Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.
2
Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis - tema oli alles Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest, sellepärast elas Jerobeam Egiptuses -
3
nad olid läkitanud teda kutsuma - siis tulid Jerobeam ja kogu Iisraeli kogudus ning rääkisid Rehabeamiga, üteldes:
4
"Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!"
5
Aga tema vastas neile: "Minge veel kolmeks päevaks ära ja tulge siis tagasi mu juure!" Ja rahvas läks.
6
Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui ta veel elas, üteldes: "Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?"
7
Nad vastasid temale, üteldes: "Kui sa nüüd tahad olla sulaseks sellele rahvale ja teenida neid, vastad neile ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle igavesti sulaseiks!"
8
Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud ühes temaga ja seisid tema teenistuses.
9
Ja ta ütles neile: "Mis nõu te annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, üteldes: Kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud?"
10
Ja nooremad, kes olid kasvanud ühes temaga, vastasid temale, üteldes: "Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on ütelnud: Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad!
11
Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!"
12
Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juure, nagu kuningas oli käskinud, üteldes: "Tulge kolmandal päeval tagasi mu juure!"
13
Ja kuningas vastas rahvale karmilt ning hülgas vanemate nõu, mis need olid annud,
14
ja kõneles neile nooremate nõu järele, üteldes: "Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan teie ikkele veel lisa! Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan teid okaspiitsadega!"
15
Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Jehoovalt, et läheks tõeks tema sõna, mis Jehoova oli kõnelnud siilolase Ahija läbi Jerobeamile, Nebati pojale.
16
Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale, üteldes nõnda: "Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas! Oma telkidesse, Iisrael! Karjatse nüüd omaenese sugu, Taavet!" Ja Iisrael läks oma telkidesse.
17
Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.
18
Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Adorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis kogu Iisrael viskas teda kividega, nõnda et ta suri; kuningas Rehabeam ise aga astus kärmesti vankrisse ja põgenes Jeruusalemma.
19
Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.
20
Ja kui kogu Iisrael kuulis, et Jerobeam oli tagasi tulnud, siis nad läkitasid järele ja kutsusid teda koguduse juure ning tõstsid tema kuningaks kogu Iisraelile; Taaveti soo järel ei käinud muud kui üksnes Juuda suguharu.
21
Ja kui Rehabeam tuli Jeruusalemma, siis ta kogus kokku kogu Juuda soo ja Benjamini suguharu, sada kaheksakümmend tuhat valitud sõjakõlvulist meest, et sõdida Iisraeli soo vastu ja taastada kuningriik Rehabeamile, Saalomoni pojale.
22
Aga jumalamehele Semajale tuli Jumala sõna, kes ütles:
23
"Räägi Saalomoni poja Rehabeamiga, Juuda kuningaga, ja kogu Juuda ja Benjamini sooga ja ülejäänud rahvaga ning ütle:
24
nõnda ütleb Jehoova: Te ei tohi minna ega sõdida oma vendade Iisraeli laste vastu! Igamees mingu tagasi koju, sest seesinane lugu on lastud sündida minu poolt!" Ja nad võtsid kuulda Jehoova sõna, pöördusid ümber ja läksid, nagu Jehoova oli käskinud.
25
Siis Jerobeam kindlustas Sekemi Efraimi mägestikus ja elas seal; ja sealt ta läks ning kindlustas Penueli.
26
Ja Jerobeam mõtles oma südames: "Nüüd läheb kuningriik tagasi Taaveti soole.
27
Kui see rahvas läheb ohverdama tapaohvreid Jehoova kojas Jeruusalemas, siis pöördub sellesinase rahva süda nende isanda, Juuda kuninga Rehabeami poole, ja nad tapavad mind ning pöörduvad Juuda kuninga Rehabeami poole!"
28
Ja kuningas pidas nõu, valmistas siis kaks kuldvasikat ning ütles rahvale: "Saagu teile küllalt Jeruusalemma minekust! Vaata, Iisrael, siin on sinu jumalad, kes tõid sind ära Egiptusemaalt!"
29
Ja ta pani ühe Peetelisse ja teise Daani.
30
Sellest aga tuli patt! Rahvas läks tolle teise juure Daanist saadik!
31
Ja ta ehitas ohvriküngastele kodasid ning seadis preestreid igasugu rahvast, kes ei olnud leviidid.
