Flash tuleb sisse lülitada
1
Ahabi surma järel taganes Moab Iisraelist.
2
Kord kukkus Ahasja Samaarias oma ülakambri aknavõredest läbi ja jäi haigeks. Ta läkitas käskjalad ja ütles neile: "Minge küsige Baal-Sebubilt, Ekroni jumalalt, kas ma saan terveks sellest haigusest?"
3
Aga Jehoova ingel ütles tisbelasele Eelijale: "Võta kätte, mine vastu Samaaria kuninga käskjalgadele ja küsi neilt: Kas ei ole Iisraelis Jumalat, et lähete küsima Baal- Sebubilt, Ekroni jumalalt?
4
Seepärast ütleb Jehoova nõnda: Voodist, kuhu sa oled läinud, sa ei astu enam alla, vaid pead tõesti surema!" Ja Eelija läks teele.
5
Ja kui käskjalad tulid tagasi kuninga juure, siis küsis ta neilt: "Miks te tagasi tulete?"
6
Nad vastasid temale: "Keegi mees tuli meile vastu ja ütles meile: Minge tagasi kuninga juure, kes teid läkitas, ja ütelge temale: Nõnda ütleb Jehoova: Kas ei ole Iisraelis Jumalat, et sa läkitad küsima Baal-Sebubilt, Ekroni jumalalt? Seepärast sa ei astu enam alla voodist, kuhu sa oled läinud, vaid pead tõesti surema!"
7
Siis ta küsis neilt: "Kuidas nägi välja see mees, kes tuli teile vastu ja rääkis teile neid sõnu?"
8
Ja nad vastasid temale: "Mees kandis karusnahka ja tal oli niuete ümber nahkvöö vööl!" Siis ta ütles: "See oli tisbelane Eelija!"
9
Ja ta läkitas tema juure viiekümnepealiku ja selle viiskümmend meest; ja kui see läks üles tema juure, vaata, siis istus ta mäetipus, ja ta ütles temale: Jumalamees, kuningas ütleb: "Tule alla!"
10
Aga Eelija kostis ja ütles viiekümnepealikule: "Kui ma olen jumalamees, siis tulgu taevast tuli ja põletagu sind ja su viiskümmend meest!" Ja taevast tuligi tuli ning põletas tema ja ta viiskümmend meest.
11
Ja ta läkitas taas tema juure teise viiekümnepealiku ja selle viiskümmend meest; ja see rääkis temaga ning ütles: "Jumalamees, nõnda ütleb kuningas: Tule kähku alla!"
12
Aga Eelija kostis ja ütles neile: "Kui ma olen jumalamees, siis tulgu taevast tuli ja põletagu sind ja su viiskümmend meest!" Ja taevast tuligi Jumala tuli ning põletas tema ja ta viiskümmend meest.
13
Ja ta läkitas veel kolmanda viiekümnepealiku ja selle viiskümmend meest. Ja see kolmas viiekümnepealik läks üles, aga kui ta jõudis pärale, siis ta heitis põlvili Eelija ette ja anus teda ning ütles temale: "Jumalamees, olgu ometi su silmis kallis minu hing ja su sulaste, nende viiekümne hing!
14
Vaata, taevast tuli tuli ning põletas kaks esimest viiekümnepealikut ja nende viied kümmned. Aga olgu nüüd minu hing su silmis kallis!"
15
Ja Jehoova ingel ütles Eelijale: "Mine ühes temaga alla, ära karda teda!" Siis ta tõusis ja läks ühes temaga alla kuninga juure.
16
Ja ta ütles kuningale: "Nõnda ütleb Jehoova: Et sa läkitasid käskjalad küsima Baal-Sebubilt, Ekroni jumalalt, nagu ei oleks Iisraelis Jumalat, kellelt sõna küsida, siis ei astu sa enam alla voodist, kuhu sa oled läinud, vaid pead tõesti surema!"
17
Ja ta suri Eelija räägitud Jehoova sõna kohaselt. Ja tema asemel sai kuningaks Jooram, sest temal ei olnud poega, Juuda kuninga Joorami, Joosafati poja teisel aastal.
18
Ja mis veel tuleks ütelda Ahasjast, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Jehoova tahtis viia Eelijat tuulepöörises taevasse, olid Eelija ja Eliisa parajasti lahkumas Gilgalist.
2
Ja Eelija ütles Eliisale: "Jää ometi siia, sest Jehoova on mind läkitanud Peetelisse!" Aga Eliisa vastas: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha!" Ja nad läksid alla Peetelisse.
