Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kuningas läkitas käsu ja kõik Juuda ja Jeruusalema vanemad koguti tema juure.
2
Ja kuningas läks Jehoova kotta ja ühes temaga kõik Juuda mehed ja kõik Jeruusalema elanikud, preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas, niihästi väikesed kui suured, ja ta luges nende kuuldes kõik Jehoova kojast leitud seaduseraamatu sõnad.
3
Ja kuningas seisis samba juures ja tegi Jehoova ees lepingu, et nad käivad Jehoova järel ja peavad tema käske, tunnistusi ja seadlusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse olid kirjutatud; ja kogu rahvas astus lepingusse.
4
Siis käskis kuningas ülempreester Hilkijat ning alamaid preestreid ja lävehoidjaid, et nad viiksid Jehoova templist välja kõik asjad, mis olid tehtud Baalile ja Asherale ja kõigile taevavägedele; ja ta põletas need väljaspool Jeruusalema Kiidroni väljadel ning viis nende tuha Peetelisse.
5
Ja ta kõrvaldas ebajumalapreestrid, keda Juuda kuningad olid seadnud suitsutama ohvriküngastel Juuda linnades ja Jeruusalema ümbruses; ka need, kes suitsutasid Baalile, päikesele, kuule, tähtedele ja kõigile taevavägedele.
6
Ja ta viis Jehoova kojast välja viljakustulba, väljapoole Jeruusalema Kiidroni orgu, ja põletas selle Kiidroni orus, pihustas põrmuks ja viskas põrmu lihtrahva haudade peale.
7
Ja ta kiskus maha pordumeeste kojad, mis olid Jehoova koja juures, kus naised kudusid telke Asherale.
8
Ja ta laskis Juuda linnadest tulla kõik preestrid ning rüvetas ohvrikünkad, kus preestrid olid suitsutanud, Gebast kuni Beer-Sebani; ta kiskus maha ohvrikünkad väravate juurest, mis olid linnapealiku Joosua värava suus vasakul pool, kui sisse minna linna väravast.
9
Ohvriküngaste preestrid aga ei tohtinud Jeruusalemas minna Jehoova altari juure, vaid nad sõid hapnemata leiba oma vendade keskel.
10
Ta rüvetas põletuspaiga Ben-Hinnomi orus, et ükski ei saaks lasta oma poega või tütart tulest läbi käia Moolokile.
11
Ta kõrvaldas need hobused, kelled Juuda kuningad olid pühendanud päikesele, Jehoova koja sissekäigu kõrvalt, ülemteener Netan-Meleki kambri juurest, mis oli Parvarimis; ja ta põletas tules päikesevankri,
12
Altarid, mis olid Ahase ülaruumi katusel, milled Juuda kuningad olid teinud, ja altarid, milled Manasse oli teinud Jehoova koja kumbagi õue, kiskus kuningas maha, lõhkus sealt ja viskas nende rusud Kiidroni orgu.
13
Ja kuningas rüvetas need ohvrikünkad, mis olid ida pool Jeruusalema, lõuna pool Õlimäge, milled Iisraeli kuningas Saalomon oli ehitanud Astartele, siidonlaste jäledusele, ja Kemosele, moabiitide jäledusele, ja Milkomile, ammonlaste vastikule ebajumalale.
14
Ta purustas sambad ja raius maha viljakustulbad ning täitis nende asemed inimluudega.
15
Samuti altari, mis oli Peetelis, ohvrikünka, mille Jerobeam, Nebati poeg oli teinud, kes saatis Iisraeli pattu tegema - ka selle altari ja ohvrikünka ta kiskus maha; ta põletas ohvrikünka, pihustades selle põrmuks, ja põletas ka viljakustulba.
16
Kui Joosija pöördus ja nägi haudu, mis olid seal mäe peal, siis ta läkitas mehi ja laskis võtta luud haudadest ning põletas need altaril, rüvetades seda Jehoova sõna kohaselt, nagu oli kuulutanud jumalamees, kes need sõnad hüüdis.
17
Ja ta küsis: "Mis märgikivi see on seal, mida ma näen?" Ja linna mehed vastasid temale: "See on jumalamehe haud, kes tuli Juudast ja kuulutas neid asju, mis sa nüüd tegid altariga Peetelis!"
