Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja pärast seda sündis, et ammonlaste kuningas suri ja tema poeg Haanun sai tema asemel kuningaks.
2
Ja Taavet ütles: "Ma tahan Haanunile, Naahase pojale head teha, nagu tema isa minule head tegi!" Ja Taavet läkitas oma sulased teda ta isa pärast trööstima. Kui Taaveti sulased tulid ammonlaste maale,
3
siis ütlesid ammonlaste vürstid oma isandale Haanunile: "Kas sellepärast, et taavet tahab sinu isa su silmis austada, on ta läkitanud trööstijad su juure? Kas Taavet pole oma sulaseid läkitanud su juure hoopis selleks, et uurida linna ja kuulata maad, et seda siis hävitada?"
4
Siis Haanun võttis kinni Taaveti sulased, ajas neil poole habet maha, lõikas neil riided istmikust saadik pooleks ja saatis nad ära.
5
Ja kui sellest teatati Taavetile, siis ta läkitas käskjalad neile vastu, sest mehi oli väga häbistatud. Ja kuningas ütles: "Jääge Jeerikosse, kuni teil habe on kasvanud, siis tulge tagasi!"
6
Kui ammonlased nägid, et nad Taaveti meelest olid muutunud vastikuks, siis läkitasid ammonlased käskjalgu ja palkasid Soobast süürlasi, kakskümmend tuhat jalameest, ja Maaka kuningalt tuhat meest, ja Toobi mehi kakskümmend tuhat meest.
7
Kui Taavet seda kuulis, siis ta läkitas Joabi ja kogu kangelaste väe.
8
Ja ammonlased tulid välja ning seadsid endid tapluseks värava suhu; Sooba ja Rehobi süürlased ning Toobi ja Maaka mehed olid väljal omaette.
9
Kui Joab nägi, et taplus tema vastu sündis eest ja tagant, siis ta tegi valiku kõigist Iisraeli valitud meestest ja seadis need üles süürlaste vastu.
10
Aga ülejäänud rahva ta andis oma venna Abisai juhtida ja tema seadis need üles ammonlaste vastu.
11
Ja ta ütles: "Kui süürlased on minust tugevamad, siis tule mulle appi; aga kui ammonlased on sinust tugevamad, siis ma tulen sinule appi.
12
Ole julge, ja olgem vahvad oma rahva ja oma Jumala linnade eest! Tehku siis Jehoova, mis tema silmis hea on!"
13
Siis Joab ja rahvas, kes oli ühes temaga, rühkisid taplema süürlaste vastu; ja need põgenesid ta eest.
14
Kui ammonlased nägid, et süürlased põgenesid, siis põgenesid nad Abisai eest ja läksid linna; ja Joab tuli tagasi ammonlaste kallalt ning läks Jeruusalemma.
15
Kui süürlased nägid, et nad olid Iisraeli ees löödud, siis nad kogunesid ühtekokku
16
ja Hadadeser läkitas järele ning tõi välja süürlased, kes olid teispool Frati jõge; ja need tulid Heelamisse ning Soobak, Hadadeseri väepealik, oli nende eesotsas.
17
Kui sellest teatati Taavetile, siis ta kogus kokku kogu Iisraeli ja läks üle Jordani ning tuli Heelamisse; ja süürlased seadsid endid tapluseks Taaveti vastu ning sõdisid temaga.
18
Aga süürlased põgenesid Iisraeli eest ja Taavet tappis süürlastest seitsesada vankritäit ja nelikümmend tuhat ratsanikku; ja Soobaku, nende väepealiku ta lõi maha, nõnda et ta seal suri.
19
Kui kõik kuningad, kes olid Hadadeseri alamad, nägid, et Iisrael neid oli löönud, siis nad tegid Iisraeliga rahu ja jäid nende alamaiks. Ja edaspidi süürlased kartsid ammonlastele appi minna.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja järgmisel aastal kuningate sõttamineku ajal Taavet läkitas Joabi ja ühes temaga ta sulased ja kogu Iisraeli, ja need hävitasid ammonlasi ning piirasid Rabbat; Taavet ise aga jäi Jeruusalemma.
2
Ja ühel õhtul, kui Taavet oli tõusnud voodist ja kõndis kuningakoja katusel, nägi ta katuselt üht naist ennast pesevat; ja naine oli väga ilus.
3
Kui Taavet läkitas naise kohta teateid pärima, siis üteldi: "Eks see ole Batseba, Eliami tütar, hetiit Uurija naine?"
