Flash tuleb sisse lülitada
1
Kord kui kuningas istus oma kojas ja Jehoova oli annud temale rahu kõigist ta vaenlasist ümberkaudu,
2
ütles kuningas prohvet Naatanile: "Vaata ometi, mina elan seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!"
3
Ja Naatan ütles kuningale: "Mine tee kõik, mis sul südame peal on, sest Jehoova on sinuga!"
4
Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Jehoova sõna, kes ütles:
5
"Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Jehoova: Kas sina tahad ehitada mulle elamiseks koja?
6
Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma Iisraeli lapsed tõin Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen rännanud telkelamus.
7
Kus ma ka iganes kõigi Iisraeli lastega olen käinud, kas olen ma sõnagi lausunud mõnele Iisraeli suguharudest, keda ma olen käskinud oma Iisraeli rahvast karjasena hoida, ja ütelnud: Mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?
8
Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede Jehoova: Ma olen sind võtnud karjamaalt pudulojuste järelt, et sa oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile!
9
Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sulle suure nime, võrdseks suurimaile nimedele maa peal!
10
Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega tarvitse enam karta; ja pöörased inimesed ei tohi enam teda vaenata nagu varem
11
ja sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale; ja ma annan sulle rahu kõigist su vaenlasist. Ja Jehoova kuulutab sulle, et Jehoova annab sulle järeltuleva soo!
12
Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad ühes oma vanematega, siis ma lasen tõusta sinu järglase pärast sind, kes väljub sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
13
Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks!
14
Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Kui ta eksib, siis ma karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste nuhtlustega!
15
Aga mu heldus ei lahku temast, nõnda nagu ma selle ära võtsin Saulilt, kelle ma kõrvaldasin su eest!
16
Ja su sugu ning su kuningriik püsivad mu ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks!"
17
Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda Naatan kõneles Taavetile.
18
Siis kuningas Taavet läks ja asetus Jehoova ette ning ütles: "Kes olen mina, Issand Jehoova, ja kes on mu sugu, et sa mind siitsaadik oled saatnud?
19
Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jehoova, ja seepärast sa oled rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja seda inimese viisil, Issand Jehoova!
20
Ja mida Taavet sulle veel rohkem peaks kõnelema? Sa ju tunned oma sulast, Issand Jehoova!
21
Oma sõna pärast ja oma südame järele oled sa talitanud, kõiki neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes!
22
Seepärast oled sina, Issand Jehoova, suur! Sest ükski pole sinu sarnane ega ole ka muud Jumalat kui sina, kõige selle järele, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud!
23
Ja kes on nagu sinu rahvas, nagu Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas, et teha enesele nime ja nende ees korda saata suuri ja kardetavaid tegusid? Sa ajasid ju oma rahva eest, kelle sa enesele Egiptusest lunastasid, rahvad ja jumalad!
24
Ja sa oled enesele kinnitanud oma Iisraeli rahva, rahvaks sulle igaveseks ajaks! Jah, sina, Jehoova, oled saanud neile Jumalaks!
25
Ja nüüd, Jehoova Jumal, kinnita igaveseks sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud! Ja tee, nõnda nagu sa oled rääkinud!
26
Siis saab su nimi igavesti suureks ja üteldakse: Vägede Jehoova on Iisraeli Jumal! Ja sinu sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees!
27
Sest sina, vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud ja ütelnud: Mina annan sulle järeltuleva soo! Seepärast on su sulane leidnud julguse sind paluda selle palvega!
28
Ja nüüd, Issand Jehoova! Sina oled Jumal ja sinu sõnad on tõde ja sa oled oma sulasele lubanud seda head,
29
alusta siis nüüd ja õnnista oma sulase sugu, et see igavesti jääks sinu ette! Sest sina, Issand Jehoova, oled rääkinud ja sinu õnnistusega õnnistatakse su sulase sugu igavesti!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja pärast seda sündis, et Taavet lõi viliste ja alistas need; ja Taavet võttis valitsuseohjad vilistide käest.
2
Ta lõi ka moabiite ja ta mõõtis neid nööriga, lastes nad maha heita: ta mõõtis kaks nööritäit surmatavaiks ja ühe ellu jäetavaiks; nõnda said moabiidid Taaveti alamaiks, kes pidid ande tooma.
3
Ja Taavet lõi Sooba kuningat Hadadeserit, Rehobi poega, kui see oli teel Frati jõe ääre oma võimu taastama.
4
Taavet võttis temalt vangi tuhat seitsesada ratsanikku ja kakskümmend tuhat jalameest; ja Taavet raius õndlad katki kõigil vankrihobuseil, jättis aga neist alles sada rakendit.
