Flash tuleb sisse lülitada
1
Pekahi, Remalja poja seitsmeteistkümnendal aastal sai kuningaks Ahas, Juuda kuninga Jootami poeg.
2
Ahas oli kuningaks saades kakskümmend aastat vana ja ta valitses Jeruusalemas kuusteistkümmend aastat. Tema ei teinud, mis õige oli Jehoova, tema Jumala silmis, nõnda nagu tema isa Taavet,
3
vaid käis Iisraeli kuningate teed ja laskis isegi oma poja käia läbi tule nende rahvaste jäledate tegude eeskujul, kelled Jehoova oli ära ajanud Iisraeli laste eest.
4
Ta ohverdas ning suitsutas ohvrikünkail ja kõrgendikel ja iga halja puu all.
5
Siis tulid Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli kuningas Pekah, Remalja poeg, sõdima Jeruusalema vastu; ja nad piirasid Ahast, aga ei suutnud teda võita.
6
Sel ajal võttis Süüria kuningas Retsin Süüriale tagasi Eelati ja ajas juudid Eelatist välja ja süürlased tulid Eelatisse ning elavad seal tänapäevani.
7
Aga Ahas läkitas käskjalad ütlema Assuri kuningale Tiglat-Pileserile: "Mina olen su sulane ja su poeg! Tule ja päästa mind Süüria kuninga ja Iisraeli kuninga käest, kes mulle kallale kipuvad!"
8
Ja Ahas võttis hõbeda ja kulla, mis leidus Jehoova kojas ja kuningakoja varanduste hulgas, ning läkitas meeleheaks Assuri kuningale.
9
Ja Assuri kuningas kuulas teda; ja Assuri kuningas tuli Damaskuse vastu ning vallutas selle, viis rahva asumisele Kiiri ja surmas Retsini.
10
Kui kuningas Ahas läks Damaskusesse kohtama Assuri kuningat Tiglat-Pileserit, siis ta nägi Damaskuses olevat altarit ja kuningas Ahas läkitas preester Uurijale altari kuju ja mudeli täpselt samas tegumoes.
11
Ja preester Uurija ehitas altari täpselt selle eeskuju järele, mille kuningas Ahas oli läkitanud Damaskusest; nõnda valmistas preester Uurija selle enne kui kuningas Ahas jõudis tagasi Damaskusest.
12
Ja kui kuningas tuli Damaskusest ja kui kuningas nägi altarit, siis astus kuningas altari juure ja ohverdas selle peal.
13
Ta süütas põlema oma põletus- ja roaohvri, valas joomaohvri ja piserdas altari peale oma tänuohvri vere.
14
Jehoova ees oleva vaskaltari ta aga kõrvaldas koja eest, uue altari ja Jehoova koja vahelt, ja pani selle uue altari kõrvale põhja poole.
15
Ja kuningas Ahas andis preester Uurijale käsu, üteldes: "Süüta suurel altaril hommikune põletusohver ja õhtune roaohver ning kogu maa rahva põletusohver ja nende roaohver ja joomaohvrid; ja piserda selle peale kõik põletusohvri veri ja kõik tapaohvri veri; aga vaskaltari osas ma veel mõtlen!"
16
Ja preester Uurija tegi kõik nõnda, nagu kuningas Ahas käskis.
17
Ja kuningas Ahas raius ära aluste toed ning kõrvaldas pesunõu nende pealt; ja ta tõstis vaskmere vaskhärgade pealt, mis olid selle all, ja pani selle kivipõrandale.
18
Ja hingamispäeva kaetud käigu, mis oli ehitatud koja külge, ja kuninga välimise sissekäigu kõrvaldas ta Jehoova kojast Assuri kuninga pärast.
19
Ja mis veel tuleks ütelda Ahasest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?
20
Ja Ahas läks magama oma vanemate juure ja ta maeti oma vanemate juure Taaveti linna; ja tema poeg Hiskija sai tema asemel kuningaks.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Juuda kuninga Ahase kaheteistkümnendal aastal sai Hoosea, Eela poeg, Samaarias Iisraeli kuningaks üheksaks aastaks.
2
Tema tegi kurja Jehoova silmis, ometi mitte nõnda nagu need Iisraeli kuningad, kes olid olnud enne teda.
3
Tema vastu tuli Assuri kuningas Salmaneser ja Hoosea sai tema alamaks ning pidi temale maksu maksma.
4
Aga Assuri kuningas tabas Hoosea pidamast vandenõu, kuna ta oli läkitanud käskjalad Egiptuse kuninga Soo juure ega olnud viinud Assuri kuningale maksu nagu varem igal aastal; ja Assuri kuningas võttis tema kinni ja aheldas vangikotta.
