Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis läks kuningas, olles vapustatud, üles värava kambrisse ja nuttis. Ja minnes ta rääkis nõnda: "Mu poeg Absalom, mu poeg, mu poeg Absalom! Oleksin mina surnud sinu asemel! Absalom, mu poeg, mu poeg!"
2
Ja Joabile teatati: "Vaata, kuningas nutab ja leinab Absalomi!"
3
Nõnda muutus võit sel päeval leinaks kogu rahvale, sest rahvas kuulis sel päeval üteldavat: "Kuningas on kurb oma poja pärast!"
4
Ja rahvas tuli sel päeval linna vargsi, nagu tuleb vargsi rahvas, kes häbeneb, et nad lahingust on põgenenud.
5
Kuningas oli katnud oma näo ja kuningas kisendas suure häälega: "Mu poeg Absalom! Absalom, mu poeg, mu poeg!"
6
Siis tuli Joab kuninga juure kotta ja ütles: "Sa oled täna pannud häbenema kõigi oma sulaste näod, kes täna on päästnud su hinge, samuti su poegade ja tütarde hinged, ja su naiste ja liignaiste hinged,
7
sellepärast et sa armastad neid, kes sind vihkavad, ja vihkad neid, kes sind armastavad! Sest täna sa oled teinud teatavaks, et sa ei hooli pealikuist ega sulaseist! Ja nüüd ma tean, et kui Absalom elaks ja meie kõik oleksime täna surnud, siis oleks see sinu silmis õige olnud!
8
Aga tõuse nüüd, mine välja ja kõnele sõbralikult oma sulastega! Sest ma vannun Jehoova juures: kui sa välja ei lähe, siis ei jää enam selleks ööks su juure ainustki meest! Ja see oleks sulle halvem kui kõik muud õnnetused, mis sind on tabanud su noorusest tänini!" Siis kuningas tõusis ja istus väravasse. Ja kogu rahvale teatati ning üteldi: "Vaata, kuningas istub väravas!" Siis tuli kogu rahvas kuninga ette.
9
Aga kui Iisrael oli põgenenud, igaüks oma telki,
10
siis sõneles kogu rahvas kõigis Iisraeli suguharudes, üteldes: "Kuningas on meid päästnud vaenlaste pihust, tema on meid vabastanud vilistide käest, nüüd aga on ta Absalomi eest maalt põgenenud.
11
Absalom aga, kelle me võidsime eneste üle, on tapluses surnud! Mispärast te siis nüüd ei tee midagi, et kuningat tagasi tuua?"
12
Aga kuningas Taavet ise läkitas preestritele Saadokile ja Ebjatarile ütlema: "Rääkige Juuda vanematega ja ütelge: Mispärast tahate olla viimsed kuningat tema kotta tagasi tooma?" Sest kogu Iisraeli kõned olid jõudnud kuningani ta kotta.
13
"Te olete mu vennad, te olete mu luu ja liha! Mispärast tahate siis olla viimsed kuningat tagasi tooma?
14
Ja ütelge Amaasale: Eks sa ole mu luu ja liha? Tehku Jumal minuga ükskõik mida, kui sina ei saa Joabi asemel mu väepealikuks kogu oma eluajaks!"
15
Nõnda pööras ta kõigi Juuda meeste südamed nagu ainsal mehel, ja nad läkitasid kuningale ütlema: "Tulge tagasi, sina ja kõik su sulased!"
16
Ja kuningas läks tagasi ning jõudis Jordani ääre. Aga Juuda oli tulnud Gilgalisse, et minna kuningale vastu ja tuua kuningas üle Jordani.
17
Ka Simei, Geera poeg, benjaminlane Bahuurimist, ruttas ja tuli ühes Juuda meestega kuningas Taavetile vastu.
18
Ja ühes temaga oli tuhat meest Benjaminist, samuti Siiba, Sauli pere sulane, ja tema viisteistkümmend poega ja kakskümmend sulast ühes temaga. Need ruttasid Jordani ääre enne kuningat,
19
et minna koolmest läbi ja üle tuua kuninga pere ja et teha, mis tema silmis hea oli. Ja Simei, Geera poeg, heitis kuninga ette maha, kui see oli minemas üle Jordani,
20
ja ütles kuningale: "Ärgu lugegu mu isand mulle süüks ja ärgu pidagu meeles, kuidas su sulane pattu tegi päeval, mil mu isand kuningas väljus Jeruusalemast! Kuningas ärgu võtku seda südamesse!
21
Sest su sulane teab, et ma olen pattu teinud! Vaata, seepärast olen ma täna tulnud esimesena kogu Joosepi soost, et tulla vastu oma isandale kuningale!"
22
Siis võttis sõna Abisai, Seruja poeg, ja ütles: "Kas ei tuleks Simei sellepärast surmata, et ta on sajatanud Jehoova võitut?"
