A A A
Lugemiskava
Piibli versioon

2. Ajaraamat peatükk 9

Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest, siis ta tuli Jeruusalemma Saalomoni mõistuküsimustega kimbutama; tal oli väga suur saatjaskond ja kaamelid, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juure, siis ta kõneles temaga kõigest, mis tal südame peal oli.
2
Aga Saalomon seletas temale kõik ta küsimused; Saalomonile ei jäänud midagi mõistatuseks, mida ta ei suutnud temale seletada.
3
Kui Seeba kuninganna nägi Saalomoni tarkust, ja koda, mille ta oli ehitanud,
4
rooga ta laual, kuidas ta sulased istusid, tema teenrite teenimist ja nende riietust, tema joogikallajaid ja nende riietust ja tema põletusohvreid, mis ta ohverdas Jehoova kojas, siis ta jäi otse hingetumaks!
5
Ja ta ütles kuningale: "See kõne oli tõsi, mis ma omal maal kuulsin sinust ja su tarkusest!
6
Aga ma ei uskunud neid jutte mitte enne, kui ma tulin ja nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki sinu suurest tarkusest! Sa ületasid kuulduse, mida ma olin kuulnud!
7
Õnnelikud on su mehed ja õnnelikud on need su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust!
8
Kiidetud olgu Jehoova, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et ta pani sind oma aujärjele kuningaks Jehoovale, su Jumalale! Sellepärast et su Jumal armastab Iisraeli ja tahab temale anda igavest püsi, on ta sind pannud neile kuningaks, et sa teeksid, mis on kohus ja õige!"
9
Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ja väga palju palsameid ja kalliskive; iialgi enam ei ole olnud seesuguseid palsameid kui need, milled Seeba kuninganna andis kuningas Saalomonile.
10
Aga ka Huurami sulased ja Saalomoni sulased, kes tõid kulda Oofirist, tõid algumipuid ja kalliskive.
11
Ja kuningas tegi algumipuust trepid Jehoova kojale ja kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile; seesuguseid ei olnud Juudamaal enne nähtud.
12
Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida ta soovis ja palus, veel rohkem kui ta kuningale oli toonud; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi omale maale, tema ja ta sulased.
13
Ja kulla kaal, mis Saalomonile tuli ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda,
14
peale selle, mida tõid Tarsise laevad ja kaupmehed; ka kõik Araabia kuningad ja maa asevalitsejad tõid Saalomonile kulda ja hõbedat.
15
Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada kilpi taotud kullast, tarvitades kuussada seeklit taotud kulda üheks kilbiks;
16
ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades kolmsada seeklit kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need Liibanonimetsakotta.
17
Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning kattis selle puhta kullaga.
18
Aujärjel oli kuus astet ja kullast jalajärg, mis oli kinnistatud aujärje külge; kummalgi pool istepaika olid käetoed ja kaks lõukoera seisis käetugede kõrval.
19
Ja seal seisis kaksteistkümmend lõukoera kuuel astmel kummalgi pool; seesugust pole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis.
20
Ja kõik kuningas Saalomoni joogiriistad olid kullast, samuti olid Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedat ei peetud Saalomoni ajal mikski,
21
sest kuningal oli laevu, mis käisid Tarsises Huurami sulastega; kord kolmes aastas tulid Tarsise laevad, tuues kulda ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.
22
Ja kuningas Saalomon sai suurimaks kõigist kuningaist maa peal rikkuse ja tarkuse poolest.
23
Ja kõik maailma kuningad püüdsid näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse.
24
Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid, relvi, palsameid, hobuseid ja hobueesleid; nõnda aastast aastasse.
25
Ja Saalomonil oli neli tuhat latrit hobuste ja vankrite tarvis, ja kaksteistkümmend tuhat ratsanikku; ta paigutas need vankrilinnadesse ja kuninga juure Jeruusalemma.
26
Ja ta valitses kõigi kuningate üle Frati jõest kuni vilistide maa ja Egiptuse rajani.
27
Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemas oli hõbedat nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.
28
Ja hobuseid toodi Saalomonile Egiptusest ja kõigist muudest maadest.
29
Ja muud Saalomoni lood, varasemad ja hilisemad, eks need ole kirja pandud prohvet Naatani "Kõnedes", siilolase Ahija "Kuulutuses" ja nägija Jeddo "Nägemustes Jerobeami, Nebati poja kohta"?
30
Ja Saalomon valitses Jeruusalemas kogu Iisraeli üle nelikümmend aastat.
31
Siis Saalomon läks magama oma vanemate juure ja ta maeti oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel kuningaks.

