A A A
Lugemiskava
Piibli versioon

2. Kuningate peatükk 21

Flash tuleb sisse lülitada
1
Manasse oli kuningaks saades kaksteistkümmend aastat vana ja ta valitses Jeruusalemas viiskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Hefsiba.
2
Tema tegi kurja Jehoova silmis nende rahvaste jõleduste eeskujul, kelled Jehoova oli ära ajanud Iisraeli laste eest.
3
Tema ehitas jälle üles ohvrikünkad, milled ta isa Hiskija oli hävitanud, ja ta püstitas altareid Baalile, valmistas Ashera kuju, nõnda nagu Iisraeli kuningas Ahab oli teinud, ja ta kummardas kõiki taevavägesid ning teenis neid.
4
Tema ehitas altareid Jehoova kotta, kuigi Jehoova oli ütelnud: "Jeruusalemma ma panen oma nime!"
5
Tema ehitas altareid kõigile taevavägedele Jehoova koja kumbagi õue.
6
Tema laskis oma poja tulest läbi käia, toimetas lausumist ja kuulutas märkidest, seadis vaimude manajaid ja ennustajaid; ta tegi palju kurja Jehoova silmis ja vihastas teda.
7
Tema paigutas kotta Ashera nikerdatud kuju, mille ta oli valmistanud, kuigi Jehoova oli ütelnud Taavetile ja ta pojale Saalomonile: Siia kotta ja Jeruusalemma, mille ma olen valinud kõigilt Iisraeli suguharudelt, ma panen oma nime igaveseks ajaks!
8
Ma ei tee enam Iisraeli jalga kodutumaks sellelt maalt, mille ma olen annud nende vanemaile, kui nad ainult panevad tähele ja teevad kõike, mida ma neid olen käskinud, ja kogu käsuõpetuse järele, mille mu sulane Mooses neile andis!"
9
Aga nad ei võtnud kuulda, vaid Manasse ahvateli neid tegema rohkem kurja kui need paganad, kelled Jehoova oli hävitanud Iisraeli laste eest.
10
Ja Jehoova rääkis oma sulaste, prohvetite läbi, üteldes:
11
"Et Juuda kuningas Manasse on teinud neid jõledaid asju, ja on teinud rohkem paha kui tegid emorlased, kes olid enne teda, ja on saatnud ka Juuda pattu tegema oma ebajumalatega,
12
siis ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal, nõnda: Vaata, ma lasen tulla Jeruusalemale ja Juudale niisuguse õnnetuse, et igaühel, kes sellest kuuleb, hakkavad mõlemad kõrvad kumisema!
13
Ma tõmban Jeruusalema peale Samaaria mõõdunööri ja Ahabi soo loodi; ma pühin Jeruusalema, nõnda nagu pühitakse vaagnat: see pühitakse ja pööratakse kummuli!
14
Ma hülgan oma pärisosa jäänused ja annan nad nende vaenlaste kätte; nad saavad saagiks ja riisutavaiks kõigile oma vaenlastele,
15
sellepärast et nad on teinud kurja minu silmis ja on mind vihastanud sellest päevast peale, mil nende vanemad väljusid Egiptusest, kuni tänapäevani!"
16
Manasse valas ka väga palju süütumat verd, kuni ta Jeruusalema oli täitnud äärest ääreni lisaks oma patule, miska ta saatis Juuda pattu tegema, tegema kurja Jehoova silmis.
17
Ja mis veel tuleks ütelda Manassest ja kõigest, mis ta korda saatis, ja patust, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
18
Ja Manasse läks magama oma vanemate juure ja ta maeti oma koja rohuaeda, Ussa rohuaeda; ja tema poeg Aamon sai tema asemel kuningaks.
19
Aamon oli kuningaks saades kakskümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemas kaks aastat; ta ema nimi oli Mesullemet, Haarusi tütar Jotbast.
20
Tema tegi kurja Jehoova silmis, nõnda nagu tema isa Manasse oli teinud.
21
Tema käis kõiki neid teid, mida tema isa oli käinud, ja ta teenis neid ebajumalaid, keda tema isa oli teeninud, ja ta kummardas neid.
22
Tema jättis maha Jehoova, oma vanemate Jumala, ega käinud Jehoova teed.
23
Siis pidasid Aamoni sulased tema vastu vandenõu ja nad tapsid kuninga ta kojas.
24
Aga maa rahvas lõi maha kõik need, kes olid pidanud vandenõu kuningas Aamoni vastu, ja maa rahvas tõstis tema poja Joosija tema asemel kuningaks.
25
Ja mis veel tuleks ütelda Aamonist, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
26
Ja ta maeti oma hauda Ussa rohuaeda; ja tema poeg Joosija sai tema asemel kuningaks.