4
Siis Taavet läkitas käskjalad ja laskis tema tuua. Ja kui ta tuli tema juure, siis ta magas tema juures; ta oli just ennast puhastanud oma roojasusest. Siis ta läks tagasi oma kotta.
5
Ja naine sai käima peale; ta läkitas teatama Taavetile, üteldes: "Ma olen käima peal!"
6
Siis Taavet läkitas Joabile sõna: "Saada hetiit Uurija minu juure!" Ja Joab saatis Uurija Taaveti juure.
7
Ja kui Uurija tuli tema juure, küsis Taavet, kuidas Joabi ja rahva käsi käib ja kuidas on lugu sõjaga.
8
Ja Taavet ütles Uurijale: "Mine alla oma kotta ja pese jalgu!" Uurija läks kuningakojast välja ja temale järgnes kuninga kingitus.
9
Aga Uurija heitis magama kuningakoja ukse ette kõigi oma isanda sulaste seltsi ega läinud alla oma kotta.
10
Kui Taavetile teatati ja üteldi: "Uurija ei olegi läinud oma kotta!" siis Taavet küsis Uurijalt: "Eks sa ole tulnud teekonnalt? Mispärast sa siis ei ole läinud oma kotta?"
11
Aga Uurija vastas Taavetile: "Laegas ning Iisrael ja Juuda asuvad telkides ja mu isand Joab ja mu isanda sulased on väljal leeris. Kas mina peaksin siis minema oma kotta sööma ja jooma ja magama oma naisega? Nii tõesti kui sa elad ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei tee seda mitte!"
12
Ja Taavet ütles Uurijale: "Jää siis ka veel täna siia ja homme ma saadan su ära!" Ja Uurija jäi Jeruusalemma selleks ja järgmiseks päevaks.
13
Ja Taavet kutsus teda, ta sõi ja jõi tema juures, ja ta jootis tema purju; aga õhtul ta läks magama oma asemele ühes oma isanda sulastega ega läinud mitte alla oma kotta.
14
Hommikul aga kirjutas Taavet Joabile kirja ning läkitas selle ühes Uurijaga.
15
Ja kirjas oli ta kirjutanud ning ütelnud: "Pange Uurija kõige tugevama tapluse esirinda ja taanduge tema tagant, nõnda et ta lüüakse maha ja sureb!"
16
Ja kui siis Joab linna piiras, pani ta Uurija paika, kus ta teadis olevat vahvaid mehi.
17
Ja linna mehed tulid välja ning taplesid Joabi vastu; ja mõned rahva hulgast, Taaveti sulaseist, langesid, ja surma sai ka hetiit Uurija.
18
Siis Joab läkitas käskjala ja andis Taavetile teada kogu tapluse loo.
19
Ja ta käskis käskjalga, üteldes: "Kui oled kuningale jutustanud kogu tapluse loo
20
ja kui siis kuninga viha tõuseb ja ta sinult küsib: Mispärast te läksite taplema nõnda linna ligi? Kas te ei teadnud, et nad ammuvad nooli müürilt?
21
Kes lõi maha Abimeleki, Jerubbaali poja? Kas mitte üks naine ei visanud müürilt pealmise veskikivi ta peale, nõnda et ta suri Teebesis? Mispärast läksite nõnda müüri ligi? siis ütle: Ka su sulane hetiit Uurija on surnud!"
22
Ja käskjalg läks ning tuli ja jutustas Taavetile kõik, mille pärast Joab teda oli läkitanud.
23
Ja käskjalg ütles Taavetile: "Et mehed said võimust meie üle, siis tulid nad väljal meile kallale, aga me tõrjusime nad kuni värava suuni.
24
Siis kütid ambusid su sulaste peale müürilt ja kuninga sulaseist said mõningad surma; samuti on surnud ka su sulane hetiit Uurija!"
25
Siis Taavet ütles käskjalale: "Ütle Joabile nõnda: Ärgu olgu see asi su silmis paha, sest mõõk sööb niihästi ühe kui teise! Sõdi aga sina vahvasti linna vastu ja kisu see maha! Julgusta teda nõnda."
26
Kui Uurija naine kuulis, et ta mees Uurija oli surnud, siis ta pidas oma abikaasa pärast leinakaebuse.