2. Ajaraamat peatükk 10

Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.
2
Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis - tema oli Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest - siis Jerobeam tuli tagasi Egiptusest.
3
Ja nad läkitasid järele ning kutsusid teda; ja Jerobeam ja kogu Iisrael tulid ning rääkisid Rehabeamiga, üteldes:
4
"Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!"
5
Aga tema vastas neile: "Tulge kolme päeva pärast jälle tagasi mu juure!" Ja rahvas läks ära.
6
Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui ta veel elas, üteldes: "Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?"
7
Nad vastasid temale, üteldes: "Kui sa oled selle rahva vastu hea, meelitad neid ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle sulaseiks kogu eluajaks!"
8
Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud ühes temaga ja seisid tema teenistuses.
9
Ta ütles neile: "Mis nõu te annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, üteldes: Kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud!?"
10
Ja nooremad, kes olid kasvanud ühes temaga, vastasid temale, üteldes: "Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on ütelnud: Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad!
11
Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!
12
Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juure, nagu kuningas oli käskinud, üteldes: "Tulge kolmandal päeval tagasi mu juure!"
13
Ja kuningas vastas neile karmilt. Kuningas Rehabeam hülgas vanemate nõu
14
ja kõneles neile nooremate nõu järele, üteldes: "Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan sellele lisa! Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan okaspiitsadega!"
15
Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Jumalalt, et Jehoova saaks tõeks teha oma sõna, mis ta siilolase Ahija läbi oli kõnelnud Jerobeamile, Nebati pojale.
16
Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale ja ütles: "Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas! Igamees oma telkidesse, Iisrael! Karjatse nüüd omaenese sugu, Taavet!" Ja kogu Iisrael läks oma telkidesse.
17
Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.
18
Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Hadorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis Iisraeli lapsed viskasid teda kividega ja ta suri. Kuningas Rehabeam ise aga suutis astuda vankrisse ja põgeneda Jeruusalemma.
19
Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.

Ilmutuse peatükk 13

Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ma nägin metsalist tõusvat merest. Sel oli seitse pead ja kümme sarve ja tema sarvede peal kümme ehissidet ja tema peade peal Jumala pilkenimesid.
2
Ja metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane, ja tema jalad olid nagu karu jalad ja tema suu nagu lõukoera suu, ja lohe andis temale oma väe ja oma aujärje ja suure võimu.
3
Ja ma nägin ühe tema peadest olevat nagu surmavalt haavatud; ja tema surmahaav paranes. Ja kogu ilmamaa imetles jälgides metsalist, 
4
ja nad kummardasid lohet, et ta metsalisele oli annud selle võimu, ja kummardasid metsalist ning ütlesid: "Kes on metsalise sarnane ja kes suudab sõdida tema vastu?"
5
Ja temale anti suu rääkida suurustamise ja jumalapilke sõnu, ja temale anti meelevald tegutseda nelikümmend ja kaks kuud.
6
Ja ta avas oma suu pilkamiseks Jumala vastu, et pilgata tema nime ja tema telki, neid, kes taevas elavad.
7
Ja temale anti võimus pidada sõda pühadega ja nad ära võita; ja temale anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja rahvahõimu üle. 
8
Ja teda hakkavad kummardama kõik, kes maa peal elavad, kellede nimed maailma algusest ei ole kirjutatud tapetud Talle eluraamatusse.
9
Kui kellelgi on kõrv, siis ta kuulgu!
10
Kui keegi viib vangi, siis ta ise satub vangi; kui keegi tapab mõõgaga, siis tapetakse teda ennast mõõgaga. Siin on pühade kannatlikkus ja usk. 
11
Ja ma nägin teist metsalist tõusvat maa seest; ja sel oli kaks sarve otsegu tallel ja ta rääkis nagu lohe. 
12
Ja ta teeb kõik esimese metsalise võimuga tema ees. Ja ta teeb, et maa ja need, kes seal peal elavad, kummardavad esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud.
13
Ja ta teeb suuri tunnustähti, nõnda et ta inimeste ees laseb tuldki tulla taevast alla maa peale.
14
Ja ta eksitab neid, kes maa peal elavad, tunnustähtedega, mis temale on antud teha esimese metsalise ees, ning käsib neid, kes maa peal elavad, teha kuju metsalisele, kellel oli mõõga haav ja kes virgus ellu.
15
Ja temale anti meelevald anda metsalise kujule vaim, et ka metsalise kuju räägiks ja teeks, et need, kes iialgi ei kummarda metsalise kuju, ära tapetaks.
16
Ja tema teeb, et kõik, nii pisukesed kui suured, nii rikkad kui vaesed, nii vabad kui orjad, võtavad märgi oma parema käe peale või oma otsaesisele,
17
ja et ükski muu ei saa osta ega müüa kui aga see, kellel on see märk: metsalise nimi või tema nime arv.
18
Siin on tarkus! Kellel on mõistust, see arvaku ära metsalise arv; sest see on inimese arv. Ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.