2. Kuningate peatükk 22

Flash tuleb sisse lülitada
1
Joosija oli kuningaks saades kaheksa aastat vana ja ta valitses Jeruusalemas kolmkümmend üks aastat; ta ema nimi oli Jediida, Adaja tütar Boskatist.
2
Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis ja käis kõigiti oma isa Taaveti teed, kaldumata paremale või vasakule.
3
Ja see sündis kuningas Joosija kaheksateistkümnendal aastal, kui kuningas läkitas kirjutaja Saafani, Mesullami poja, Jehoova kotta, üteldes:
4
"Mine ülempreester Hilkija juure, et ta võtaks kokku Jehoova kotta toodud raha, mis lävehoidjad rahvalt on kogunud,
5
ja et see antaks tööjuhatajate kätte, kellede hooleks on Jehoova koda, et nad annaksid seda Jehoova kojas töötegijaile lagunenud koja kohendamiseks:
6
puuseppadele ja ehitustöölistele ja müürseppadele, ja puude ning tahutud kivide ostmiseks, et koda kohendada.
7
Aga nendega ärgu peetagu arvet nende kätte antava raha osas, vaid nad talitagu ustavalt!"
8
Ja ülempreester Hilkija ütles kirjutajale Saafanile: "Ma leidsin Jehoova kojast käsuõpetuse raamatu!" Ja Hilkija andis raamatu Saafanile ning tema luges seda.
9
Siis tuli kirjutaja Saafan kuninga juure ja tõi kuningale sõna ning ütles: "Su sulased on raha, mis kojas leidus, toonud ja annud tööjuhatajate kätte, kellede hooleks on Jehoova koda."
10
Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: "Preester Hilkija andis mulle raamatu!" Ja Saafan luges sellest kuningale ette.
11
Aga kui kuningas kuulis käsuõpetuse raamatu sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki!
12
Ja kuningas andis käsu preester Hilkijale, ja Ahikamile, Saafani pojale, ja Akborile, Miikaja pojale, ja kirjutaja Saafanile ja kuninga sulasele Asajale, üteldes:
13
"Minge küsitelge Jehoovat minu ning rahva ja kogu Juuda nimel selle leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on Jehoova viha, mis on süttinud põlema meie vastu, sellepärast et meie vanemad ei ole võtnud kuulda selle raamatu sõnu, et teha kõige selle järele, mis meie jaoks on kirjutatud!"
14
Siis läksid preester Hilkija, Ahikam, Akbor, Saafan ja Asaja naisprohvet Hulda juure, kes oli riietehoidja Sallumi, Tikva poja, Harhase pojapoja naine ja elas Jeruusalemas teises linnaosas; ja nad rääkisid temaga,
15
Ja tema ütles neile: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: Ütelge sellele mehele, kes teid minu juure läkitas:
16
Nõnda ütleb Jehoova: Vaata, ma saadan sellelesinasele paigale ja selle elanikele õnnetuse kõigi selle raamatu sõnade kohaselt, mida Juuda kuningas luges,
17
sellepärast et nad jätsid mind maha ja suitsutasid teistele jumalatele, et mind vihastada oma igasugu kätetöödega; mu viha on süttinud põlema sellesinase paiga vastu ega kustu mitte.
18
Aga Juuda kuningale, kes teid läkitas Jehoovat küsitelema, ütelge nõnda: Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal sõnust, mis sa oled kuulnud:
19
Et su süda pehmenes ja sa alandasid ennast Jehoova ees, kui sa kuulsid, mis ma olen rääkinud sellesinase paiga ja selle elanike kohta, et need saavad jubeduseks ja needesõnaks, ja et sa käristasid oma riided lõhki ning nutsid minu ees, siis olen ka mina sind kuulnud, ütleb Jehoova.
20
Sellepärast, vaata, ma koristan sind su vanemate juure ja sind koristatakse rahus oma hauda ega saa su silmad näha kogu seda õnnetust, mille ma saadan sellelesinasele paigale!" Ja nad tõid kuningale sõna tagasi.