18
Siis ta ütles: "Laske ta puhkab, keegi ärgu liigutagu tema luid!" Nõnda päästsid nad tema luud ja prohveti luud, kes oli tulnud Samaariast.
19
Ja Joosija kõrvaldas ka kõik ohvriküngaste kojad, mis olid Samaaria linnades, milled Iisraeli kuningad olid teinud Jehoova vihastamiseks, ja ta talitas nendega täiesti samal viisil, nagu ta oli teinud Peetelis.
20
Ta tappis altarite peal kõik seal olevad ohvriküngaste preestrid ja põletas nende peal inimluid. Seejärele ta läks tagasi Jeruusalemma.
21
Ja kuningas andis käsu kogu rahvale, üteldes: "Pidage paasapüha Jehoova, oma Jumala auks, nõnda nagu on kirjutatud sellessinases seaduseraamatus!"
22
Sest niisugust paasapüha ei olnud peetud alates kohtumõistjate päevist, kes Iisraelile kohut mõistsid, ega kõigil Iisraeli kuningate ja Juuda kuningate päevil.
23
Alles kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal peeti seda paasapüha Jehoova auks Jeruusalemas.
24
Ja Joosija pühkis ära ka vaimudemanajad ja ennustajad, teeravid ja ebajumalad ja kõik jäledused, mida nähti Juudamaal ja Jeruusalemas, et täide viia käsuõpetuse sõnu, mis olid kirjutatud raamatus, mille preester Hilkija leidis Jehoova kojast.
25
Enne teda ei olnud tema sarnast kuningat, kes oleks nõnda pöördunud Jehoova poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest täiesti Moosese käsuõpetuse kohaselt; ja pärast teda ei ole tõusnud tema sarnast.
26
Ometi ei pöördunud Jehoova oma suurest tulisest vihast, kui viha kord oli süttinud põlema Juuda vastu kõige selle vihastusväärse pärast, miska Manasse teda oli vihastanud.
27
Ja Jehoova ütles: "Ma kõrvaldan ka Juuda oma palge eest, nõnda nagu ma kõrvaldasin Iisraeli, ja ma hülgan Jeruusalema, sellesinase linna, mille ma olen ära valinud, ja koja, mille kohta ma olen ütelnud: "Seal olgu mu nimi!"
28
Ja mis veel tuleks ütelda Joosijast ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
29
Tema päevil läks vaarao Neko, Egiptuse kuningas, Assuri kuninga vastu Frati jõe ääre; ja kuningas Joosija läks temale vastu, aga vaarao surmas tema Megiddos, kui ta teda nägi.
30
Ja ta sulased viisid tema surnuna vankris Megiddost ära, tõid Jeruusalemma ning matsid ta tema oma hauda. Ja maa rahvas võttis Jooahase, Joosija poja ja võidis teda ning tõstis tema kuningaks tema isa asemel!
31
Jooahas oli kuningaks saades kakskümmend kolm aastat vana ja ta valitses Jeruusalemas kolm kuud; ta ema nimi oli Hamutal, Jeremija tütar Libnast.
32
Tema tegi kurja Jehoova silmis, kõigiti nõnda, nagu ta vanemad olid teinud.
33
Ja vaarao Neko vangistas tema Riblas Hamatimaal, et ta ei valitseks enam Jeruusalemas, ja määras maale maksukohustuse: sada talenti hõbedat ja talent kulda.
34
Ja vaarao Neko tõstis kuningaks Eljakimi, Joosija poja, tema isa Joosija asemel, ja muutis tema nime Joojakimiks; aga Jooahase ta võttis ühes ja too tuli Egiptusesse ning suri seal.
35
Joojakim andis vaaraole hõbeda ja kulla; aga ta pidi maa maksustama, et anda vaaraole raha ta käsu kohaselt: ta nõudis maa rahvalt, igaühelt vastavalt ta maksustamisele, hõbedat ja kulda vaarao Nekole andmiseks.
36
Joojakim oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemas üksteistkümmend aastat; ta ema nimi oli Sebidda, Pedaja tütar Ruumast.