Ilmutuse peatükk 14

Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ma nägin, ja vaata, Tall seisis Siioni mäel ja ühes temaga sada nelikümmend neli tuhat, kelledele oli otsaesisele kirjutatud tema Isa nimi.
2
Ja ma kuulsin häält taevast otsegu hulga vete kohisemist ja nagu suure müristamise häält; ja hääl, mida ma kuulsin, oli otsegu kandlelööjate hääl, kes löövad oma kandleid. 
3
Ja nemad laulsid uut laulu aujärje ees ja nende nelja olendi ja vanemate ees. Ja ükski ei võinud seda laulu õppida kui aga need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.
4
Need on need, kes endid ei ole rüvetanud naistega, sest nad on neitsilikud; need on, kes Talle järgivad, kuhu ta iganes läheb; need on inimeste seast ära ostetud esianniks Jumalale ja Tallele, 
5
ja nende suust ei ole leitud kavalust; nemad on veatumad. 
6
Ja ma nägin teist inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene evangeelium, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele. 
7
Ja ta ütles suure häälega: "Kartke Jumalat ja andke temale austust, sest on tulnud tema kohtutund, ja kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!"
8
Ja veel teine ingel järgnes temale ning ütles: "Langenud, langenud on suur linn Baabülon, kes oma hooruskiima viinaga on jootnud kõiki rahvaid!"
9
Ja veel kolmas ingel järgnes neile ning ütles suure häälega: "Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ja võtab tema märgi oma otsaesisele või oma käe peale,
10
siis see saab ka juua Jumala kange viha viinast, mis segamata on valatud tema viha karikasse; ja teda peab vaevatama tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees.
11
Ja nende valu suits tõuseb üles ajastute ajastuteni; ja ei ole rahu päevad ega ööd neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju ega neil, kes vastu võtavad tema nime märgi. 
12
Siin on pühade kannatlikkus; siin on need, kes peavad Jumala käske ja Jeesuse usku!"
13
Ja ma kuulsin häält taevast ütlevat: "Kirjuta: õndsad on surnud, kes Issandas surevad nüüdsest peale; tõesti, ütleb Vaim, nad hingavad oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega ühes!"
14
Ja ma nägin: vaata, valge pilv ja see, kes pilve peal istus, oli Inimese poja sarnane; temal oli kuldpärg peas ja terav sirp käes.
15
Ja templist väljus teine ingel ning hüüdis suure häälega sellele, kes istus pilve peal: "Pista sirp sisse ja põima, sest lõikuseaeg on tulnud, maa lõikus on ju valminud!"
16
Ja see, kes istus pilve peal, laskis oma sirbi käia üle maa, ja maa lõigati paljaks.
17
Ja teine ingel väljus taeva templist, ja temalgi oli terav sirp käes.
18
Ja veel teine ingel väljus altarist, ja temal oli võimus tule üle. Ja ta hüüdis suure häälega sellele, kellel oli terav sirp käes, ning ütles: "Pista sisse oma terav sirp ja lõika maha maa viinapuu tarjad, sest selle kobarad on küpsed!"
19
Ja ingel laskis käia oma sirbi üle maa ja lõikas maa viinamäe paljaks ja viskas marjad Jumala kange viha suure surutõrde.
20
Ja surutõrt sõtkuti väljaspool linna, ja tõrrest jooksis verd välja hobuste valjastest saadik tuhat kuussada vagu maad!