Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Jumala laegas oli viidud ja asetatud telki, mille Taavet sellele oli püstitanud, siis toodi Jumala ees põletus- ja tänuohvreid.
2
Ja kui Taavet oli põletus- ja tänuohvreid ohverdanud, siis ta õnnistas rahvast Jehoova nimel.
3
Ja ta jagas igale Iisraeli lapsele, niihästi mehele kui naisele, igaühele leivakaku ning datli- ja rosinakoogi.
4
Ja ta pani leviidid Jehoova laeka ees teenima ja kuulutama, tänama ja kiitma Jehoovat, Iisraeli Jumalat:
5
Aasaf oli juhataja ja Sakarja tema abi; siis Jeiel, Semiramot, Jehiel, Mattitja, Eliab, Benaja, Oobed-Edom ja Jeiel mänguriistadega, naablite ja kanneldega, kuna Aasaf mängis simblit;
6
ja preestrid Benaja ja Jahasiel puhusid vahetpidamata pasunaid Jumala seaduselaeka ees.
7
Siis, selsamal päeval, andis Taavet Jehoova tänamise esimest korda Aasafi ja tema vendade hooleks:
8
"Tänage Jehoovat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
9
Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
10
Kiidelge tema pühast nimest, rõõmustugu nende süda, kes otsivad Jehoovat!
11
Nõudke Jehoovat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
12
Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
13
te, Iisraeli, tema sulase sugu, te, Jaakobi, tema valitu lapsed!
14
tema, Jehoova, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas!
15
Pidage igavesti meeles tema lepingut, sõna, mille ta on annud tuhandele põlvele,
16
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja tema vannet Iisakile!
17
Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks!
18
Ta ütles: "Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa,
19
kuigi teid on väike hulgake ja olete seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud!
20
Nad rändasid rahva juurest rahva juure, ühest riigist teise rahva juure.
21
Tema ei lasknud kedagi neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
22
"Ärge puudutage minu võituid ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!"
23
Laulge Jehoovale, kõik maailm, kuulutage päevast päeva tema päästet!
24
Jutustage paganate seas tema au, tema imeasju kõigi rahvaste seas!
25
Sest Jehoova on suur ja väga kiidetav, ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad!
26
Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad, Jehoova aga on teinud taevad!
27
Aulikkus ja auhiilgus on tema palge ees, võimsus ja rõõm on tema asupaigas!
28
Rahvaste suguvõsad! Andke Jehoovale, andke Jehoovale au ja võimus!
29
Andke Jehoovale tema nime au, tooge annetusi ja tulge tema palge ette, kummardage Jehoovat pühas ehtes!
30
Kõik maailm värisegu tema palge ees! Aga maailm jääb kindlaks, ei see kõigu!
31
Taevad rõõmustugu ja maa ilutsegu! Ja ütelge paganate seas: "Jehoova on kuningas!"
32
Meri ja selle täius kohisegu, hõisaku väli ja kõik, mis seal on!
33
Siis rõkatagu rõõmust metsa puud Jehoova ees, sest tema tuleb kohut mõistma maailmale!
34
Tänage Jehoovat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
35
Ja ütelge: "Päästa meid, meie pääste Jumal, kogu ja vabasta meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja hoobelda sinu kiitmisega!"
36
Tänu olgu Jehoovale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kõik rahvas ütelgu: "Aamen!" ning kiitku Jehoovat!"
37
Ja ta jättis sinna Jehoova seaduselaeka ette Aasafi ja tema vennad, et nad alaliselt teeniksid laeka ees, täites igapäevaseid ülesandeid,
38
ja Oobed-Edomi ja tema vennad, ühtekokku kuuskümmend kaheksa; Oobed-Edom, Jedituuni poeg, ja Hosa said väravahoidjaiks.
39
Ja preester Saadoki ja tema vennad preestrid ta jättis Jehoova elamu ette, Gibeonis olevale ohvrikünkale,
40
ohverdama põletusohvrialtaril Jehoovale põletusohvreid igal hommikul ja õhtul, nõnda nagu on kirjutatud Jehoova käsuõpetuses, mille ta Iisraelile andis.
41
Ja nendega ühes olid Heeman ja Jedutuun ning teised valitud, kes nimeliselt olid nimetatud Jehoovat tänama selle eest, et tema heldus igavesti kestab.
42
Ja nende, Heemani ja Jedutuuni, juures olid pasunad ja simblid mängumeestele ja muud mänguriistad Jumala laulu jaoks. Ja Jedutuuni pojad valvasid väravat.