32
Ja Jerobeam seadis kaheksanda kuu viieteistkümnendale päevale samasuguse püha, nagu oli Juudamaal, ja läks ise üles altarile; nõnda tegi ta Peetelis, et ohverdada vasikaile, milled ta oli teinud. Ja ta seadis Peetelis preestrid ohvriküngaste tarvis, mis ta oli teinud.
33
Ta tõusis altarile, mille ta Peetelis oli teinud, kaheksanda kuu viieteistkümnendal päeval, selles kuus, mille ta ise oli leiutanud ja seadnud pühaks Iisraeli lastele; ta tõusis altarile suitsutama.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja vaata, Jehoova käsul tuli üks jumalamees Juudast Peetelisse, siis kui Jerobeam seisis altari juures, et suitsutada!
2
Ta hüüdis Jehoova käsul altari poole ja ütles: "Altar, altar! Nõnda ütleb Jehoova: Vaata, Taaveti soole sünnib poeg, Joosija nimi, ja tema tapab su peal ohvriküngaste preestrid, kes suitsutavad su peal, ja su peal põletatakse inimeste luid!"
3
Ja ta andis sel päeval tunnustähe, üteldes: "See on tunnustäheks, et Jehoova on kõnelnud: Vaata, altar lõhkeb ja tuhk, mis selle peal on, pillutatakse!"
4
Kui kuningas kuulis jumalamehe sõnu, mis too hüüdis Peeteli altari poole, siis sirutas Jerobeam altari juurest oma käe välja, üteldes: "Võtke ta kinni!" Aga käsi, mille ta sirutas tema poole, kuivetus, ja ta ei suutnud seda tagasi tõmmata!
5
Ja altar lõhkes ning tuhk pillutati altarilt, nagu oli tunnustäht, mille jumalamees oli annud Jehoova käsul!
6
Siis kuningas hakkas kõnelema ja ütles jumalamehele: "Leevenda ometi Jehoova, oma Jumala palet ja palu minu eest, et ma saaksin käe tagasi!" Ja jumalamees leevendas Jehoova palge ning kuningas sai oma käe tagasi ja see oli nagu ennegi!
7
Ja kuningas ütles jumalamehele: "Tule ühes minuga koju ja võta kehakinnitust, siis ma annan sulle ühe kingituse!"
8
Aga jumalamees vastas kuningale: "Kui sa annaksid mulle ka poole oma kojast, ei tuleks ma sinuga kaasa; siin paigas ma ei söö leiba ega joo vett!
9
Sest nõnda on mind kästud Jehoova sõnaga, kes ütleb: Ära söö leiba ja ära joo vett, ja ära mine tagasi sedasama teed, mida sa tulid!"
10
Ja ta läks teist teed ega läinud tagasi seda teed, mida mööda ta oli Peetelisse tulnud.
11
Aga Peetelis elas keegi vana prohvet; tema pojad tulid ja jutustasid temale kõigist tegudest, mis jumalamees sel päeval Peetelis oli teinud, ja sõnust, mis ta kuningale oli ütelnud. Kui nad olid jutustanud oma isale,
12
siis küsis nende isa neilt: "Missugust teed ta läks?" Ja ta pojad olid näinud teed, mida mööda läks jumalamees, kes oli tulnud Juudamaalt.
13
Siis ta ütles oma poegadele: "Saduldage mulle eesel!" Nad saduldasid temale eesli ja ta istus selle selga,
14
läks jumalamehele järele ning leidis tolle istumas tamme all; ta küsis temalt: "Kas oled sina see jumalamees, kes tuli Juudamaalt?" Ja ta vastas: "Olen!"
15
Siis ta ütles temale: "Tule ühes minuga koju ja võta leiba!"
16
Aga ta vastas: "Ma ei või sinuga seltsis tagasi minna ega sinuga ühes tulla; samuti ma ei söö leiba ega joo vett siin paigas ühes sinuga.
17
Sest mulle on üteldud Jehoova sõna läbi: Sa ei tohi seal leiba süüa ega vett juua; sa ei tohi tulla tagasi sedasama teed, mida sa läksid!"
18
Aga ta ütles temale: "Ka mina olen prohvet nagu sinagi, ja ingel kõneles mulle Jehoova sõna läbi, üteldes: Vii ta enesega ühes oma koju, et ta saaks leiba süüa ja vett juua!" Aga seda ta valetas temale.
