Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Laaban tõusis hommiku vara, suudles oma poegi ja tütreid ning õnnistas neid; siis Laaban läks teele ja pöördus tagasi koju.
2
Ka Jaakob läks oma teed. Aga temale tulid vastu Jumala inglid.
3
Ja Jaakob ütles, kui ta neid nägi: "See on Jumala leer!" Ja ta pani sellele paigale nimeks Mahanaim.
4
Siis Jaakob läkitas käskjalad enese eel oma venna Eesavi juure Seirimaale Edomi väljadele
5
ja andis neile käsu, üteldes nõnda: "Ütelge mu isandale Eesavile: Nõnda ütleb su sulane Jaakob: Ma olen tänini Laabani juures võõrana elanud ja viibinud.
6
Mul on härgi, eesleid, pudulojuseid, sulaseid ja ümmardajaid, ja ma läkitan seda teatama oma isandale, et su silmis armu leida!"
7
Käskjalad tulid tagasi Jaakobi juure ja ütlesid: "Me jõudsime su venna Eesavi juure. Ta juba tulebki sulle vastu ühes neljasaja mehega!"
8
Siis Jaakob kartis väga ja tal oli kitsas käes; ja ta jaotas rahva, kes ühes temaga oli, samuti pudulojused, veised ja kaamelid, kahte leeri,
9
sest ta mõtles: "Kui Eesav tuleb ühe leeri kallale ja lööb selle maha, siis teine leer pääseb!"
10
Ja Jaakob ütles: "Mu isa Aabrahami Jumal ja mu isa Iisaki Jumal, Jehoova, kes mulle ütlesid: mine tagasi oma maale ja oma sugulaste seltsi, siis ma teen sulle head!
11
Mina pole väärt kõiki neid heategusid ja kõike seda truudust, mida sa oma sulasele oled osutanud! Sest kepp käes ma läksin üle selle Jordani, aga nüüd on mul kaks leeri!
12
Päästa mind ometi mu venna Eesavi käest, sest ma kardan, et ta tuleb ja lööb mind maha ühes emade ja lastega!
13
Sina ise aga oled ütelnud: Ma teen sulle tõesti head ja lasen su soo saada mereliiva sarnaseks, mida ei saa ära lugeda selle rohkuse pärast!"
14
Ja ta jäi selleks ööks sinna ning võttis sellest, mis oli saanud tema omaks, oma vennale Eesavile kingituseks
15
kakssada kitse ja kakskümmend sikku, kakssada emalammast ja kakskümmend jäära,
16
kolmkümmend imetajat kaamelit ja nende varssa, nelikümmend lehma ja kümme härjavärssi, kakskümmend emaeeslit ja kümme eeslitäkku.
17
Ja ta andis need oma sulaste kätte, iga karja eraldi, ja ütles oma sulastele: "Minge minu eel ja jätke vahemaa iga karja vahele!"
18
Ja ta käskis esimest, üteldes: "Kui mu vend Eesav tuleb sulle vastu, küsib sinult ja ütleb: Kelle oma sa oled ja kuhu sa lähed, ja kelle omad on need, kes su ees on?
19
Siis vasta: need on su sulase Jaakobi omad, kingitus, mis läkitatakse mu isandale Eesavile, ja vaata, ka tema ise tuleb meie taga!"
20
Ja ta käskis ka teist ja kolmandat ja kõiki muid, kes karjade järel käisid, üteldes: "Te peate Eesavile ütlema sedasama, kui te teda kohtate!
21
Ja ütelge ka: Vaata, su sulane Jaakob tuleb meie taga!" Sest ta mõtles: ma lepitan teda kingitusega, mis mu eel läheb. Alles pärast seda ilmun ma ise tema ette, vahest võtab ta mind siis armulikult vastu."
22
Nõnda läks kingitus tema eel, aga ta ise jäi selleks ööks leeri.
23
Kuid veel selsamal ööl ta tõusis üles ja võttis oma mõlemad naised ja mõlemad ümmardajad ja oma üksteistkümmend poega ja läks läbi Jabboki koolme.
24
Ta võttis nad ja viis üle jõe, samuti viis ta üle kõik, mis tal oli.
25
Aga Jaakob ise jäi üksinda maha. Siis heitles üks mees temaga, kuni hakkas koitma!