5
Ja Assuri kuningas vallutas kogu maa ja läks Samaariasse ning piiras seda kolm aastat.
6
Hoosea üheksandal aastal vallutas Assuri kuningas Samaaria ja viis Iisraeli asumisele Assurisse, pannes nad elama Halasse ja Haaborisse, Goosani jõe ääre, ja meedlaste linnadesse.
7
See sündis sellepärast et Iisraeli lapsed olid pattu teinud Jehoova, oma Jumala vastu, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt vaarao, Egiptuse kuninga käe alt, ja et nad kartsid teisi jumalaid
8
ja käisid nende rahvaste kommete järele, keda Jehoova oli ära ajanud Iisraeli laste eest, ja nende kommete järele, milled Iisraeli kuningad olid sisse toonud.
9
Iisraeli lapsed olid leiutanud asju, mis olid ebakohased Jehoova, nende Jumala ees: nad olid endile ehitanud ohvrikünkaid igasse linna, niihästi vahitornide juure kui kindlustatud linnadesse.
10
Nad olid endile püstitanud sambaid ja viljakustulpi igale kõrgemale künkale ja iga halja puu alla.
11
Nad olid seal, kõigil ohvrikünkail, suitsutanud nagu rahvad, kelled Jehoova oli ära saatnud nende eest, ja olid teinud kurje asju Jehoova vihastamiseks.
12
Nad olid teeninud ebajumalaid, kuigi Jehoova neile oli ütelnud: "Te ei tohi seda teha!"
13
Ja Jehoova oli hoiatanud Iisraeli ja Juudat kõigi prohvetite ja kõigi nägijate läbi, üteldes: "Pöörduge oma kurjadelt teedelt ja pidage minu käske, mu seadlusi vastavalt kogu käsuõpetusele, mille ma andsin teie vanemaile ja mille pärast ma läkitasin teile sõna oma sulaste, prohvetite läbi!"
14
Aga nad ei kuulanud teda, vaid jäid kangekaelseiks nõnda nagu olid olnud nende vanemad, kes ei uskunud Jehoovasse, oma Jumalasse.
15
Nad põlgasid tema seadlusi ja tema lepingut, mille ta oli teinud nende vanematega, ja tema hoiatusi, miska ta neid oli hoiatanud, ja käisid tühjuse järel ning said ise tühiseks, ja rahvaste järel, kes olid neil ümberkaudu, kuigi Jehoova neid oli keelanud, et nad ei teeks nõnda nagu need.
16
Nad hülgasid kõik Jehoova, oma Jumala käsud ja valmistasid endile valatud kujud: kaks vasikat; nad valmistasid Ashera kuju ja kummardasid kõiki taevavägesid ning teenisid Baali.
17
Ja nad lasksid oma poegi ja tütreid tulest läbi käia; nad küsitelid ennustajaid ja toimetasid nõidust; nad müüsid endid kurja tegema Jehoova silmis, vihastuseks temale.
18
Siis Jehoova vihastus väga Iisraeli pärast ja ta kõrvaldas nad oma palge eest; ei jäänud üle muid kui ainult Juuda suguharu.
19
Isegi Juuda ei pidanud Jehoova, oma Jumala käske, vaid nad käisid nende seaduste järele, mis Iisrael oli teinud.
20
Seepärast hülgas Jehoova kogu Iisraeli soo ja alandas neid ning andis nad riisujate kätte, heites nad viimaks hoopis ära oma palge eest!
21
Sest Iisrael oli ennast lahti rebinud Taaveti soost ja nad olid tõstnud kuningaks Jerobeami, Nebati poja; aga Jerobeam viis Iisraeli ära Jehoova järelt ning saatis nad suurt pattu tegema.
22
Ja Iisraeli lapsed käisid kõigis Jerobeami pattudes, mis ta oli teinud - neist nad ei loobunud,
23
kuni Jehoova viimaks kõrvaldas Iisraeli oma palge eest, nõnda nagu ta oli kuulutanud kõigi oma sulaste, prohvetite läbi; seepärast pidi Iisrael omalt maalt minema võõrsile Assurisse, kus nad on tänapäevani.
24
Ja Assuri kuningas laskis rahvast tulla Paabelist, Kuutast, Avvast, Hamatist ja Sefarvaimist ning asustas need Samaaria linnadesse Iisraeli laste asemele; ja need pärisid Samaaria ning elasid selle linnades.
25
Aga oma sinnaasumise alguses nad ei kartnud Jehoovat; siis läkitas Jehoova nende sekka lõukoeri, kes neid tapsid.
26
Ja Assuri kuningale räägiti ning üteldi: "Rahvad, kelled sa viisid võõrsile ja asustasid Samaaria linnadesse, ei tunne maa Jumala õigust; seepärast on ta läkitanud nende sekka lõukoeri, ja vaata, need surmavad neid, sellepärast et nad ei tunne maa Jumala õigust!"