43
Siis kogu rahvas läks ära, igaüks oma kodusse; ja Taavet pöördus oma peret õnnistama.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui siis Taavet elas oma kojas, ütles Taavet prohvet Naatanile: "Vaata, mina elan seedripuust kojas, aga Jehoova seaduselaegas on telgiriiete all!"
2
Ja Naatan ütles Taavetile: "Tee kõik, mis sul südame peal on, sest Jehoova on sinuga!"
3
Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Jehoova sõna, kes ütles:
4
"Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Jehoova: Sina ära ehita mulle elamiseks koda.
5
Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma Iisraeli ära tõin kuni tänapäevani, vaid olen rännanud telgist telki ja paigast teise.
6
Kus ma ka iganes kogu Iisraelis olen käinud, kas ma olen sõnagi lausunud ainsalegi Iisraeli kohtumõistjale, keda ma olin käskinud minu rahvast karjasena hoida, ja ütelnud: Mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?
7
Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede Jehoova: Ma olen sind võtnud karjamaalt pudulojuste järelt, et sa oleksid mu rahvale, Iisraelile, vürstiks!
8
Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud ja olen kõik su vaenlased sinu eest hävitanud. Nüüd ma tahan sulle nime teha, võrdseks suurimaile nimedele maa peal.
9
Ja ma tahan oma rahvale, Iisraelile, paiga määrata ja teda nõnda istutada, et ta oma kohal võib elada ega tarvitse enam karta, ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem
10
ja sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale. Ja ma alandan kõik su vaenlased ja kuulutan sulle, et Jehoova annab sulle järeltuleva soo!
11
Ja kui su päevad täis saavad ja sa lähed oma vanemate juure, siis ma lasen tõusta pärast sind sinu järglase, kes on üks su poegi, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
12
Tema ehitab mulle koja ja mina kinnitan tema aujärje igaveseks ajaks!
13
"Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks; oma heldust ma temast ei lahuta, nõnda nagu ma lahutasin tollest, kes oli enne sind."
14
Ja ma panen ta igaveseks oma kotta ja kuningriiki, ja tema aujärg on igavesti kindel!"
15
Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.
16
Siis kuningas Taavet läks ja asetus Jehoova ette ning ütles: "Jehoova Jumal! Kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind siitsaadik oled saatnud?
17
Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole tulevikust: sa oled näinud mind kui tõusvat inimrida, Jehoova Jumal!
18
Mida peaks Taavet sulle veelgi kõnelema aust, mida sa oled osutanud oma sulasele? Sina ju tunned oma sulast!
19
Jehoova! Oma sulase pärast ja oma südame järele oled sa kõiki neid suuri asju teinud ja kõik need suured asjad teatavaks teinud!
20
Jehoova! Kõige selle järele, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud, ei ole ükski sinu sarnane ega ole muud Jumalat kui sina!
21
Ja kes on nagu sinu rahvas Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas? Sa oled enesele teinud suure ja kardetava nime, ajades paganad ära oma rahva eest, kelle sa Egiptusest lunastasid.
22
Ja sa oled oma Iisraeli rahva määranud enesele rahvaks igaveseks ajaks. Jah, sina Jehoova, oled saanud neile Jumalaks!
23
Ja nüüd, Jehoova, olgu see sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud, igavesti kindel ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!
24
Siis on su nimi igavesti kindel ja suur, ja üteldakse: Vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, on Iisraelile Jumalaks, ja su sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees!
25
Sest Sina, mu Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud, et sa annad temale järeltuleva soo. Seepärast julgeb su sulane sind paluda!
26
Ja nüüd, Jehoova! Sina oled Jumal ja sina oled oma sulasele lubanud seda head,
27
hakka siis nüüd oma sulase sugu õnnistama, et see igavesti sinu ette jääks! Sest mida sina, Jehoova, õnnistad, see jääb igavesti õnnistatuks!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile annud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi. Sellepärast maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda.
2
Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me tema ilmudes oleme tema sarnased, sest me näeme siis teda nagu tema on.
3
Ja igaüks, kellel on niisugune lootus tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu temagi on puhas.
4
Igaüks, kes pattu teeb, teeb ka seda, mis on käsu vastu; ja patt on see, mis on käsu vastu.
5
Ja te teate, et tema on ilmunud patte ära võtma; ja temas ei ole pattu.
6
Ükski, kes jääb tema sisse, ei tee pattu; ükski, kes pattu teeb, ei ole teda näinud ega teda tunnud.
7
Lapsukesed, ärgu ükski teid eksitagu! Kes teeb õigust, see on õige, nõnda nagu temagi on õige.
