Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja kolmandal aastal sai kuningaks Hiskija, Juuda kuninga Ahase poeg.
2
Tema oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Abi, Sakarja tütar.
3
Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis, kõigiti nõnda, nagu ta isa Taavet oli teinud.
4
Tema kõrvaldas ohvrikünkad, purustas sambad, raius maha viljakustulba ja pihustas vaskmao, mille Mooses oli teinud; sest kuni nende päevadeni olid Iisraeli lapsed suitsutanud sellele; seda kutsuti Nehustaniks.
5
Tema lootis Jehoova, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda.
6
Tema kiindus Jehoovasse ega lahkunud tema järelt, vaid pidas tema käske, milled Jehoova oli Moosesele andnud.
7
Ja Jehoova oli temaga; kõikjal, kuhu ta läks, oli tal edu. Ta hakkas vastu Assuri kuningale ega teeninud teda.
8
Ta lõi viliste kuni Assani ja selle rajadeni, niihästi vahitorne kui kindlustatud linnu.
9
Aga kuningas Hiskija neljandal aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja seitsmendal aastal, tuli Assuri kuningas Salmaneser Samaaria vastu ja piiras seda
10
ning vallutas selle kolme aasta pärast. Hiskija kuuendal aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea üheksandal aastal, vallutati Samaaria.
11
Ja Assuri kuningas viis Iisraeli Assurisse ning saatis nad Halasse ja Haabori ääre - jõgi Goosanis - ja meedlaste linnadesse,
12
sellepärast et nad ei olnud kuulanud Jehoova, oma Jumala häält, vaid olid rikkunud ta lepingu, kõik selle, mis Mooses, Jehoova sulane oli käskinud; nad ei kuulanud seda ega teinud selle järele.
13
Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need.
14
Siis läkitas Juuda kuningas Hiskija Laakisesse Assuri kuningale ütlema: "Ma olen pattu teinud! Mine mu kallalt ära! Mis sa mulle peale paned, seda ma tahan kanda!" Ja Assuri kuningas pani Juuda kuninga Hiskija peale kolmsada talenti hõbedat ja kolmkümmend talenti kulda.
15
Ja Hiskija andis kõik Jehoova kojas ja kuningakoja varanduste hulgas leiduva hõbeda.
16
Sel korral Hiskija raius ära Jehoova templi uksed ja piidad, milled Juuda kuningas Hiskija ise oli karratanud, ja andis need Assuri kuningale.
17
Aga Assuri kuningas läkitas Laakisest ülemjuhataja, ülemkammerhärra ja ülemjoogikallaja suure väehulgaga Jeruusalemma kuningas Hiskija vastu. Need tulid ja jõudsid Jeruusalemma. Kui nad olid tulnud ja pärale jõudnud, siis nad peatusid ülatiigi veejuhtme juures, mis on Vanutajavälja maantee ääres.
18
Ja kui nad hüüdsid kuningat, siis läksid välja nende juure Eljakim, Hilkija poeg, kes oli kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik Joa, Aasafi poeg.
19
Ja ülemjoogikallaja ütles neile: "Ütelge ometi Hiskijale: nõnda ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: Mis lootus see on, mida sa hellitad?
20
Sa arvad, et paljad sõnad on nõu ja jõud võitluseks! Kelle peale sa nüüd loodad, et oled mulle vastu hakanud?
21
Vaata, nüüd sa loodad Egiptuse, tolle murtud pillirookepi peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale toetub! Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas kõigile, kes loodavad tema peale.
22
Või kui te mulle ütlete: Me loodame Jehoova, oma Jumala peale! kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija kõrvaldas, üteldes Juudale ja Jeruusalemale: Selle altari ees te peate kummardama Jeruusalemas?
23
Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!
24
Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu isanda vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite ja ratsanike peale!
25
Kas ma siis nüüd ilma Jehoovata olen tulnud selle paiga vastu, et seda hävitada? Jehoova ise ütles mulle: Mine sinna maale ja hävita see!"