27
Siis Assuri kuningas andis käsu, üteldes: "Viige sinna üks neist preestritest, kelle te sealt olete ära toonud; ta mingu ja elagu seal ning õpetagu neile maa Jumala õigust!"
28
Nii tuli üks preestritest, kelled nad olid viinud Samaariast võõrsile, ja asus Peetelisse ning õpetas neid, kuidas nad pidid Jehoovat kartma.
29
Aga iga rahvas valmistas oma jumalad ja nad paigutasid need ohvriküngaste kodadesse, mis samaarlased olid teinud, iga rahvas oma linnadesse, kus nad elasid.
30
Nii tegid Paabeli mehed Sukkot-Benoti, Kuuta mehed Neergali ja Hamati mehed Ashima;
31
avvilased tegid Nibhasi ja Tartaki, ja sefarvaimlased põletasid oma lapsi tules Adrammelekile ja Anammelekile, Sefarvaimi jumalaile.
32
Nad kartsid küll ka Jehoovat, aga seadsid endile ohvriküngaste preestreid iseeneste hulgast, kes nende eest ohverdasid ohvriküngaste kodades.
33
Nad kartsid Jehoovat, aga teenisid oma jumalaid nende rahvaste viisil, kellede keskelt nad olid toodud võõrsile.
34
Tänapäevani teevad nad endiste viiside järele: nad ei karda Jehoovat ja nad ei tee nende seadluste ja viiside järele, milled Jehoova andis Jaakobi lastele, kellele ta pani nimeks Iisrael.
35
Jehoova oli teinud nendega lepingu ja oli neid käskinud, üteldes: "Te ei tohi karta teisi jumalaid ega kummardada neid, ka mitte teenida neid ega ohverdada neile,
36
vaid Jehoovat, kes teid Egiptusemaalt ära tõi suure jõuga ja väljasirutatud käsivarrega, te peate kartma ja kummardama, ja te peate temale ohverdama!
37
Neid seadlusi ja kohtuseadusi, ja käsuõpetust ja käske, milled ta teile on kirja pannud, te peate hoolsasti täitma kogu oma eluaja, aga muid jumalaid te ei tohi karta!
38
Lepingut, mille ma teiega tegin, ärge unustage! Ärge kartke muid jumalaid,
39
vaid kartke Jehoovat, oma Jumalat, siis ta päästab teid kõigi teie vaenlaste käest!"
40
Aga nemad ei kuulanud, vaid talitasid oma endisel viisil.
41
Ja need rahvad kartsid küll Jehoovat, aga nad teenisid samuti oma nikerdatud kujusid; ka nende lapsed ja nende laste lapsed teevad veel tänapäevalgi nõnda nagu nende vanemad olid teinud.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Jumal muiste mitu korda ja mitmel kombel vanemaile oli rääkinud prohvetite kaudu,
2
siis on ta neil viimseil päevil meile rääkinud poja kaudu, kelle ta on pannud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on teinud maailmaajastud,
3
kes, olles tema aupaistus ning ta olemuse kuju ja kandes kõike oma vägeva sõnaga, pärast seda kui ta iseenese läbi oli toimetanud meie pattude puhastuse, istus ausuuruse paremale käele kõrguses
4
ning sai seda ülemaks inglitest, mida kõrgema nime ta on pärinud kui nemad.
5
Sest missugusele inglile on ta iganes ütelnud: "Sina oled mu poeg, täna ma sünnitasin sind!, või jälle: "Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks!?
6
Ent sellest, kui ta jälle toob esmasündinu maailma, ütleb ta: "Ka kõik Jumala inglid kummardagu teda!
7
Ent inglitest ta ütleb küll: "Ta teeb oma inglid tuulteks ja oma teenijad tuleleegiks!
8
Aga pojale ta ütleb: "Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, su valitsuskepp on õigluse kepp!
9
Sa armastad õigust ja vihkad ülekohut; sellepärast on Jumal, sinu Jumal, sind võidnud rõõmuõliga enam kui su kaaslasi!"
10
Ja: "Sina, Issand, panid maale aluse ja taevad on su käte tööd!
11
Need hävivad, aga sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub
12
ja sa rullid nad kokku nagu mantli, nagu kuue, ja nad muudetakse; aga sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe!"
13
Või missugusele inglile on ta kunagi ütelnud: "Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!"
14
Eks nad kõik ole teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes õndsuse pärivad?
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sellepärast tuleb meil palju hoolsamini silmas pidada seda, mida oleme kuulnud, et me kuidagi mööda ei libiseks.