26
Aga kui see nägi, et ta ei saanud võimust tema üle, siis ta lõi tema puusaliigest; ja Jaakobi puusaliiges nihkus paigast, kui ta heitles temaga.
27
Ja mees ütles: "Lase mind lahti, sest juba koidab!" Aga tema vastas: "Ei ma lase sind mitte, kui sa mind ei õnnista!"
28
Siis ta küsis temalt: "Mis su nimi on?" Ja ta vastas: "Jaakob!"
29
Seepeale ütles tema: "Su nimi ärgu olgu enam Jaakob, vaid olgu Iisrael, sest sa oled võidelnud Jumala ja inimestega ja oled võitnud!"
30
Siis küsis Jaakob ja ütles: "Ütle nüüd mulle oma nimi!" Aga ta vastas: "Miks sa mu nime küsid?" Ja ta õnnistas teda seal.
31
Ja Jaakob pani sellele paigale nimeks Penuel, sest ta ütles: "Kuigi ma nägin Jumalat palgest palgesse, pääses siiski mu hing!"
32
Päike tõusis, kui ta puusast longates Penuelist edasi läks.
33
Seepärast Iisraeli lapsed ei söö tänapäevani puusanärvi, mis on puusaliigese küljes, sest ta oli löönud Jaakobi puusaliigest puusanärvi kohal.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Jaakob oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tuli Eesav ja ühes temaga nelisada meest! Ta jaotas nüüd lapsed Lea ja Raaheli ja mõlemate ümmardajate vahel,
2
seadis ümmardajad ja nende lapsed ette, Lea ja tema lapsed nende järele, Raaheli ja Joosepi viimseiks.
3
Ta ise aga läks nende eel ja kummardas seitse korda maani, kuni ta jõudis oma venna juure.
4
Aga Eesav jooksis temale vastu ja süleles teda, langes temale kaela ja suudles teda; ja nad nutsid.
5
Siis ta tõstis oma silmad üles ja nägi naisi ja lapsi, ja ta küsis: "Kes need sul on?" Ja tema vastas: "Need on lapsed, kelled Jumal su sulasele armulikult on annud!"
6
Ka ümmardajad astusid ligi, nemad ise ja nende lapsed, ja nad kummardasid.
7
Siis astus ligi ka Lea ühes oma lastega ja nad kummardasid; lõppeks astusid ligi Joosep ja Raahel ja kummardasid.
8
Siis ta küsis: "Mida sa kavatsed kogu selle leeriga, keda ma kohtasin?" Ja tema vastas: "Oma isanda silmis armu leida!"
9
Aga Eesav ütles: "Mul eneselgi on küllalt, mu vend! Jäägu sulle, mis sul on!"
10
Kuid Jaakob vastas: "Sugugi mitte! Kui ma nüüd su silmis olen armu leidnud, siis võta mu kingitus minult vastu! Sest ma olen ju tohtinud näha su palet, otsegu näeks Jumala palet, ja sa oled olnud mu vastu lahke!
11
Võta nüüd minu tervituskink, mis sulle toodi, sest Jumal on olnud mu vastu armuline ja mul on kõike küllalt!" Ja ta käis temale peale, kuni ta võttis.
12
Siis ütles Eesav: "Hakkame liikuma ja lähme, ja mina käin sinuga rinnu!"
13
Aga Jaakob vastas temale: "Mu isand näeb ju, et lapsed on väetimad ja minu hooleks on imetajad pudulojused ja lehmad; kui neid liiga kiiresti aetakse ühegi päeva, siis sureb kogu kari.
14
Mingu aga mu isand oma sulase eel ja mina liigun pikkamisi oma ees käiva karja kannul ja laste kannul, kuni ma jõuan oma isanda juure Seiri."
15
Eesav ütles: "Ma jätan siis sinu juure osa rahvast, kes ühes minuga on!" Aga tema vastas: "Mispärast nõnda? Kui ma ainult oma isanda silmis armu leiaksin!"
16
Ja Eesav läks selsamal päeval oma teed tagasi Seiri.
17
Aga Jaakob liikus Sukkotti, ehitas enesele koja ja tegi oma karjadele lehtkatused; seepärast pandi sellele paigale nimeks Sukkot.
