käsk on suur käsuõpetuses?"
37
Aga Jeesus ütles temale: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.
38
See on suur ja esimene käsk.
39
Aga teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast.
40
Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus ja prohvetid koos!"
41
Aga kui variserid üheskoos olid, küsis neilt Jeesus
42
ning ütles: "Mis teie arvate Kristusest, kelle Poeg ta on?" Nad ütlesid temale: "Taaveti!"
43
Tema ütles neile: "Kuidas siis Taavet hüüab teda vaimus Issandaks, kui ta ütleb:
44
Issand on ütelnud minu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma sinu vaenlased panen su jalge alla?
45
Kui nüüd Taavet teda nimetab Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?"
46
Ja ükski ei võinud temale sõnagi vastata, ja ükski ei julgenud sellest päevast peale temalt midagi enam küsida.