3
Ja prohvetijüngrid, kes olid Peetelis, tulid välja Eliisa juure ja küsisid temalt: "Kas sa tead, et Jehoova täna võtab ära su isanda su pea kohal?" Ja ta vastas: Küllap minagi tean! "Olge vait!"
4
Ja Eelija ütles temale: "Eliisa, jää ometi siia, sest Jehoova on mind läkitanud Jeerikosse!" Aga tema vastas: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha!" Ja nad tulid Jeerikosse.
5
Ja prohvetijüngrid, kes olid Jeerikos, astusid Eliisa juure ja küsisid temalt: "Kas sa tead, et Jehoova täna võtab ära su isanda su pea kohal?" Ja ta vastas: "Küllap minagi tean! Olge vait!"
6
Ja Eelija ütles temale: "Jää ometi siia, sest Jehoova on mind läkitanud Jordani ääre!" Aga ta vastas: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha!" Ja nad mõlemad läksid.
7
Aga ka viiskümmend meest prohvetijüngreist läks ja jäi eemale seisma, kui need kaks peatasid Jordani ääres.
8
Eelija võttis nüüd oma kuue, rullis selle kokku ja lõi sellega vett: see pooldus siia- ja sinnapoole, ja nad mõlemad läksid üle kuiva mööda.
9
Ja kui nad olid üle jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: "Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest?" Ja Eliisa ütles: "Tuleks mulle ometi kaks osa sinu vaimust!"
10
Ta vastas: "Sa oled palunud rasket asja! Ometi, kui sa näed mind su juurest ära võetavat, siis sünnib sulle nõnda; aga kui mitte, siis ei sünni!"
11
Ja kui nad nõnda ühtejärge läksid ja rääkisid, vaata, siis sündis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid neid üksteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse!
12
Kui Eliisa seda nägi, siis ta hüüdis: "Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavankrid ja tema ratsanikud!" Seejärele ta ei näinud teda enam! Siis ta haaras kinni oma riideist ja käristas need lõhki kaheks tükiks.
13
Ta tõstis siis üles Eelija kuue, mis tollel oli seljast maha langenud, ja läks tagasi ning peatas Jordani kaldal.
14
Siis ta võttis Eelija kuue, mis tollel oli seljast maha langenud, ja lõi vett ning ütles: "Kus on Jehoova, Eelija Jumal?" Kui temagi oli löönud vett, siis pooldus see siia- ja sinnapoole, ja Eliisa läks üle.
15
Kui prohvetijüngrid, kes olid Jeerikost, nägid seda vastaskaldalt, siis nad ütlesid: "Eelija vaim hingab Eliisa peal!" Ja nad tulid temale vastu ning kummardasid teda maani.
16
Ja nad ütlesid temale: "Vaata ometi, su sulaseid on viiskümmend meest, vahvad mehed; nad võiksid ju minna ja otsida su isandat, sest vahest on Jehoova vaim teda viinud ja heitnud mõne mäe peale või mõnesse orgu?" Aga ta vastas: "Ärge läkitage kedagi!"
17
Kuid nad käisid temale peale kuni piinlikkuseni, nõnda et ta ütles: "Läkitage siis!" Siis nad läkitasid viiskümmend meest ja need otsisid kolm päeva, aga ei leidnud.
18
Kui nad tulid tagasi tema juure, kuna tema oli jäänud Jeerikosse, siis ta ütles neile: "Eks ma ütelnud teile, et ärge minge?"
19
Ja linna mehed ütlesid Eliisale: "Vaata nüüd, linna asupaik on hea, nagu mu isand näeb, aga vesi on paha ja maal on nurisünnitusi!"
20
Ja tema ütles: "Tooge mulle üks uus kauss ja pange sellesse soola!" Ja nad tõid temale.
21
Siis ta läks välja veeallikale ja viskas sinna sisse soola ning ütles: "Nõnda ütleb Jehoova: Mina olen selle vee parandanud, sellest ei tule enam surma ega nurisünnitusi!"
22
Ja vesi muutus heaks Eliisa sõna kohaselt, mis ta ütles, ja on seda tänapäevani.
23
Sealt läks ta üles Peetelisse; ja kui ta oli teel üles, siis tulid pisikesed poisid linnast välja ja pilkasid teda ning ütlesid temale: "Tule üles, paljaspea! Tule üles, paljaspea!"
24
Kui ta pöördus ja nägi neid, siis ta needis neid Jehoova nimel. Ja metsast tuli kaks karu ja need kiskusid neist lõhki nelikümmend kaks poissi!