18
Ja Jaakob jõudis Mesopotaamiast tulles õnnelikult Sekemi linna, mis on Kaananimaal, ja lõi linna ees leeri üles.
19
Ta ostis selle väljaosa, kuhu ta oma telgi oli üles löönud, Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest.
20
Ja ta püstitas sinna altari ning pani sellele nimeks: "Jumal, Iisraeli Jumal!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kuue päeva pärast Jeesus võttis enesega Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, tema venna, ja viis nad üles kõrgele mäele isepäinis.
2
Ja ta muudeti nende ees; ja ta pale paistis otsegu päike ja ta riided läksid valgeks otsegu valgus.
3
Ja vaata, Mooses ja Eelija näitasid endid neile ja kõnelesid temaga.
4
Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: "Issand, siin on hea olla; kui sa tahad, siis ma teen siia kolm telki, ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale?"
5
Kui ta alles rääkis, vaata, siis varjas neid hele pilv. Ja vaata, hääl pilvest ütles: "See on mu armas Poeg, kellest mul on hea meel; teda kuulake!"
6
Ja kui jüngrid seda kuulsid, langesid nad silmili maha ning kartsid väga.
7
Ja Jeesus tuli nende juure, puudutas neid ja ütles: "Tõuske üles ja ärge kartke!"
8
Aga kui nad oma silmad üles tõstsid, ei näinud nad kedagi kui Jeesust üksi.
9
Ja mäelt alla tulles keelas Jeesus neid ning ütles: "Ärge rääkige kellelegi sellest nägemusest, kuni Inimese Poeg surnuist üles tõuseb!"
10
Ja jüngrid küsisid temalt ning ütlesid: "Miks siis kirjatundjad ütlevad, et Eelija peab tulema enne?"
11
Tema kostis ja ütles: "Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda.
12
Aga ma ütlen teile, et Eelija on juba tulnud, ja nad ei ole teda ära tunnud, vaid on temale teinud, mida nad tahtsid. Nõnda peab ka Inimese Poeg kannatama nende poolt!"
13
Siis jüngrid said aru, et ta neile rääkis Ristijast Johannesest.
14
Ja kui nad tulid rahva juure, astus tema ette inimene ja heitis põlvili ta ette
15
ning ütles: "Issand, halasta mu poja peale, sest ta on kuutõbine ja suures vaevas; sagedasti langeb ta tulle ja sagedasti vette.
16
Ja ma tõin ta sinu jüngrite juure, kuid nad ei suutnud teda terveks teha!"
17
Aga Jeesus kostis ning ütles: "Oh sina uskmatu ja pöörane tõug! Kui kaua pean ma olema teie juures? Kui kaua pean ma teiega kannatama? Tooge ta siia mu juure!"
18
Ja Jeesus sõitles teda, ja kuri vaim väljus temast, ja poiss sai terveks samast tunnist.
19
Siis tulid jüngrid Jeesuse juure isepäinis ja küsisid: "Miks meie ei võinud teda välja ajada?"
20
Aga tema ütles neile: "Teie nõdra usu pärast. Sest tõesti ma ütlen teile, kui teil oleks usku nagu sinepiivake, siis te võiksite ütelda sellele mäele: Siirdu siit sinna! Ja ta siirduks sinna, ja miski ei oleks teile võimatu.
21
Seesinane sugu ei lähe muidu välja kui aga palve ja paastumisega!"
22
Aga kui nad üheskoos viibisid Galileas, ütles Jeesus neile: "Inimese Poeg antakse ära inimeste kätte;
23
ja nad tapavad tema, ja kolmandal päeval ta äratatakse üles!" Ja nad said väga kurvaks.
24
Aga kui nad Kapernauma jõudsid, tulid Peetruse juure maksuraha korjajad ja ütlesid: "Kas teie õpetaja maksuraha ei maksa?"
25
Tema ütles: "Jah, maksab!" Ja kui ta koju tuli, jõudis Jeesus talle küsimusega ette ning ütles: "Mis sa arvad, Siimon? Kellelt võtavad kuningad maa peal tolli või maksu, kas omilt lastelt või võõrastelt?"
26
Peetrus vastas temale: "Võõrastelt." Jeesus ütles temale: "Siis on lapsed sellest vabad.