37
Tema tegi kurja Jehoova silmis, kõigiti nõnda, nagu ta vanemad olid teinud.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Käsk, olles ainult tulevaste hüvede vari, aga mitte asjade täiskuju ise, ei või iialgi samade iga-aastaste ohvritega, mida ühtelugu ohverdatakse, teha täiuslikuks nende toojaid,
2
sest eks muidu oleksid ju ohvrite toomised lõppenud, sellepärast et neil, kes toimetavad jumalateenistust, ei oleks enam mingit patust südametunnistust, kui nad kord on puhtaks tehtud.
3
Ent ohvritega tuletatakse iga aasta patte meele.
4
Sest on võimatu, et härgade ja sikkude veri võib patud ära võtta.
5
Sellepärast ta maailma tulles ütleb: "Ohvrit ega andi sa ei tahtnud, aga sa valmistasid mulle ihu:
6
põletus- ja patuohvrid ei olnud sulle meelepärast!
7
Siis ma ütlesin: Vaata, ma tulen - rullraamatus on minust kirjutatud - tegema su tahtmist, oh Jumal!"
8
Kuna ta eespool ütleb: "Ohvreid ja ande ning põletus- ja patuohvreid sa ei tahtnud ega olegi need su meele järele, kuigi neid käsu järele tuuakse,
9
siis ütleb ta pärast: "Vaata, ma tulen tegema su tahtmist!" Sellega ta tunnistab tühjaks esimese ohvri, et panna kehtima teine.
10
Selles tahtmises oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ohvriga ühel hoobil.
11
Ja iga preester seisab päevast päeva oma ametis ja ohverdab sageli samu ohvreid, mis iialgi ei või patte ära võtta;
12
aga tema, kui ta üheainsa ohvri oli viinud pattude eest, on istunud jäädavalt Jumala paremale käele
13
ja ootab nüüd ainult, kuni ta vaenlased pannakse tema jalgealuseks järiks.
14
Sest ühe ohvriga on ta jäädavalt teinud täiuslikeks need, keda pühitsetakse.
15
Seda tunnistab meile ju ka Püha Vaim; sest kui ta oli ütelnud:
16
"Niisugune on leping, mille ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: Ma panen neile südamesse oma käsud ja kirjutan need neile meele
17
ega mäleta enam nende patte ja ülekohtutegusid!"
18
Aga kus need on andeks antud, seal ei ole enam tarvis ohvrit nende eest.
19
Nii on meil siis, vennad, Jeesuse veres julgus sissepääsuks pühasse paika;
20
ja selle on ta meile avanud uueks ja elavaks teeks eesriide, see on oma liha kaudu;
21
ja meil on suur preester Jumala koja üle.
22
Astugem siis ligi tõelise südamega, täielikus usus, südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest,
23
ja ihu poolest pestud puhta veega, pidagem kõikumata kinni lootuse tunnistusest. Sest ustav on see, kes seda on tõotanud.
24
Ja pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele.
25
Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.
26
Sest kui me meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tõe tunnetuse, siis ei jää enam mingit ohvrit üle pattude eest;
27
vaid mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis tahab ära süüa vastupanijad.
28
Kui keegi rikub Moosese käsku, siis peab ta ilma armuta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale,
29
kui palju hirmsama nuhtluse te arvate siis ära teeninud olevat selle, kes Jumala Poega jalgadega tallab ega pea pühaks lepingu verd, millega ta on pühitsetud, ja teotab armu Vaimu?
30
Me tunneme ju seda, kes ütleb: "Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte!" ja taas: "Issand mõistab kohut oma rahvale!"
31
Hirmus on elava Jumala kätte langeda!
32
Aga tuletage meele endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, talusite palju kannatamiste võitlust,
33
kord nii, et te teotamiste ja viletsuste läbi olite tehtud maailma naeruks, kord jälle nii, et saite nende osalisteks, kelledel oli sama saatus.
34
Sest te olete ühes vangidega kannatanud ja rõõmuga vastu võtnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja jäädav vara taevas.
35
Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga.
36
Sest kannatlikkust läheb teile tarvis, et teie, tehes Jumala tahtmist, saaksite kätte tõotuse.
37
Sest "veel üsna pisut, pisut aega, siis tuleb see, kes peab tulema ega viivita mitte!
38
Aga minu õige peab usust elama, ja kui ta hakkab kõhelema, siis ei ole minu hingel temast head meelt!"
39
Ent meie ei ole need, kes kõhelevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad hinge päästmiseks!