5
Ja kui süürlased Damaskusest tulid Sooba kuningale Hadadeserile appi, siis lõi Taavet süürlastest maha kakskümmend kaks tuhat meest.
6
Ja Taavet pani linnaväe Süüria Damaskusesse ning süürlased said Taaveti alamaiks, kes pidid ande tooma; Jehoova aitas Taavetit kõikjal, kuhu ta läks.
7
Ja Taavet võttis kuldkilbid, mis olid Hadadeseri sulastel, ja viis need Jeruusalemma.
8
Ja Betahist ja Beerotaist, Hadadeseri linnadest, võttis kuningas Taavet väga palju vaske.
9
Kui Hamati kuningas Toi kuulis, et Taavet oli maha löönud kogu Hadadeseri väe,
10
siis läkitas Toi oma poja Joorami kuningas Taaveti juure temalt küsima, kuidas ta käsi käib, ja teda õnnitlema, sellepärast et ta oli sõdinud Hadadeseriga ja oli teda löönud, sest Hadadeser oli olnud Toi vaenlane; ja tal oli kaasas hõbe-, kuld- ja vaskriistu.
11
Ka need pühitses kuningas Taavet Jehoovale ühes selle hõbeda ja kullaga, mida ta oli pühitsenud ja mis oli võetud kõigilt rahvailt, keda ta oli alistanud:
12
süürlastelt, moabiitidelt, ammonlastelt, vilistidelt ja amalekkidelt, ja Sooba kuningalt Hadadeserilt, Rehobi pojalt võetud saagist.
13
Ja Taavet tegi oma nime kuulsaks, kui ta tuli tagasi, olles Soolaorus maha löönud kaheksateistkümmend tuhat edomlast.
14
Ja ta pani Edomisse linnaväed; ta pani kõikjale Edomisse linnaväed ja kõik edomlased said Taaveti alamaiks; Jehoova aitas Taavetit kõikjal, kuhu ta läks.
15
Ja Taavet valitses kogu Iisraeli üle ja Taavet mõistis kohut ja õigust kogu oma rahvale.
16
Joab, Seruja poeg, oli väeülem, ja Joosafat, Ahiluudi poeg, oli nõunik.
17
Saadok, Ahituubi poeg, ja Ahimelek, Ebjatari poeg olid preestrid; Seraja oli kirjutaja.
18
Benaja, Joojada poeg, oli kreetide ja pleetide ülem; ka Taaveti pojad olid preestrid.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sest ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et meie esiisad olid kõik pilve all ja läksid kõik merest läbi,
2
ja ristiti kõik Moosesesse pilves ja meres,
3
ja sõid kõik sama vaimulikku rooga
4
ja jõid kõik sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis neid järgis. Ent see kalju oli Kristus.
5
Aga suurem hulk neist ei olnud Jumalale meelepärased, sest nad löödi maha kõrves.
6
Ent need lood sündisid meile eeltähenduseks, et me ei himustaks kurja, nagu nemad himustasid.
7
Ärge ka saage ebajumala kummardajaiks, nõnda nagu mõned neist said, nagu on kirjutatud: "Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima."
8
Ärgem pidagem ka hooraelu, nõnda nagu mõned neist pidasid ja langesid ühel päeval kakskümmend kolm tuhat.
9
Ärgem ka kiusakem Issandat, nõnda nagu mõned neist kiusasid ja said surma madude läbi.
10
Ärge ka nurisege, nõnda nagu mõned neist nurisesid ja said otsa hukkaja läbi.
11
See sündis neile eeltähendavalt ja on kirjutatud meile manitsuseks, kelledele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud.
12
Sellepärast, kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!
13
Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.
14
Sellepärast, minu armsad, põgenege ebajumala teenistuse eest!
15
ma räägin nõnda kui arusaajaile; otsustage ise, mida ma räägin.
16
Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, eks see ole Kristuse ihu osadus?
17
Sellepärast et on ainult üks leib, siis me, kuigi paljud, oleme üks ihu; sest me kõik saame osa ühest leivast.
18
Vaadake Iisraeli peale, nagu ta liha poolest on! Eks need, kes söövad ohvreid, ole altari osalised?
19
Mis ma nüüd ütlen? Kas seda, et ebajumala ohver on midagi? Või et ebajumal on midagi?
20
Ei! Vaid ma ütlen: mida paganad ohverdavad, seda nad ohverdavad kurjadele vaimudele, aga mitte Jumalale. Ent ma ei taha, et teil oleks osadust kurjade vaimudega.
21
Te ei või juua Issanda karikat ja kurjade vaimude karikat; te ei või osa võtta Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast!
22
Või tahame Issandat ärritada? Kas me oleme vägevamad teda?
23
Kõik on lubatav, kuid kõigest ei ole kasu; kõik on lubatav, kuid kõik ei ehita kogudust.