27
Kuid et neid mitte pahandada, mine merele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb; ja kui sa tema suu avad, sa leiad hõberaha. Võta see ja anna neile minu ja enese eest!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juure ja ütlesid: "Kes on küll suurim taevariigis?"
2
Ja Jeesus kutsus lapsukese enese juure, asetas tema nende keskele
3
ja ütles: "Tõesti ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki!
4
Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem taevariigis.
5
Ja kes iganes ühe niisuguse lapsukese vastu võtab minu nimel, see võtab mind vastu.
6
Aga kes pahandab ühe neist pisukesist, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi tema kaela poodaks ja ta uputataks mere sügavusse.
7
Häda maailmale pahanduste pärast! Sest pahandused peavad tulema, kuid häda sellele inimesele, kelle läbi pahandus tuleb!
8
Aga kui su käsi või su jalg sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära. Parem on sulle, et sa vigasena või jalutuna lähed elusse, kui et sul on kaks kätt ja kaks jalga ja sind heidetakse igavesse tulle.
9
Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja ja viska enesest ära. Parem on sulle, et sa ühe silmaga lähed elusse kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgutulle.
10
Vaadake ette, et te ühtki neist pisukesist ei põlga; sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas alati näevad mu Isa palet, kes on taevas.
11
Sest Inimese Poeg on tulnud päästma seda, mis on kadunud.
12
Mis te arvate? Kui kellelgi inimesel juhtub olema sada lammast ja üks neist eksib ära, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda, kes on ära eksinud?
13
Ja kui juhtub, et ta selle leiab, tõesti ma ütlen teile, et ta sellest tunneb rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes ei olnud ära eksinud.
14
Nõnda ei ole ka teie Isa tahtmine, kes on taevas, et üks neist pisukesist hukka läheks.
15
Aga kui su vend eksib sinu vastu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud.
16
Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, et iga asi kinnitataks kahe või kolme tunnistaja sõnaga.
17
Aga kui ta neid ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner.
18
Tõesti ma ütlen teile, et mis te iganes maa peal seote, on ka taevas seotud, ja mis te iganes maa peal lahti päästate, on ka taevas lahti päästetud.
19
Taas ütlen ma tõesti teile, et kui kaks teie seast ühel nõul on maa peal mingi asja pärast, mida nad iganes paluvad, siis see saab neile minu Isalt, kes on taevas.
20
Sest kus kaks või kolm koos on minu nimel, seal olen mina nende keskel."
21
Siis astus Peetrus tema juure ja ütles: "Issand, mitu korda ma pean, kui mu vend mu vastu eksib, temale andeks andma? Ons küllalt seitsmest korrast?"
22
Jeesus ütles temale: "Ma ei ütle sulle mitte: Seitse korda! vaid: Seitsekümmend korda seitse korda!
23
Sellepärast on taevariik kuninga sarnane, kes oma sulastega tahtis aru teha.
24
Aga kui ta hakkas aru tegema, toodi üks ta ette, kes oli talle kümme tuhat talenti võlgu.
25
Aga kui tal ei olnud maksta, käskis isand müüa tema ja ta naise ja ta lapsed ja kõik, mis tal oli, ja maksta.
26
Siis sulane heitis maha, kummardas teda ja ütles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
27
Siis oli isandal hale meel sellest sulasest, ta laskis tema lahti ja kinkis talle võla.
28
Aga seesama sulane läks välja ja leidis ühe oma kaassulase, kes temale oli võlgu sada teenarit. Ja ta võttis tema kinni, kägistas teda ja ütles: Maksa, mis sa oled võlgu!
29
Siis tema kaassulane heitis maha tema jalge ette, palus teda ning ütles: Kannata minuga, ja ma maksan sulle kõik!
30
Aga tema ei tahtnud, vaid läks ära ja heitis ta vangi, kuni ta maksab oma võla.
31
Aga kui tema kaassulased nägid, mis sündis, said nad väga kurvaks ja tulid ning kaebasid oma isandale kõik, mis oli sündinud.
32
Siis kutsus ta isand tema enese ette ja ütles temale: Sa tige sulane! Kõik selle võla ma kinkisin sulle, sellepärast et sa mind palusid,
33
eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?
34
Ja ta isand sai vihaseks ja andis tema piinajate kätte, kuni ta maksab kõik, mis tal temaga oli võlgu.
35
Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale!"