26
Siis ütlesid Eljakim, Hilkija poeg, Sebna ja Joa ülemjoogikallajale: "Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!"
27
Kuid ülemjoogikallaja vastas neile: "Kas mu isand on mind läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka müüri peal istuvaile meestele, kes ühes teiega peavad sööma oma rooja ja jooma oma kust!"
28
Ja ülemjoogikallaja astus ette ning hüüdis valju häälega juudi keeli, rääkis ja ütles: "Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõna!
29
Nõnda ütleb kuningas: Ärge laske endid Hiskijast petta, sest tema ei suuda teid päästa minu käest!
30
Ärgu pangu Hiskija teid lootma Jehoova peale, üteldes: Jehoova päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!
31
Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: Tehke minuga alistusleping ja tulge välja mu juure, siis te võite süüa igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma kaevust vett,
32
kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane, vilja ja viina maa, leiva ja viinamägede maa, õlipuude ja mee maa, ja te jääte elama ega sure. Aga ärge kuulake Hiskijat, sest tema ässitab teid, kui ta ütleb: Jehoova päästab meid!
33
Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri kuninga käest?
34
Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi, Heena ja Ivva jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest?
35
Kes kõigi teiste maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest, et Jehoova peaks päästma Jeruusalema minu käest?"
36
Aga rahvas vaikis ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune oli kuninga käsk, kes oli ütelnud: "Ärge vastake temale!"
37
Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, kirjutaja Sebna ja nõunik Joa, Asafi poeg, Hiskija juure, riided lõhki käristatud, ja kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kartkem, et niikaua kui tõotus pääseda tema hingamisse on täitumata, keegi teist kuidagi ei osutuks hiljaks jäänuks.
2
Sest rõõmusõnum on kuulutatud meile nõnda nagu neilegi. Ent kuuldud sõnast ei olnud neil kasu, sest see ei imbunud usu läbi neisse, kes seda kuulsid.
3
Sest meie, kes usume, saame hingamisse, nõnda nagu tema on ütelnud: "Siis ma vandusin oma vihas: Nad ei pääse mitte minu hingamisse!", ehk küll tema teod olid valmis maailma asutamisest alates.
4
Sest kuskil on ta seitsmendast päevast ütelnud nõnda: "Ja Jumal hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest;"
5
ja siin jälle: "Nad ei pääse mitte minu hingamisse!"
6
Et nüüd asi nii on, et mõned pääsevad sinna ja et need, kelledele rõõmusõnumit esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud sõnakuulmatuse pärast,
7
siis ta määrab uuesti ühe päeva tänapäevaks, üteldes Taaveti kaudu nii pika aja pärast, nagu on enne üteldud: "Täna, kui te kuulete tema häält, ärge paadutage oma südameid!"
8
Sest kui Joosua nad oleks viinud hingamisse, siis ta ei räägiks teisest, pärastisest päevast.
9
Seega on Jumala rahval hingamisaeg veel ees.
10
Sest kes tema hingamisse on pääsenud, see hingab ka ise oma tegudest, otsegu Jumal oma tegudest.
11
Siis olgem agarad sellesse hingamisse minema, et keegi ei langeks sõnakuulmatusse samal eeskujul.
12
Sest Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja;
13
ja ükski loodu ei ole temale nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees; ja temale tuleb meil aru anda.
14
Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes taevad on läbinud, siis pidagem kinni tunnistusest!
15
Sest meil pole niisugune ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsegu meie, siiski ilma patuta.
16
Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sest iga ülempreester, kes võetakse inimeste seast, seatakse inimeste heaks toimetama teenistust Jumala ees, tooma ande ja ohvreid pattude eest;
2
ja tema võib säästa mõistmatumaid ning eksijaid; on ta ju ise ka nõtruse sees.
3
Ja selle nõtruse pärast peab tema niisamuti nagu rahva eest, ka iseenese eest ohvrit tooma pattude pärast.
4
Ka ei võta keegi enesele ise seda au, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi.