25
Tema aga läks sealt Karmeli mäele ja pöördus sealt tagasi Samaariasse.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Peale selle nüüd, vennad, me palume ja manitseme teid Issandas Jeesuses, et teie, nõnda nagu te meilt olete õppinud, kuidas elada ja olla Jumalale meeltmööda, ja nõnda nagu te juba elategi, kasvaksite veel täiuslikumaks.
2
Sest te teate, mis käsud me teile oleme annud Issanda Jeesuse läbi.
3
Sest see on Jumala tahtmine, teie pühitsus, et te hoiduksite hooruse eest,
4
et igaüks teie seast teaks hoida oma astjat pühaduses ja aus,
5
mitte himude kiimas, nõnda nagu paganad, kes ei tunne Jumalat,
6
et ükski teist ei teeks ülekohut ega petaks oma venda asjaajamises, sest et Issand on kättemaksja kõigi niisuguste asjade eest, nõnda nagu me olemegi teile enne ütelnud ning tunnistanud.
7
Sest Jumal ei ole meid mitte kutsunud rüvedusele, vaid pühitsusele.
8
Seepärast, kes seda hülgab, ei hülga inimest, vaid Jumala, kes ka annab oma Püha Vaimu teie sisse.
9
Aga vennalikust armastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest teid endid on Jumal õpetanud armastama üksteist;
10
sest te teete seda ka kõigile vendadele kogu Makedoonias. Me ainult manitseme teid, vennad, et te kasvaksite veel täiuslikumaks
11
ja otsiksite au selles, et elate vaiksesti ja ajate oma asju ning teete tööd oma kätega, nõnda nagu me oleme teid käskinud,
12
et te käitumises oleksite ausad nende vastu, kes on väljaspool, ega vajaks ühegi abi.
13
Aga me ei taha, et teil, vennad, oleks teadmata nende järg, kes on läinud magama, et teiegi ei läheks nõnda kurvaks nagu teised, kelledel ei ole lootust.
14
Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ning üles tõusnud, nõnda ka Jumal toob esile Jeesuse kaudu need, kes ühes temaga on läinud magama.
15
Sest seda me ütleme teile Issanda sõnaga, et meie, kes elame ja üle jääme Issanda tulemiseni, ei jõua mitte ette neist, kes on läinud magama;
16
sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt;
17
selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga.
18
Kinnitage nüüd üksteist nende sõnadega!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga aegadest ja tundidest ei ole teile, vennad, tarvis kirjutada,
2
sest te ise teate selgesti, et Issanda päev tuleb nagu varas öösel.
3
Kui nad ütlevad: "Nüüd on rahu ja julgeolek!", tabab neid äkiline hukatus nõnda nagu lapsevaev naise, kes on käima peal; ja nad ei pääse mitte pakku.
4
Aga teie, vennad, ei ole mitte pimeduses, nii et see päev teid saaks haarata kui varas.
5
Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole mitte öö ega pimeduse lapsed.
6
Siis ärgem magagem nagu teised, vaid valvakem ja olgem kained.
7
Sest kes magavad, need magavad öösel, ja kes joobnud on, need on öösel joobnud.
8
Aga meie, kes oleme päeva lapsed, olgem kained, varustatud usu ja armastuse raudrüüga ja päästelootuse kiivriga.
9
Sest Jumal ei ole meid pannud viha alla, vaid pääste omandamisele meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,
10
Kes meie eest suri, et meie, kas valvame või magame, ühes temaga elaksime.
11
Sellepärast manitsege üksteist ja kosutage üksteist, nagu te seda teetegi.
12
Aga me palume teid, vennad, tunnustada neid, kes teevad tööd teie seas ja on teie ülevaatajad Issandas ning juhatavad teid,
13
ja pidada neid üpris väga armsaks nende töö pärast. Pidage rahu isekeskis!
14
Me manitseme teid, vennad: noomige korratumaid, julgustage argu, toetage nõtru, olge pika meelega kõikide vastu.
15
Katsuge, et ükski teisele ei tasu kurja kurjaga, vaid püüdke ikka teha head üksteisele ja kõikidele.
18
Olge tänulikud kõige eest; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses.
20
Ärge pange halvaks prohvetlikult kõnelemist.
21
Katsuge kõike läbi; pidage kinni, mis hea on.
22
Hoiduge kõiksuguse kurja eest.
23
Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid täielikult ja kogu teie vaim ja hing ja ihu säiligu laitmatuina meie Issanda Jeesuse Kristuse tulekuks.
24
Ustav on see, kes teid kutsub; küll ta teebki seda.
25
Vennad, palvetage meie eest!
26
Tervitage kõiki vendi püha suudlusega.
27
Ma vannutan teid Issanda juures, et te selle kirja ette loeksite kõigile vendadele.
28
Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega!
