Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Taavet luges üle rahva, kes tema juures oli, ja pani neile pealikud tuhandete ja sadade üle.
2
Siis läkitas Taavet rahva välja: kolmandiku Joabi juhatusel, kolmandiku Seruja poja Abisai, Joabi venna juhatusel ja kolmandiku gatlase Ittai juhatusel. Ja kuningas ütles rahvale: "Ka mina ise tulen ühes teiega!"
3
Aga rahvas ütles: "Ära tule! Sest kui me peaksime põgenema, siis ei hoolita meist; ja isegi kui pooled meist saavad surma, ei hoolita meist; aga sina oled nagu kümme tuhat meiesugust! Seepärast on nüüd parem, kui sa linnast meile appi tuled."
4
Siis ütles kuningas neile: "Ma teen, nagu teie silmis hea on!" Ja kuningas jäi seisma värava kõrvale, kõik rahvas aga läks välja sadade ja tuhandete kaupa.
5
Ja kuningas käskis Joabi, Abisaid ja Ittaid, üteldes: "Olge heatahtlikud nooruki Absalomi vastu!" ja kõik rahvas kuulis, kui kuningas andis kõigile pealikuile käsu Absalomi pärast.
6
Nõnda läks rahvas väljale Iisraeli vastu ja taplus toimus Efraimi metsas.
7
Seal löödi Iisraeli rahvas maha Taaveti sulaste ees ja seal sündis sel päeval suur kaotus - kakskümmend tuhat meest.
8
Taplus levis seal üle kogu maa-ala ja mets neelas sel päeval rohkem rahvast kui mõõk!
9
Siis sattus Absalom Taaveti sulaste ette. Absalom ratsutas hobueesli seljas, ja kui hobueesel jõudis suure oksliku tamme alla, siis jäi Absalom peadpidi tamme külge, jäädes rippuma taeva ja maa vahele, kuna hobueesel läks tema alt edasi.
10
Üks mees nägi seda ja teatas Joabile ning ütles: "Vaata, ma nägin Absalomi tamme küljes rippuvat!"
11
Ja Joab ütles mehele, kes temale teatas: "Vaata, kui sa nägid seda, miks sa siis ei löönud teda seal maha? Siis oleks mu kohus olnud anda sulle kümme hõbeseeklit ja vöö!"
12
Aga mees vastas Joabile: "Isegi kui ma vaeksin enesele pihku tuhat hõbeseeklit, ei pistaks ma oma kätt kuningapoja külge, sest kuningas andis meie kuuldes käsu sinule, Abisaile ja Ittaile, üteldes: igaüks kaitsku noorukit Absalomi!
13
Või oleksin pidanud petma iseennast? Aga ükski asi ei jää ju varjule kuninga eest ja sa ise oleksid siis seisnud eemal!"
14
Siis ütles Joab: "Mina ei saa nõnda su ees oodata!" Ja ta võttis kätte kolm oda ning torkas need Absalomile südamesse, kui ta tamme küljes oli alles elus.
15
Ja kümme noort meest, Joabi sõjariistade kandjad, astusid tema ümber ja lõid Absalomi ning surmasid tema.
16
Siis Joab puhus sarve ja rahvas pöördus tagasi Iisraeli jälitamast, sest Joab peatas rahva.
17
Ja nad võtsid Absalomi ning viskasid ta metsas ühte suure kaevandisse ja püstitasid tema peale väga suure kivihunniku. Ja kogu Iisrael põgenes, igaüks oma telki.
18
Aga Absalom oli võtnud ja püstitanud enesele oma eluajal samba, mis on Kuningaorus, sest ta ütles: "Mul ei ole poega mu nime mälestuseks!" Ta nimetas samba oma nimega ja seda hüütakse tänapäevani Absalomi mälestusmärgiks.
19
Ja Ahimaats, Saadoki poeg, ütles: "Ma jooksen nüüd ja viin kuningale rõõmusõnumi, et Jehoova on nõutanud temale õiguse ta vaenlaste käest!"
20
"Aga Joab ütles temale: "Täna sa ei ole rõõmusõnumi kuulutaja; mõnel muul päeval sa võid viia rõõmusõnumit, aga täna sa ei või viia rõõmusõnumit, sest kuningapoeg on ju surnud!"
21
Siis ütles Joab ühele etiooplasele: "Mine teata kuningale, mida sa oled näinud!" Ja etiooplane kummardas Joabile ning hakkas jooksma.