8
Kes pattu teeb, see on kuradist; sest kurat teeb pattu algusest saadik. Selleks on Jumala Poeg ilmunud, et ta tühistaks kuradi teod.
9
Ükski, kes on Jumalast sündinud, ei tee pattu, sest tema seeme püsib temas ja ta ei või pattu teha, sellepärast et ta on Jumalast sündinud.
10
Sellest ilmneb, kummad on Jumala lapsed ja kummad kuradi lapsed. Ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, ega see, kes ei armasta oma venda.
11
Sest see on sõnum, mida te algusest saadik olete kuulnud, et me peame üksteist armastama;
12
mitte nõnda, nagu Kain, kes oli tigedast ja tappis oma venna. Ja mispärast ta tappis tema? Sellepärast et tema teod olid kurjad ja tema venna teod õiged.
13
Ärge pange imeks, vennad, kui maailm teid vihkab!
14
Me teame, et oleme tulnud surmast elusse, sest me armastame vendi; kes venda ei armasta, see jääb surmasse.
15
Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja; ja te teate, et ühelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks.
16
Sellest me oleme ära tunnud Jumala armastuse, et tema oma elu on jätnud meie eest; ja meiegi peame jätma elu vendade eest.
17
Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna puuduses olevat ja suleb oma südame tema eest, kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?
18
Lapsukesed, ärgem armastagem sõnaga ega keelega, vaid teoga ja tõega!
19
Sellest me tunneme, et oleme tõe seest ja võime vaigistada tema ees oma südant,
20
et kui meie süda meid hukka mõistab, Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik.
21
Armsad, kui meie süda meid hukka ei mõista, on meil julgus Jumala ees,
22
ja mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske ja teeme, mis on temale meelepärast.
23
Ja see on tema käsk, et me peame uskuma tema poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastama üksteist, nagu tema meile on käsu annud.
24
Ja kes peab tema käske, see jääb temasse ja tema sellesse. Ja sellest me tunneme, et tema jääb meisse, sellest Vaimust, kelle ta meile on annud.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Armsad, ärge uskuge igat vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast; sest palju valeprohveteid on välja läinud maailma.
2
Sellest te tunnetate Jumala Vaimu: iga vaim, kes tunnistab Jeesust Kristust lihas tulnud olevat, see on Jumalast.
3
Ja ükski vaim, kes ei tunnista seda Jeesust, ei ole Jumalast; ja see on kristusevastase vaim, kelle te olete kuulnud tulemas olevat ja nüüd juba on maailmas.
4
Teie, lapsukesed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud; sest suurem on see, kes on teie sees, kui see, kes on maailmas.
5
Nemad on maailmast; sellepärast nad räägivad maailmast ja maailm kuuleb neid.
6
Meie oleme Jumalast; kes tunneb Jumalat, võtab meid kuulda; kes ei ole Jumalast, ei võta meid kuulda. Sellest me tunneme tõe Vaimu ja eksituse vaimu.
7
Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast, ja igaüks, kes armastab, on Jumalast sündinud ja tunneb Jumalat.
8
Kes ei armasta, ei ole Jumalat ära tunnud; sest Jumal on armastus.
9
Selles on Jumala armastus meie vastu avalikuks saanud, et Jumal oma ainusündinud poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime.
10
Selles on armastus - ei mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et tema meid on armastanud ja on läkitanud oma poja lepituseks meie pattude eest.
11
Armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis peame ka meie üksteist armastama.
12
Jumalat ei ole iialgi ükski näinud. Kui me üksteist armastame, siis jääb Jumal meisse ja tema armastus on saanud täieliseks meie sees.
13
Sellest, et ta meile on annud osa oma Vaimust, me tunneme, et me jääme temasse ja tema meisse.
14
Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud poja maailma Õnnistegijaks.
15
Kes tunnistab, et Jeesus on Jumala Poeg, sellesse jääb Jumal ning tema Jumalasse.
16
Ja me oleme tundma õppinud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus, ja kes jääb armastusse, see jääb Jumalasse ning Jumal jääb temasse.
17
Selles on armastus saanud täieliseks meie sees, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest otsegu tema on, nõnda oleme ka meie selles maailmas.
18
Kartust ei ole armastuses, vaid täieline armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on nuhtlust; aga kes kardab, ei ole saanud täieliseks armastuses.
19
Me armastame, sest tema on meid enne armastanud.
20
Kui keegi ütleb: "Mina armastan Jumalat", ja vihkab oma venda, siis ta on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud.
21
Ja meil on temalt see käsk, et kes armastab Jumalat, see armastab ka oma venda.