Heebrealastele peatükk 9

Flash tuleb sisse lülitada
1
Esimesel lepingul olid ju ka oma Jumalateenistuse korraldused ja oma maine pühamu.
2
Sest enne valmistati esimene telk, milles olid küünlajalg ja laud ja vaateleivad laual; seda kutsutakse "pühaks paigaks."
3
Ent teise eesriide taga oli telk, mida kutsutakse "kõige pühamaks paigaks."
4
Seal oli kuldne suitsutusaltar ja seaduselaegas, mis oli üleni kullaga karratud; selle sees oli kuldkruus mannaga ja Aaroni kepp, mis oli õitsenud, ja seaduselauad.
5
Ent laeka peal olid auhiilguse keerubid, kes varjasid lepituskaant. Sellest kõigest ei ole nüüd tarvis üksikasjalikult rääkida.
6
Et need kõik nõnda on korrastatud, siis lähevad eestelki alati preestrid, kes toimetavad jumalateenistusi,
7
aga teisesse läheb korra aastas üksnes ülempreester, mitte ilma vereta, mille ta ohverdab oma ja rahva eksimuste eest.
8
Sel kombel näitab Püha Vaim, et tee pühasse paika veel ei ole avatud, niikaua kui esimene telk veel on olemas.
9
See on praeguse aja kohta võrdum, mille kohaselt ohverdatakse ande ja ohvreid, mis ei suuda teha südametunnistuse poolest täiuslikuks seda, kes toimetab teenistust,
10
vaid mis samuti nagu toidud ja joogid ja mitmesugused pesemised on ainult liha korraldused, kehtivad seniks, kui kätte jõuab uuendatud korra aeg.
11
Aga Kristus, kui tema tuli tulevaste heade andide ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see on, mis ei ole pärit sellest loomisest,
12
ja ka mitte sikkude ega vasikate verega, vaid iseenese verega, läks ükskord sinna pühasse paika ning saavutas igavese lunastuse.
13
Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mis riputatakse nende peale, kes on rüvetunud, pühitseb liha puhtuseks,
14
kui palju enam Kristuse veri, kes igavese Vaimu läbi iseenese veatuna ohverdas Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.
15
Ja sellepärast on tema uue lepingu vahemees, et pärast tema surma, mis oli lunastuseks esimese lepingu ajal olnud üleastumistest, need, kes on kutsutud, kätte saaksid igavese pärandi.
16
Sest seal, kus on olemas testament, on hädavajalik, et tõendataks ka testamenditegija surm.
17
Sest testament hakkab kehtima pärast surma; sest see ei ole kunagi jõus, niikaua kui testamenditegija on elus.
18
Sellepärast ei ole ka esimest lepingut pühitsetud ilma vereta.
19
Sest kui Mooses kõigele rahvale oli ette lugenud kogu käsu käsuõpetuse järele, võttis ta vasikate ja sikkude vere ühes vee ja punase villa ja iisopiga ja piserdas seda niihästi raamatu enese kui ka kõige rahva peale
20
ning ütles: "See on selle lepingu veri, mille Jumal on seadnud teie jaoks!"
21
Ja samuti ta piserdas verd ka telgi ja kõigi jumalateenistuseriistade peale.
22
Ja peaaegu kõik puhastatakse verega käsuõpetuse järele, ja ilma verd valamata ei ole andeksandmist olemas.
23
Nii on siis tarvis, et taevalike asjade kujud puhastatakse sel teel, aga taevasi asju endid puhastatakse paremate ohvritega kui need.
24
Sest Kristus ei läinud kätega tehtud pühamusse kui tõelise püha paiga kujusse, vaid taevasse enesesse, et nüüd ilmuda Jumala palge ette meie eest,
25
aga mitte ennast mitu korda ohverdama, nõnda nagu ülempreester igal aastal läks pühasse paika võõra verega,
26
sest muidu oleks ta pidanud mitu korda kannatama maailma rajamisest alates; aga nüüd on ta maailmaajastute lõpul korra ilmunud, et oma ohvriga kaotada patt.
27
Ja otsegu inimestele on määratud kord surra, aga pärast seda kohus,
28
nõnda ka Kristus, kes üks kord tõi enese ohvriks, et ära võtta paljude patud, ilmub teist korda ilma patuta neile, kes teda ootavad õndsuseks.