22
Aga Ahimaats, Saadoki poeg, jätkas veel ning ütles Joabile: "Saagu mis saab, luba ma jooksen ka etiooplasele järele!" Aga Joab ütles: "Miks siis sina tahad joosta, mu poeg? Sinule ei makseta ju rõõmusõnumi tooja tasu!
23
Ta vastas: "Saagu mis saab, ma jooksen!" Siis ta ütles temale: "Jookse!" Ja Ahimaats jooksis Lagendiku teed ning möödus etiooplasest.
24
Taavet istus mõlemate väravate vahel. Kui vahimees läks müüri peale värava katusele ja tõstis oma silmad üles ning vaatas, ennäe, siis tuli üksik mees joostes!
25
Ja vahimees hüüdis ning teatas kuningale. Ja kuningas ütles: "Kui ta on üksinda, siis on tal head sõnumid suus!" Ja mees tuli üha ligemale.
26
Siis nägi vahimees teist meest jooksvat; ja vahimees hüüdis väravasse ning ütles: "Ennäe, veel üks mees jookseb üksinda!" Aga kuningas ütles: "Ka see toob häid sõnumeid!"
27
Ja vahimees ütles: "Ma näen esimese jooksust, et see on Saadoki poja Ahimaatsi jooksu moodi!" Ja kuningas ütles: "See on hea mees ja ta tuleb hea sõnumiga!"
28
Ja Ahimaats hüüdis ning ütles kuningale: "Rahu!" Siis ta kummardas kuninga ette silmili maha ja ütles: "Kiidetud olgu Jehoova, sinu Jumal, kes andis kätte need mehed, kes tõstsid oma käed mu isanda kuninga vastu!"
29
Kuningas küsis: "Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?" Ja Ahimaats vastas: "Ma nägin suurt möllu, kui Joab läkitas kuninga sulase ja mind, sinu sulase, aga ma ei tea, mis see oli!"
30
Ja kuningas ütles: "Astu kõrvale ja seisa seal!" Ja ta astus kõrvale ning jäi sinna seisma.
31
Ja vaata, etiooplane tuli! Ja etiooplane ütles: "Võtku mu isand kuningas kuulda häid sõnumeid, sest Jehoova on täna nõutanud sulle õiguse kõigi käest, kes olid tõusnud su vastu!"
32
Kuningas küsis etiooplaselt: "Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?" Ja etiooplane vastas: "Sündigu mu isanda kuninga vaenlastega ja kõigiga, kes tõusevad sulle kurja tegema nõnda nagu sündis selle noorukiga!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Paulus, Kristuse Jeesuse Apostel Jumala tahtest, ja vend Timoteos Korintoses olevale Jumala kogudusele ja kõigile pühadele kogu Ahhaias.
2
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
3
Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige troosti Jumal,
4
Kes meid trööstib kõigis meie viletsusis, et meie võime trööstida neid, kes on kõiksuguses viletsuses, troostiga, millega Jumal meid endid trööstib.
5
Sest otsegu Kristuse kannatamisi tuleb rohkesti meie peale, nõndasamuti tuleb meile rohkesti ka troosti Kristuse kaudu.
6
Olgu meil nüüd viletsust, siis sünnib see teie trööstimiseks ja päästmiseks; või kui saame troosti, siis sünnib seegi teie trööstimiseks ja see teostub samade kannatamiste kandmiseks, mida meiegi kannatame;
7
ja meie lootus teie kohta on kindel, sest me teame, et otsegu teil on osa kannatustest, nõnda on teil osa ka troostist.
8
Sest me ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, missuguses viletsuses me olime Aasias, kuidas meid ülemäära vaevati üle meie jõu, nõnda et me isegi olime kahevahel oma elu pärast.
9
Ja me olime enestegi arvates surma mõistetud, et me ei loodaks eneste peale, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab.
10
Tema päästis meid nii suurest surmast ja päästab veelgi; tema peale me loodame, et tema ka edaspidi päästab,
11
kui ühtlasi ka teie appi tulete palves meie eest, et paljude isikute käest meie heaks tulnud armuanni eest tõuseks tänu paljude suust meie eest.
12
Sest meie kiitlus on see: meie südametunnistuse tõendus, et meie Jumala pühaduses ja puhtuses oleme elanud maailmas, mitte lihalikus tarkuses, vaid Jumala armus, ja iseäranis teie juures.