23
Aga Taavet ütles: "Mis on teil minuga tegemist, Seruja pojad, et te täna tahate olla mu vastased? Kas peaks täna Iisraelis kedagi surmatama? Sest eks ma tea, et ma täna olen jälle Iisraeli kuningas!"
24
Ja kuningas ütles Simeile: "Sina ei sure!" Ja kuningas vandus temale.
25
Ka Mefiboset, Sauli poeg, tuli kuningale vastu; aga ta ei olnud hoolitsenud oma jalgade ja habeme eest ja ta ei olnud pesnud oma riideid alates sellest päevast, mil kuningas oli ära läinud, kuni päevani, mil ta tuli rahuga tagasi.
26
Ja kui ta tuli Jeruusalemast kuningale vastu, siis küsis kuningas temalt: "Miks sa ei tulnud ühes minuga, Mefiboset?"
27
Ta vastas: "Mu isand kuningas, mu sulane pettis mind! Sest su sulane mõtles: ma lasen enesele saduldada eesli, sõidan selle seljas ja lähen kuninga juure, sest su sulane lonkab.
28
Aga tema laimas su sulast mu isanda kuninga juures! Mu isand kuningas aga on ju nagu Jumala ingel: tee siis, mis su silmis hea on!
29
Sest kogu mu isa sugu ei ole mu isandale kuningale olnud muud kui surmaväärt, ometi oled sa pannud oma sulase sööjate seltsi sinu lauas! Mis õigust mul siis enam on ja mida peaksin veel kuningale kaebama?"
30
Ja kuningas ütles temale: "Miks sa sellest enam räägid? Ma olen ütelnud: sina ja Siiba jaotage väljad!"
31
Aga Mefiboset ütles kuningale: "Võtku tema kõik, sest mu isand kuningas on tulnud rahuga koju!"
32
Ka gileadlane Barsillai oli tulnud Rogelimist alla ja läks ühes kuningaga üle Jordani, et saata teda ainult Jordani piirkonnas.
33
Barsillai oli väga vana, kaheksakümneaastane; ta oli varustanud kuningat, kui see viibis Mahanaimis, sest ta oli väga rikas mees.
34
Ja kuningas ütles Barsillaile: "Tule ühes minuga ja ma toidan sind enese juures Jeruusalemas!"
35
Aga Barsillai vastas kuningale: "Paljuks mul siis veel on eluaastate päevi, et võiksin minna ühes kuningaga Jeruusalemma?
36
Ma olen nüüd kaheksakümmend aastat vana; kas ma mõistan enam vahet hea ja halva vahel? Või kas tunneb su sulane enam selle maitset, mida söön ja mida joon? Kas ma kuulen enam lauljate või lauljannade häält? Miks peaks su sulane olema veel koormaks mu isandale kuningale?
37
Su sulane läheb ainult pisut maad ühes kuningaga üle Jordani. Mispärast peaks kuningas mulle tasuma niisuguse tasuga?
38
Luba ometi oma sulast tagasi minna, et võiksin surra oma linnas oma isa ja ema haua juures! Aga vaata, siin on su sulane Kimham, mingu tema ühes mu isanda kuningaga, ja tee temale, mis su silmis hea on!"
39
Siis ütles kuningas: "Tulgu siis Kimham ühes minuga ja ma teen temale, mis sinu silmis hea on. Ja kõik, mida sa minult soovid, ma teen sulle!"
40
Siis läks kõik rahvas üle Jordani, ja kuningas läks üle. Ja kuningas andis Barsillaile suud ning õnnistas teda. Seejärel läks too tagasi koju.
41
Kuningas läks Gilgalisse ja Kimham läks ühes temaga. Kuninga viis üle kogu Juuda rahvas ja pool Iisraeli rahvast.
42
Ja vaata, siis tulid kõik teised Iisraeli mehed kuninga juure ning ütlesid kuningale: "Mispärast on meie vennad Juuda mehed sind varastanud ja on viinud kuninga ja tema pere üle Jordani ja kõik Taaveti mehed ühes temaga?"
43
Aga kõik Juuda mehed vastasid Iisraeli meestele: "Sellepärast et kuningas on meile lähemal! Aga miks süttib teil viha põlema selle asja pärast? Kas me oleme kuninga küljest mõne tüki ära söönud või oleme viinud ta enestele?"
44
Ja Iisraeli mehed kostsid Juuda meestele ning ütlesid: "Meil on kümme osa kuningast ja Taavetistki on meil rohkem kui teil! Mispärast te siis põlgate meid? Ja kas me ei kõnelnud esimestena, et me toome tagasi oma kuninga?" Aga Juuda meeste sõna oli kõvem kui Iisraeli meeste sõna.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kas hakkame siis jälle iseendid soovitama? Või kas vajame, nagu mõningad, soovituskirju teie kätte või teie käest?