24
Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!
25
Kõike, mida lihaturul müüakse, sööge, südametunnistusest hoolimata.
26
Sest Issanda päralt on maa ja selle täius!
27
Kui keegi uskmatuist kutsub teid ja te tahate minna, siis sööge kõike, mis teile ette pannakse, südametunnistusest hoolimata.
28
Aga kui keegi teile ütleb: "See on ohvriliha!", siis ärge sööge selle inimese pärast, kes tegi märkuse, ja südametunnistuse pärast.
29
Ent mina ei räägi sinu, vaid teise südametunnistusest. Sest milleks peaks teise südametunnistus otsustama minu vabaduse üle?
30
Kui ma midagi vastu võtan tänuga, miks mind pilgatakse selle pärast, mille eest ma tänan?
31
Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!
32
Ärge olge pahanduseks ei juutidele ega kreeklastele ega Jumala kogudusele,
33
nagu minagi olen kõiges kõikidele meelepärane ega otsi oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Võtke mind eeskujuks, nagu minagi võtan Kristuse.
2
Aga ma kiidan teid, vennad, et te kõiges tuletate mind meele ja peate mu seadmisi, nõnda nagu ma need teile olen annud.
3
Aga ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea.
4
Iga mees, kes palvetab või prohvetlikult räägib kaetud peaga, häbistab oma pead.
5
Aga iga naine, kes palvetab või prohvetlikult räägib katmata peaga, häbistab oma pead, sest see on otse sama, kui oleks tema pea paljaks aetud.
6
Sest kui naine ei kata oma pead, siis lõigaku ta ka juuksed maha. Aga et naisel on häbiks juukseid lõigata või pead paljaks ajada, siis ta katku oma pea.
7
Mehel ei ole tarvis oma pead katta, sest tema on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.
8
Sest mees ei ole naisest, vaid naine on mehest.
9
Meest ei loodud ka mitte naise pärast, vaid naine loodi mehe pärast.
10
Sellepärast peab naisel olema pea peal meelevallatunnus inglite pärast.
11
Ometi ei ole naine meheta ega mees naiseta Issandas.
12
Sest otsegu naine mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast.
13
Otsustage iseenestes, kas naisele kõlbab katmata peaga paluda Jumalat.
14
Eks ju loodus ise teid õpeta, et mehele on häbiks kanda pikki juukseid;
15
ent naisele, kui ta kannab pikki juukseid, on see auks; sest pikad juuksed on temale antud liniku eest.
16
Aga kui keegi on tülinorija, see teadku, et meil ei ole seesugust kommet ega ka mitte Jumala kogudustel.
17
Aga seda käskides ma ei kiida seda, et te tulete kokku mitte paremuseks vaid pahemuseks.
18
Sest esmalt ma kuulen, et kui te kokku tulete Jumala koguduses, teil on lõhesid eneste keskel, ja osalt ma usun seda.
19
Sest teie seas peab olema lahkõpetusi, et saaks ilmsiks, kes teie seast on püsivad katsumistes.
20
Kui te nüüd kokku tulete, siis ei ole Issanda õhtusöömaaja pidamist;
21
sest sööma asudes võtab igaüks enne iseenese toidu ära, ja mõni jääb ilma ja mõni joob liiaks.
22
Kas teil ei ole kodasid, kus te võite süüa? Või kas põlgate Jumala kogudust ja teete häbi neile, kelledel ei ole midagi? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma ei kiida teid!
23
Sest mina olen Issandalt saanud selle, mis ma teilegi olen annud, et Issand Jeesus sel ööl, mil ta ära anti, võttis leiva
24
ja tänas ja murdis ning ütles: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!"
25
Samuti ta võttis ka karika pärast söömaaega ning ütles: "See karikas on uus leping minu veres. Seda tehke nii sageli kui te iganes seda joote, minu mälestuseks!"
26
Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, te kuulutate Issanda surma, kuni ta tuleb!
27
Sellepärast: kes iganes seda leiba sööb või Issanda karikat joob kõlvatumalt, sellel on Issanda ihust ja verest süüd.
28
Aga inimene katsugu ennast läbi ja nõnda söögu ta seda leiba ja joogu sellest karikast;
29
sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust.
30
Sellepärast on ka palju nõrku ja põdejaid teie seas ja paljud on läinud magama.
31
Sest kui me enestest ise aru annaksime, siis meie üle ei mõistetaks kohut;
32
aga kui meie üle kohut mõistetakse, siis Issand karistab meid, et meid ühes maailmaga hukka ei mõistetaks.
33
Seepärast, mu vennad, kui te kokku tulete sööma, siis oodake üksteist.
34
Kui keegi on näljane, söögu kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan, kui ma tulen.
