Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis tulid kõik Iisraeli suguharud Taaveti juure Hebronisse ja rääkisid ning ütlesid: "Vaata, me oleme sinu luu ja liha!"
2
Juba varemini, kui Saul oli veel meie kuningas, olid sina Iisraeli väljaviijaks ja tagasitoojaks. Sinule on Jehoova ütelnud: Sina pead hoidma mu Iisraeli rahvast kui karjane ja sina pead olema Iisraeli vürst!"
3
Ja kõik Iisraeli vanemad tulid kuninga juure Hebronisse ning kuningas Taavet tegi Hebronis Jehoova ees nendega lepingu; siis nad võidsid Taaveti Iisraeli kuningaks.
4
Taavet oli kuningaks saades kolmkümmend aastat vana; ta valitses nelikümmend aastat.
5
Hebronis valitses ta Juuda üle seitse aastat ja kuus kuud; ja Jeruusalemas valitses ta kolmkümmend kolm aastat kogu Iisraeli ja Juuda üle.
6
Kui kuningas läks oma meestega Jeruusalemma selle maa elanike jebuuslaste vastu, ütlesid need Taavetile: "Siia sisse sa ei pääse, või olgu siis, kui ajad ära pimedad ja lonkajad!" See pidi tähendama, et Taavet sinna ei pääse.
7
Aga Taavet vallutas Siioni linnuse, mis nüüd on Taaveti linn.
8
Ja Taavet oli sel päeval ütelnud: "Igaüks, kes lööb jebuuslasi ja tungib veejuhtmeni, võidab need lonkajad ja pimedad, keda Taaveti hing vihkab!" Sellepärast üteldakse: "Pime ja lonkaja ei pääse kotta!"
9
Ja Taavet asus linnusesse ning nimetas selle Taaveti linnaks. Ja Taavet ehitas ümberringi linna, kantsist alates siselinna suunas.
10
Ja Taavet läks üha vägevamaks, sest Jehoova, vägede Jumal, oli temaga.
11
Ja Hiiram, Tüürose kuningas, läkitas Taaveti juure saadikud seedripuudega, samuti puuseppi ja müürseppi; ja nemad ehitasid Taavetile koja.
12
Taavet mõistis, et Jehoova oli kinnitanud teda Iisraeli kuningaks ja et ta oli ülendanud tema kuningriiki oma Iisraeli rahva pärast.
13
Ja Taavet võttis veel rohkem liignaisi ja naisi Jeruusalemast, pärast seda, kui ta Hebronist oli tulnud; ja Taavetile sündis veelgi poegi ja tütreid.
14
Ja need olid nende nimed, kes temale Jeruusalemas sündisid: Sammua, Soobab, Naatan ja Saalomon;
15
Jibhar, Elisua, Nefeg ja Jaafia;
16
Elisama, Eljada ja Elifelet.
17
Aga kui vilistid kuulsid, et taavet oli võitud Iisraeli kuningaks, siis läksid kõik vilistid Taavetit otsima. Kui Taavet seda kuulis, siis läks ta linnusesse.
18
Ja vilistid tulid ning luusisid Refaimi orus.
19
Taavet küsis siis Jehoovalt, üteldes: "Kas pean minema vilistide vastu? Kas sa annad nad minu kätte?" Ja Jehoova ütles Taavetile: "Mine, sest ma annan tõesti vilistid su kätte!"
20
Siis tuli Taavet Baal-Peratsimi, ja Taavet lõi neid seal ning ütles: "Jehoova on mu vaenlased minu ees murdnud, otsegu oleks vesi läbi murdnud!" Seepärast pandi sellele paigale nimeks Baal-Peratsim.
21
Nad jätsid sinna oma ebajumalad, ja Taavet ja ta mehed võtsid need kaasa.
22
Aga vilistid tulid jälle ja luusisid Refaimi orus.
23
Ja Taavet küsis Jehoovalt, ja tema vastas: "Ära mine neile vastu! Piira nad ümber tagant ja tule neile kallale baakapõõsaste poolt!
24
Kui sa kuuled astumise kahinat baakapõõsaste ladvus, siis kiirusta, sest siis on Jehoova su ees välja läinud vilistide leeri lööma!"
25
Ja Taavet tegi nõnda, nagu Jehoova teda käskis, ja lõi viliste Gebast kuni Geseri teelahkmeni.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Taavet kogus taas kokku kõik Iisraeli valitud mehed, kolmkümmend tuhat.
2
Ja Taavet võttis kätte ning läks ühes kogu rahvaga, kes oli tema juures, Juuda Baalasse, et tuua sealt Jumala laegas, mille juures hüütakse appi nime, vägede Jehoova nime, kes istub keerubite peal.
3
Ja nad vedasid Jumala laegast uue vankriga ning tõid selle ära künkal asuvast Abinadabi kojast; Ussa ja Ahjo, Abinadabi pojad, juhtisid seda uut vankrit.