27
Ja kui leinaaeg oli möödunud, siis Taavet läkitas järele ja võttis tema oma kotta; ja ta sai tema naiseks ning tõi temale poja ilmale. Aga see asi, mis Taavet oli teinud, oli Jehoova silmis paha.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mis puutub vaimuannetesse, vennad, ei taha ma teid jätta teadmatusse.
2
Te teate, et alles paganad olles te käisite keeletumate ebajumalate juures, nõnda nagu teid veeti.
3
Sellepärast ma teen teile teatavaks, et ükski, kes räägib Jumala Vaimus, ei ütle: "Neetud on Jeesus!" Ja ükski ei või ütelda: "Jeesus on Issand!" kui vaid Pühas Vaimus.
4
Armuanded on küll mitmesugused, aga Vaim on sama;
5
ja ametid on mitmesugused, aga Issand on sama.
6
Ja väeavaldused on mitmesugused, aga sama on Jumal, kes teeb kõike kõikide sees.
7
Aga igaühele antakse Vaimu ilmutus ühiseks kasuks.
8
Nii antakse ühele Vaimu läbi tarkuse sõna, teisele aga tunnetuse sõna sama Vaimu kaudu;
9
teisele antakse usku samas Vaimus, teisele andeid terveks teha samas Vaimus;
10
teisele vägevaid tegusid, teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele mõnesuguste keelte kõnelemist, teisele keelte tõlgitsemist.
11
Ent kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriti, nõnda nagu tema tahab.
12
Sest otsegu ihu on üks ja tal on palju liikmeid, aga kõik ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus:
13
sest me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ja oleme kõik sama Vaimuga joodetud.
14
Sest ihu ei ole üks liige, vaid palju liikmeid.
15
Kui jalg ütleks: "Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse!" kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
16
Ja kui kõrv ütleks: "Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse!" kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
17
Kui kõik ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kõik oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
18
Aga nüüd Jumal asetaski liikmed, igaühe neist, ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.
19
Ja kui kõik need oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
20
Nüüd aga ongi palju liikmeid, aga üks ihu!
21
Silm ei või ütelda käele: "Mulle ei ole sind tarvis" Või jälle pea jalgadele: "Mulle ei ole teid tarvis!"
22
Vaid palju enam on tarvis neid ihu liikmeid, mis näivad olevat nõrgemad,
23
ja neid, mida me peame autumaiks ihu küljes, katame iseäralise auga, ja liikmeid, millest meil on häbi, me ehime kõige enam;
24
ent meie suursuguseil liikmeil pole seda tarvis. Sest Jumal on ihu nõnda ühte liitnud, et ta sellele, mis on alam, on annud rohkem au,
25
et ihus ei oleks lahkmeelt, vaid et liikmed üksmeeles kannaksid muret üksteise eest.
26
Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad teisedki liikmed ühes temaga, ja kui üht liiget austatakse, siis teisedki liikmed rõõmutsevad ühes temaga.
27
Aga teie olete Kristuse ihu ja igaüks omast kohast tema liikmed.
28
Ja Jumal on seadnud koguduses mõned - esiteks apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; siis ta on annud imetegusid, siis andeid terveks teha, abistada ja valitseda, rääkida mõnesuguseid keeli.
29
Ega kõik ole Apostlid? Ega kõik prohvetid? Ega kõik õpetajad? Ega kõik imetegijad?
30
Ega kõigil ole tervekstegemise armuandeid? Ega kõik räägi keeltega? Ega kõik tõlgitse?
31
Aga olge agarad püüdma suuremaid armuandeid! Ja ma näitan veel teile tee, mis on üle kõige.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja kõlisev kelluke!
2
Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, nõnda et võiksin mägesid teisale paigutada, aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi!
3
Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele ja kui ma annaksin oma ihu põletada ja mul poleks armastust, siis ei oleks mul sellest mingit kasu!
4
Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis;
5
ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha;
6
ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega;
7
tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!
8
Armastus ei hävi ilmaski! Aga olgu prohveti ennustused, need kaovad; olgu keeled, need lakkavad; olgu tunnetus, see lõpeb ära.
9
Sest poolik on, mida me tunnetame, ja poolik, mida me ennustame.
10
Aga kui tuleb täiuslik asi, siis kaob see, mis on poolik!
11
Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, ma mõtlesin nagu väeti laps ja arvasin nagu väeti laps; aga kui ma sain meheks, siis ma hülgasin selle, mis on omane väetimale lapsele.
12
Sest nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist, aga siis palgest palgesse; nüüd ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
13
"Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!"