2
Sest kui inglite kaudu räägitud sõna püsis kindlana ja kõik üleastumine ja sõnakuulmatus sai oma õige palga,
3
kuidas me siis võime pääseda pakku, kui me ei hooli nii suurest päästest, mis oma kuulutuse alguse sai Issandalt ja mille kinnitasid meisse need, kes seda kuulsid,
4
kui Jumal ühes nendega andis tunnistust tunnustähtedega ja imedega ja mõnesuguste vägevate tegudega ja Püha Vaimu jagamistega oma tahte järele.
5
Sest mitte inglitele ei alistanud ta tulevast maailma, millest me räägime,
6
vaid keegi on kuskil tunnistanud, üteldes: "Mis on inimene, et sa temale mõtled, või inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed?
7
Sa tegid ta pisut alamaks inglitest; sa ehtisid teda au ja austusega;
8
kõik sa panid tema jalge alla!" Sest alistades kõik temale, ei jätnud ta midagi temale alistamata. Aga nüüd me ei näe veel kõike temale alistatuna.
9
Ent teda, kes sai üürikeseks ajaks alamaks inglitest, Jeesust, me näeme tema surma kannatamise pärast au ja austusega ehitud, et ta Jumala armust igaühe eest maitseks surma.
10
Sest temale, kelle pärast ja kelle läbi on kõik, sobis, et ta selle, kes palju lapsi ausse viib, nende õndsuse ülemjuhi, teeks täiuslikuks kannatuste kaudu.
11
Sest niihästi pühitseja kui pühitsetavad on kõik üht Isa; sel põhjusel tema ka ei häbene neid nimetada vendadeks,
12
üteldes: "Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele, keset kogudust ma tahan laulda sulle kiitust!"
13
Ja jälle: "Ma loodan tema peale!"; ja jälle: "Vaata, siin olen mina ja lapsed, keda Jumal mulle on annud!"
14
Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis temagi sai otse samal viisil osa sellest, et ta surma läbi kaotaks selle, kelle võimu all oli surm, see on kuradi,
15
ja vabastaks need, kes surma kartusest olid kogu eluaja kinni orjapõlves.
16
Sest ega ta ometi hoolitse inglite eest, vaid ta hoolitseb Aabrahami soo eest!
17
Sellepärast pidi ta kõiges saama vendade sarnaseks, et ta oleks halastaja ja ustav ülempreester teenistuses Jumala ees rahva pattude lepitamiseks.
18
Sest selles, milles ta on kannatanud kiusatud olles, võib ta aidata neid, keda kiusatakse.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sellepärast, pühad vennad, taevase kutsumise osalised, pange tähele meie tunnistuse apostlit ja ülempreestrit Jeesust,
2
kes on ustav oma ametisseseadjale nagu Mooseski kogu tema kojas.
3
Sest tema on Moosesest niivõrd suurema au vääriline, kuivõrd maja valmistajal on suurem au kui majal.
4
Sest igal majal on oma valmistaja; aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal.
5
Ja Mooses oli küll ustav sulasena kogu tema kojas tunnistuseks sellest, mida pidi räägitama,
6
aga Kristus kui Poeg on tema koja üle; ja tema koda oleme meie, kui me julguse ning lootuse kiitlemise hoiame otsani kindla.
7
Sellepärast nõnda nagu Püha Vaim ütleb: "Täna, kui te kuulete tema häält,
8
ärge paadutage oma südameid, nõnda nagu sündis nurina ajal, kiusatuse päeval kõrves,
9
kus teie isad mind kiusasid ning katsusid, kuigi nad olid näinud minu tegusid nelikümmend aastat,
10
mispärast ma vihastusin selle sugupõlve peale ning ütlesin: Nemad eksivad alati oma südamega, ent minu teid nad ei õppinud tundma;
11
sellepärast ma vandusin oma vihas: Nad ei pääse mitte minu hingamisse!"
12
Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast,
13
vaid manitsege üksteist iga päev, niikaua kui veel üteldakse "täna", et ükski teie seast ei paaduks patu pettusest!
14
Sest me oleme saanud Kristuse osalisiks, kui me vaid otsani kindla hoiame esimese usulootuse.
15
Kui üteldakse: "Täna, kui te kuulete tema häält, ärge paadutage oma südameid, nõnda nagu sündis nurina ajal", -
16
kes siis olid need kuuljad, kes hakkasid nurisema? Kas need ei olnud kõik, kes olid väljunud Egiptusest Moosese juhatusel?
17
Aga kelledele ta oli vihane nelikümmend aastat? Kas mitte neile, kes olid pattu teinud, kellede kehad langesid kõrves?
18
Kelledele ta siis vandus, et nad ei pääse mitte tema hingamisse? Kas mitte neile, kes olid sõnakuulmatud?
19
Ja nii me näeme, et nad oma uskmatuse pärast ei võinud sisse saada.