19
Siis läks ta ühes temaga tagasi ning sõi ta kojas leiba ja jõi vett.
20
Aga nende lauas istudes tuli Jehoova sõna prohvetile, kes oli tema tagasi toonud,
21
ja ta hüüdis jumalamehele, kes oli tulnud Juudast, üteldes: "Nõnda ütleb Jehoova: Sellepärast et sa oled vastu pannud Jehoova suule ega ole pidanud käsku, mis Jehoova, su Jumal, sulle andis,
22
vaid oled tagasi tulnud ja oled söönud leiba ja joonud vett paigas, mille kohta ma sulle ütlesin, et ära söö leiba ja ära joo vett, siis ei saa su laip mitte su vanemate hauda!"
23
Pärast seda kui ta oli söönud leiba, ja pärast seda kui ta oli joonud, saduldati temale eesel, prohveti oma, kes tema oli tagasi toonud.
24
Ja kui ta läks, siis juhtus temale tee peal vastu lõukoer ja see surmas tema; ta laip oli paisatud teele ja eesel seisis selle kõrval, ka lõukoer seisis laiba kõrval.
25
Ja vaata, mehed läksid mööda ja nägid teele paisatud laipa ja lõukoera seisvat laiba kõrval! Nad tulid ja jutustasid sellest linnas, kus vana prohvet elas.
26
Kui prohvet, kes tema oli teelt tagasi toonud, kuulis seda, siis ta ütles: "See on see jumalamees, kes pani vastu Jehoova sõnale! Sellepärast andis Jehoova tema lõukoera küüsi, ja see on tema maha murdnud ning surmanud, nagu oli Jehoova sõna, mis ta oli temale ütelnud!"
27
Ja ta rääkis oma poegadega, üteldes: "Saduldage mulle eesel!" Ja nad saduldasid.
28
Siis ta läks ning leidis tema leiba teele paisatuna, laiba kõrval aga seisid eesel ja lõukoer; lõukoer ei olnud laipa söönud ega eeslit maha murdnud!
29
Prohvet tõstis siis jumalamehe laiba üles, pani selle eesli selga ja viis tagasi; ja vana prohvet tuli linna leinakaebust tegema ja teda matma.
30
Ta pani tema laiba oma hauda ja nad tegid temale leinakaebust: "Oh häda, mu vend!"
31
Ja pärast seda kui ta oli tema matnud, rääkis ta oma poegadega, üteldes: "Kui mina suren, siis matke mind hauda, kuhu jumalamees on maetud; pange minu luud tema luude kõrvale."
32
Sest see asi sünnib tõesti, mis ta Jehoova käsul hüüdis Peetelis oleva altari ja kõigi Samaaria linnades olevate ohvrikünkakodade vastu!
33
Pärast seda lugu ei pöördunud Jerobeam ometi mitte oma kurjalt teelt, vaid seadis jälle ohvriküngaste preestreid igasugu rahvast; kes aga soovis, selle käe ta täitis ja see sai ohvrikünka preestriks!
34
Ja see asi sai patuks Jerobeami soole, põhjuseks seda hukata ja maa pealt hävitada.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed
2
ja käige armastuses, nõnda nagu ka Kristus meid on armastanud ja on iseenese annud meie eest anniks ja ohvriks, Jumalale magusaks lõhnaks.
3
Aga hoorus ja kõik roppus või ahnus olgu nimetamata teie seas, nõnda nagu sünnis on pühadele,
4
ja riivatus ja rumalad sõnad või tühised naljad, mis kõik ei sobi, vaid pigemini olgu tänu.
5
Sest seda te teate tunnetades, et mitte ühelgi hoorajal ega ropul ega ahnel, kuna ta on ebajumala ori, ei ole pärandit Kristuse ja Jumala riigis.
6
Ükski ärgu petku teid tühjade sõnadega, sest niisuguste asjade pärast tuleb Jumala viha sõnakuulmatute laste peale;
7
ärge siis saage nende kaaslasiks!
8
Sest te olite varemalt pimedus, aga nüüd te olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed -
9
sest valguse vili on kõiksugune headus ja õigus ja tõde -
10
ja katsuge, mis on Issandale meelepärane!