13
Sest me ei kirjuta teile muud midagi kui aga seda, mida te siin loete või mida te ka tunnetate, ja mida te, nagu ma loodan, veel lõpuni saate tunnetada,
14
nõnda nagu te ka meid olete osalt tunnud, et me oleme teie kiitlus, nagu ka teie olete meie kiitlus meie Issanda Jeesuse päeval.
15
Ja niisuguse usaldusega ma mõtlesin juba ennemini tulla teie juure, et teie saaksite veel teisegi armuanni osalisteks,
16
ja teie kaudu siis matkata Makedooniasse ja Makedooniast tulla tagasi jälle teie juure ja teilt saada saatjaid Judeasse.
17
Kui ma nüüd nõnda kavatsesin, kas ma siis toimisin kergemeelselt? Või mis ma kavatsen, kas ma kavatsen liha järele, selleks, et mu kõnes oleks "jah", "jah" ja "ei", "ei"?
18
Kuid Jumal on ustav, nii et meie kõne teie vastu ei ole "jah" ja "ei" ühtlasi.
19
Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie, mina, Silvaanus ja Timoteos, oleme teile kuulutanud, ei olnud mitte "jah" ja "ei", vaid temas sai tõeks "jah".
20
Sest Jumala tõotused puha on tema sees "jah" ja sellepärast ka tema läbi "aamen" Jumala auks meie läbi.
21
Aga kes meid ühes teiega kinnitab Kristusesse ja kes meid on võidnud, see on Jumal,
22
Kes meid ka on kinnitanud pitseriga ja on annud Vaimu pandi meie südamesse.
23
Aga ma kutsun Jumala tunnistajaks oma hinge peale, et ma tahtes teid säästa, ei ole veel tulnud Korintosesse.
24
Ei mitte, et me tahame olla valitsejad teie usu üle, vaid me oleme teie rõõmu kaastegelased; sest teie püsite usus.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga ma olin oma mõttes otsustanud mitte tulla jälle teie juure kurvastusega.
2
Sest kui mina teid kurvastan, kes on siis, kes mind rõõmustab, kui vaid see, kelle ma olen teinud kurvaks.
3
Ja ma olen kirjutanud teile seda otse selleks, et mulle teie juure tulles ei saaks osaks kurvastust neilt, kes mind pidid rõõmustama; sest mul on teist kõigist see lootus, et minu rõõm on teie kõikide rõõm.
4
Sest ma kirjutasin teile suures viletsuses ja südame ahastuses paljude silmapisaratega, ei mitte selleks, et te kurvastuksite, vaid et te tunneksite selle armastuse, mida mul on rohkesti teie vastu.
5
Aga kui keegi on kurvastanud, ei ole ta mind kurvastanud, vaid teataval määral, et mitte liialdada, teid kõiki.
6
Niisugusel on küllalt sellest noomitusest, mille ta on saanud paljude poolt,
7
nõnda et teie hoopis vastupidi peate temale andeks andma ja teda kinnitama, et teda veel suurem kurvastus ära ei neelaks.
8
Sellepärast ma manitsen teid osutada temale armastust.
9
Sest selleks ma olengi kirjutanud, et teada saada teie meelt, kas te olete igapidi sõnakuulelikud.
10
Aga kellele te midagi andeks annate, sellele ka mina annan andeks. Sest ka mina, mis ma andeks andsin, kui mul oli midagi andeks anda, andsin andeks teie pärast Kristuse palge ees,
11
et saatan meid kavalasti ei petaks, sest tema mõtted ei ole meile teadmatud.
12
Aga kui ma tulin Troasse kuulutama Kristuse evangeeliumi ja mulle oli uks avatud Issandas,
13
ei leidnud ma siiski mitte rahu oma vaimus, sest ma ei kohanud oma venda Tiitust. Ma jätsin nad siis jumalaga ja läksin Makedooniasse.
14
Aga tänu Jumalale, kes meile ikka annab võimust Kristuses ja teeb avalikuks oma tunnetuse lõhna meie kaudu kõigis paigus.
15
Sest meie oleme Jumalale Kristuse hea lõhn niihästi nende seas, kes päästetakse, kui ka nende seas, kes hukka lähevad,
16
ühtedele küll surmalehk surmaks, kuid teistele elulõhn eluks. Ja kes kõlbab selleks?
17
Sest me ei ole nagu mitmed, kes Jumala sõnaga hangeldavad, vaid puhtast meelest, jah, otsegu Jumalast, me kõneleme Kristuses Jumala ees.