2
Teie olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, kõigile inimestele tuttav ja loetav,
3
sest teist on ju ilmsi näha, et te olete Kristuse kiri, mis meie teenimistöö läbi on valminud, kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilauakestele, vaid lihastele südamelauakestele.
4
Aga niisugune lootus on meil Kristuse läbi Jumala peale,
5
mitte nii, et me oleksime iseenestest võimelised midagi mõtlema, nagu iseenesest, vaid meie võime tuleb Jumalalt,
6
Kes meid ka on teinud võimeliseks olema uue lepingu sulased, mitte kirjatähe, vaid Vaimu sulased; sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks.
7
Aga kui surma amet, mis kirjatähtedega oli uuristatud kividesse, esines nii suures aus, et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse ta palge hiilguse pärast, mis ometi oli kaduv,
8
kuidas ei peaks palju rohkem Vaimu amet olema au sees?
9
Sest kui hukkamõistmise ametil oli au, siis on õiguse amet veel palju suurem au poolest.
10
Sest too, mis oli enne au sees, ei olegi enam niisugusel määral au sees selle üliväga suure au pärast.
11
Sest kui see, mis on kaduv, on tekkinud au läbi, kui palju rohkem on siis au sees see, mis on püsiv.
12
Et meil nüüd on niisugune lootus, siis me räägime täie julgusega
13
ega tee nõnda nagu Mooses, kes pani katte oma palgele, et Iisraeli lapsed ei näeks selle lõppu, mis on kaduv.
14
Ent nende meeled on paadunud; sest veel tänapäevalgi jääb sama kate Vana Testamendi lugemisel ära võtmata, sest alles Kristuses see kaob.
15
Veel tänapäevalgi, kui Moosest loetakse, on kate nende südame peal;
16
aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis kate võetakse ära.
17
Sest Issand on Vaim, ja kus on Issanda Vaim, seal on vabadus!
18
Aga me kõik, kes katmatu palgega vaatleme Issanda auhiilgust otsegu peeglis, muutume samasuguseks kujuks aust ausse nagu Issanda Vaimust.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sellepärast et meil on niisugune amet selle halastuse järele, mis meile on osaks saanud, siis me ei lähe araks,
2
vaid me oleme loobunud salajasist häbitegudest ega ela tigedas kavaluses ega võltsi Jumala sõna, vaid tõe ilmsikstoomisega me asetume kõigi inimeste südametunnistuse otsuse ette Jumala ees.
3
Kui nüüd ka meie evangeelium on kinni kaetud, siis on see kinni kaetud nende eest, kes hukka lähevad,
4
kellede uskmatud meeled sellesinase maailma jumal on teinud sõgedaks, et neile ei paistaks Kristuse au evangeeliumi valgus, kes on Jumala kuju.
5
Sest me ei kuuluta mitte iseendid, vaid Kristust Jeesust, et tema on Issand ja meie teie orjad Jeesuse pärast.
6
Sest Jumal, kes ütles: "Paistku valgus pimedusest!", on see, kes on hakanud paistma meie südametes, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala aust.
7
Aga meil on see aare saviriistades, et üliväga suur vägi oleks Jumala poolt ja mitte meist.
8
Meid rõhutakse kõikepidi, kuid ei suruta maha; me oleme nõutumad, aga me ei heida meelt;
9
me oleme taga kiusatud, aga me ei ole hüljatud; me oleme maha vajutatud, aga me ei hukku.
10
Me kanname alati enestega Issanda Jeesuse surma oma ihus, et ka Jeesuse elu meie ihus tuleks ilmsiks.
11
Sest meid, kes elame, antakse alatasa surma Issanda Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu meie surelikus lihas saaks avalikuks.
12
Nõnda siis on surm vägev meie sees, aga elu teie sees!
13
Aga et meil on seesama usu Vaim sedamööda, nagu on kirjutatud: "Ma usun, sellepärast ma räägin!", siis meiegi usume ja sellepärast me ka räägime,
14
teades, et see, kes üles äratas Issanda Jeesuse, ka meid üles äratab ühes Jeesusega ja seab ühes teiega enese ette.
15
Sest kõik sünnib teie pärast, et üha rohkemate kaudu üliväga suureks saav arm valmistaks ikka rohkemat tänu Jumala austuseks.
16
Sellepärast me ei loidu, vaid kuigi meie väline inimene kõduneb, uueneb sisemine inimene ometi päev-päevalt.
17
Sest see silmapilkne kerge viletsus saavutab meile määratu suure ja rohke igavese au,
18
meile, kes me ei vaata nähtavaile, vaid nähtamatuile asjadele; sest nähtavad asjad on ajalikud, nähtamatud aga on igavesed.