4
Nõnda tõid nad ära Jumala laeka künkal asuvast Abinadabi kojast, ja Ahjo käis laeka ees.
5
Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tantsisid Jehoova ees igasugu küpressipuust mänguriistadega: kannelde, naablite, trummide, käristite ja simblitega.
6
Aga kui nad jõudsid Naakoni rehealuse juure, pani Ussa oma käe Jumala laeka külge ja haaras sellest kinni, sest veised tahtsid ümber ajada.
7
Siis Jehoova viha süttis põlema Ussa vastu ning Jumal lõi tema eksimuse pärast sinna maha ja ta suri seal Jumala laeka juures.
8
Aga Taavet vihastus, et Jehoova oli Ussa lõhki rebinud; ja ta pani sellele paigale nimeks Perets-Ussa, nagu see on tänapäevani.
9
Ja Taavet kartis sel päeval Jehoovat ning ütles: Kuidas võib Jehoova laegas tulla minu juure?
10
Ja Taavet ei tahtnud lasta Jehoova laegast tulla enese juure Taaveti linna, vaid Taavet laskis sel pöörduda gatlase Oobed-Edomi kotta.
11
Ja Jehoova laegas jäi gatlase Oobed-Edomi kotta kolmeks kuuks; ja Jehoova õnnistas Oobed-Edomit ja kogu ta koda.
12
Kui kuningas Taavetile jutustati ja üteldi: "Jehoova on õnnistanud Oobed-Edomi koda ja kõike, mis tal on, Jumala laeka pärast!" siis läks Taavet ja tõi rõõmsa meelega Jumala laeka Oobed-Edomi kojast üles Taaveti linna.
13
Kui Jehoova laeka kandjad olid astunud kuus sammu, siis ohverdas ta härja ja nuumveise.
14
Ja Taavet tantsis kõigest väest Jehoova ees; Taavet oli riietatud ainult linasesse õlarüüsse.
15
Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tõid Jehoova laeka üles hõisates ja sarve puhudes.
16
Aga kui Jehoova laegas jõudis Taaveti linna, vaatas Miikal, Sauli tütar, aknast, ja nähes kuningas Taavetit hüppavat ja kargavat Jehoova ees, põlgas ta teda oma südames.
17
Kui Jehoova laegas oli viidud ja asetatud ta paika keset telki, mille Taavet oli püstitanud sellele, siis ohverdas Taavet Jehoova ees põletus- ja tänuohvreid.
18
Ja kui Taavet oli lõpetanud põletus- ja tänuohvrite ohverdamise, siis ta õnnistas rahvast vägede Jehoova nimel.
19
Ja ta jagas kogu rahvale, kõigile Iisraeli hulkadele, niihästi meestele kui naistele, igaühele ühe leivakaku ning datli- ja rosinakoogi. Siis läks kõik rahvas ära, igaüks koju.
20
Ja kui Taavet jõudis koju oma peret õnnistama, siis tuli Miikal, Sauli tütar, Taavetile vastu ja ütles: "Kuidas küll Iisraeli kuningas on täna ennast austanud, paljastades ennast täna oma sulaste ümmardajate silme ees nagu alp, kes sel kombel ennast täiesti paljastab!"
21
Aga Taavet ütles Miikalile: "Jehoova ees, kes mind on valinud sinu isa ja kogu ta soo asemel, käskides mind olla vürstiks Jehoova rahvale Iisraelile, jah, Jehoova ees ma olen tantsinud!
22
Ma tahan ennast alandada sellest veelgi rohkem ja olla iseenese silmis alandlik! Aga ümmardajate juures, kelledest sa rääkisid, ma olen auväärne!"
23
Ja Miikalil, Sauli tütrel, ei olnud last kuni surmapäevani.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mis puutub ebajumala ohvrilihasse, siis teame: meil kõigil on tunnetus. Tunnetus teeb suureliseks, ent armastus ehitab.
2
Kui keegi arvab midagi tunnetavat, ta ei tunneta veel nõnda, kuidas tuleb tunnetada,
3
aga kes armastab Jumalat, selle on Jumal ära tunnud.
4
Mis nüüd puutub ebajumala ohvriliha söömisse, siis teame, et maailmas ei ole ühtki ebajumalat ja et ei ole muud Jumalat kui üks.
5
Sest kuigi on olemas niinimetatud jumalaid, olgu taevas või maa peal, nagu ju on olemas palju jumalaid ja palju isandaid,
6
on meil ometigi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad ja kellesse me suundume, ja üks Issand Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik ja ka meie tema läbi.
7
Aga kõikidel ei ole seda teadmist, vaid harjumusest ebajumalatega söövad mõned tänini ebajumala ohvriliha sellisena ja nende südametunnistus, mis on nõder, rüvetub.
8
Roog ei vii meid lähemale Jumalale; kui me ei söö, ei ole meile sellest kahju, ja kui sööme, ei ole meil sellest kasu.