5
Nõnda Kristuski ei võtnud ise enesele au saada ülempreestriks, vaid ta sai selle temalt, kes temale ütles: "Sina oled mu poeg, täna ma sünnitasin sind!",
6
nõnda nagu ta teiseski kohas ütleb: "Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järele!"
7
Tema ohverdas oma liha päevil palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega sellele, kes teda võis päästa surmast, ja tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast.
8
Ja ehk ta oligi Poeg, õppis ta sõnakuulmist sellest, mida ta kannatas.
9
Ja kui ta oli saanud täielikuks, sai tema igavese õndsuse alustajaks kõigile, kes on temale sõnakuulelikud,
10
ja Jumal nimetas tema ülempreestriks Melkisedeki korra järele.
11
Sellest oleks meil palju rääkida ning seda on raske sõnadega seletada, sest te olete läinud tuimaks kuulma.
12
Sest teie, kes aja poolest peaksite olema õpetajad, vajate jälle, et teile õpetataks Jumala sõnade esimesi algeid, ja olete saanud nende aruliseks, kelledele läheb tarvis piima, aga mitte tahket rooga.
13
Sest igaüks, kes veel tarvitab piima, ei saa õieti aru õiguse sõnast, sest ta on alles laps.
14
Aga täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kellede meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sellepärast jätkem kõrvale algõpetus Kristusest ja püüdkem täiuslikkusele ning ärgem hakakem uuesti rajama alust pöördumisele surnud tegudest ja usule Jumalasse,
2
õpetusele ristimisest ja käte pealepanemisest, surnute ülestõusmisest ja igavesest hukatusest.
3
Ja nii me teemegi, kui Jumal lubab.
4
Sest on võimatu neid, kes korra olid valgustatud ning maitsesid taevalist andi ja said osa Pühast Vaimust,
5
ja maitsesid Jumala head sõna ja tulevase maailmaajastu väge
6
ja siis ära taganesid, uuesti tuua meeleparandamisele, sellepärast et nad iseeneste kahjuks Jumala poja risti löövad ja naeruks panevad.
7
Sest maa, mis joob enesesse rikkalikult sadanud vihma ja kasvatab tarvilist vilja neile, kes seda harivad, saab õnnistuse Jumalalt;
8
kuid maa, mis kannab kibuvitsu ja ohakaid, on kõlbmatu ja lähedal needusele, ja lõppeks ta põletatakse.
9
Aga, armsad, teie suhtes me usume seda, mis on parem ja soodus õndsusele, kuigi me räägime nõnda.
10
Sest Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele, kui te pühadele abiks olite ja veelgi olete.
11
Aga me ihaldame seda, et te igaüks osutaksite sama indu täielise lootuse säilitamiseks otsani;
12
et te ei läheks loiuks, vaid järgiksite neid, kes usu ja pika meele tõttu pärivad selle, mis on tõotatud.
13
Sest kui Jumal Aabrahamile andis tõotuse, vandus ta iseenese juures, sest ei olnud kedagi suuremat, kelle juures ta oleks võinud vanduda,
14
ning ütles: "Tõesti, õnnistusega ma õnnistan sind ja teen sind väga paljuks!
15
Ja nii Aabraham ootas kannatlikult ning sai tõotuse kätte.
16
Sest inimesed vannuvad suurema juures ja vanne on neile kinnituseks kui kõige vasturääkimise lõpetus.
17
Nii on Jumal selleks, et tõotuse pärijaile veel selgemini näidata oma nõu kindlust, vannet tarvitanud vahendiks,
18
et kahe kõikumatu asja läbi, milles Jumalal on võimatu valetada, oleks vägev julgustus meil, kes oleme usaldanud kinni haarata eelolevast lootusest,
19
mis meile on otsegu hinge ankur, kindel ja tugev ning ulatub sissepoole eesriide taha,
20
kuhu eeljooksjana meie heaks on läinud sisse Jeesus, kui ta sai ülempreestriks igavesti Melkisedeki korra järele.