11
Ärgu teil olgu tegemist pimeduse viljatumate tegudega, vaid mõistke need pigemini hukka!
12
Sest mis kõik seal salajas nende kaudu sünnib, on häbi üteldagi.
13
Aga kõik saab avalikuks, kui valgus seda paljastab; sest kõik, mis tuleb ilmsiks, on valgus.
14
Sellepärast ta ütleb: "Ärka üles, kes magad, ja tõuse üles surnuist, siis Kristus valgustab sind!"
15
Siis vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad,
16
pidades aega kalliks, sest päevad on kurjad!
17
Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.
18
Ärge joovastuge viinast, kust tuleb õnnetu elu, vaid saage täis Vaimu,
19
rääkides isekeskis psalmide ja kiituseviiside ja vaimulike lauludega, lauldes ja mängides kannelt Issandale oma südames,
20
kõige eest alatasa tänades Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel.
21
Ja olge allaheitlikud üksteisele Kristuse kartuses.
22
Naised, olge allaheitlikud oma meestele, otsegu Issandale!
23
Sest mees on naise pea, nõnda nagu ka Kristus on koguduse pea, tema on ihu õnnistegija.
24
Aga nõnda nagu kogudus on allaheitlik Kristusele, nõnda olgu ka naised oma meestele kõigis asjus.
25
Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on annud iseenese tema eest,
26
et teda pühitseda, pestes puhtaks veepesemisega sõna sees,
27
ja seada enese ette kogudus austatuna, nii et tal ei oleks laiku ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu.
28
Nõnda peavad mehedki omi naisi armastama nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast.
29
Sest ükski ei ole iialgi vihanud iseenese liha, vaid igaüks toidab ja hoiab seda, nõnda nagu ka Issand kogudust.
30
Sest meie oleme tema ihu liikmed.
31
"Seepärast inimene jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks on üks liha!"
32
See saladus on suur; aga mina räägin Kristusest ja kogudusest.
33
Olgu nüüd kuidas on, aga teiegi igaüks omaette armastage oma naist nagu iseennast; aga naine kartku meest.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Lapsed, kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige.
2
"Austa oma isa ja ema!" - see on esimene käsusõna, millel on tõotus:
3
"et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal!"
4
Ja teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses.
5
Orjad, olge sõnakuulelikud neile, kes teie isandad on liha poolest, kartuse ja värinaga oma südame kohtlases meeles, otsegu Kristusele,
6
mitte silmakirjaks, nagu püüdes olla inimestele meelepärast, vaid kui Kristuse orjad, kes südamest teevad, mida Jumal tahab,
7
orjates hea meelega otsegu Issandat ja mitte inimesi,
8
teades, et Issand selle hea, mis keegi on teinud, tasub igaühele, olgu ta ori või vaba.
9
Ja teie, isandad, tehke neile samuti ja jätke ähvardamine, sest te teate, et nende ja teie Issand on taevas ja et temal ei ole isikute eelistamist.
10
Lõppeks, mu vennad, saage vägevaks Issandas ja ta tugevuse jõus!
11
Varustage endid kogu Jumala sõjavarustusega, et te suudaksite seista kuradi kavalate rünnakute vastu!
12
Sest meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega.
13
Sellepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te kõik olete sooritanud.
14
Siis seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü
15
ja kingadeks jalas valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks.
16
Kõige selle juures haarake usukilp, millega te võite kustutada kõik tigeda tulised nooled!
17
Ja võtke enesele päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna,
18
iga palve ja anumise kaudu, palvetage igal ajal Vaimus, ning olge selleks valvel kõige püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest,
19
ja minugi eest, et minule, kui ma suu avan, antaks julgesti kuulutada evangeeliumi saladust,
20
mille jaoks mina olen saadik ka ahelas, et ma julgesti kõneleksin sellest, nõnda nagu mu kohus on kõnelda.
21
Aga et ka teie teaksite, kuidas minu käsi käib, siis jutustab teile kõik Tühhikos, armas vend ja ustav abiline Issandas,
22
kelle ma otse selleks läkitasin teie juure, et te saaksite teada, kuidas on lugu meiega, ja et ta kinnitaks teie südameid.
23
Rahu olgu vendadele ja armastus usuga Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
24
Arm nende kõikidega, kes armastavad meie Issandat Jeesust Kristust kadumatuses.