9
Vaadake ainult, et see teie vabadus ei saaks nõtradele komistuseks.
10
Sest kui keegi, kellel on tunnetus, näeb sind ebajumala kojas lauas istuvat, kas siis tema südametunnistus, kui see on nõrk, ei ärrita teda sööma ebajumala ohvriliha?
11
Siis läheb ju sinu tunnetuse läbi hukka nõder vend, kelle pärast Kristus on surnud.
12
Aga kui te nõnda teete pattu vendade vastu ja haavate nende nõrka südametunnistust, siis te teete pattu Kristuse vastu.
13
Sellepärast: kui roog mu venda pahandab, siis ma ei söö iialgi enam liha, et ma oma venda ei pahandaks!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Eks ma ole vaba? Eks ma ole apostel? Eks ma ole näinud Jeesust Kristust, meie Issandat? Eks teie ole minu töö Issandas?
2
Kui ma apostel ei ole muile, siis ma olen seda ometi teile; sest teie olete minu apostliameti pitser Issandas.
3
Minu kaitsekõne neile, mu arvustajaile, on see:
4
Kas meil ei ole õigust süüa ja juua?
5
Kas meil ei ole õigust naiseks kaasa võtta usuõde, nagu muil apostlitel ning Issanda vendadel ja Keefasel?
6
Või kas üksi minul ja Barnabasel pole õigust olla ilma kehaliku tööta?
7
Kes iganes läheb omal kulul sõtta? Kes istutab viinamäe, aga ei söö selle vilja? Või kes hoiab karja, aga ei söö karja piima?
8
Kas ma räägin seda inimeste viisil? Eks käskki ütle seda?
9
On ju Moosese käsuõpetuses kirjutatud: "Ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab!" Ega Jumal härgade eest hoolitse?
10
Eks ta seda kõige rohkem ütle meie pärast? Sest meie pärast on kirjutatud, et kündja peab kündma lootuses ja rehepeksja peksma lootuses osa saada.
11
Kui me teile oleme külvanud vaimulikku seemet, kas on see siis suur asi, kui me lõikame teie ihulikku vara?
12
Kui teistel on niisugune õigus teie kohta, mispärast mitte palju rohkem meil? Me ainult ei ole tarvitanud seda õigust, vaid me talume kõike, et me mingit takistust ei teeks Kristuse evangeeliumile.
13
Eks te tea, et need, kes pühakojas tööd teevad, pühakojast ka söövad, et need, kes teenivad ohvrialtari juures, oma osa saavad altariga samal määral?
14
Nõnda on ka Issand seadnud neile, kes evangeeliumi kuulutavad, et nad elaksid evangeeliumist.
15
Aga mina ei ole sellest midagi tarvitanud. Ent ma ei ole seda kirjutanud, et mulle nõnda peaks sündima; sest mulle oleks palju parem surra, kui - ei, keegi ei saa mu kiitlemist tühjaks teha!
16
Sest kui ma armuõpetust kuulutan, ei ole mul sellest kiitlemist, sest mu kohus on seda teha. Ja häda mulle, kui ma armuõpetust ei kuuluta!
17
Sest kui ma teen seda vabast tahtest, siis ma saan palga; aga kui sunniviisil, siis on ometi amet usaldatud minu kätte.
18
Mis on siis mu palk? See, et ma armuõpetust kuulutades tasuta levitan evangeeliumi, ilma et ma tarvitaksin oma õigust, mis evangeeliumis on lubatud.
19
Sest ehk ma küll olen vaba kõikidest, olen ma ometi hakanud kõikide orjaks, et ma seda rohkem inimesi võiksin võita.
20
Nii olen ma juutidele olnud otsegu juut, et ma võidaksin juudid; neile, kes on käsu all, olen ma otsegu käsualune, kuigi ma käsu all ei ole, et ma võidaksin käsualused.
21
Käsuta olijaile ma olen otsegu käsuta - ehk ma küll ei ole ilma Jumala käsuta, vaid elan Kristusele käsus - et võita need, kes on käsuta.
22
Nõtradele ma olen saanud nõdraks, et võita nõdrad. Ma olen kõikidele saanud kõigeks, et ma igapidi mõned päästaksin.
23
Aga kõike ma teen evangeeliumi pärast, et mina sellest ka osa saaksin.
24
Eks te tea, et need, kes võidu jooksevad, jooksevad küll kõik, aga võiduanni saab üks? Jookske nõnda, et teie selle saate!
25
Aga iga võidujooksja on kasin kõigis asjus, nemad küll selleks, et saavutada kaduvat pärga, aga meie, et saavutada kadumatut pärga.
26
Sellepärast ma ei jookse nagu pimedast peast, ma ei võitle nõnda nagu see, kes tuult peksab,
27
vaid ma talitsen oma ihu ja teen selle oma orjaks, et ma muile jutlust üteldes ise ei saaks kõlvatumaks.
