Flash tuleb sisse lülitada
1
Sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel kujunes pikaks; aga Taavet läks üha vägevamaks, Sauli sugu seevastu üha nõrgemaks.
2
Ja Taavetile sündisid Hebronis pojad: tema esmasündinu oli Amnon, jisreellannast Ahinoamist;
3
tema teine poeg oli Kileab, Abigailist, karmellase Naabali naisest; kolmas oli Absalom, Gesuri kuninga Talmai tütre Maaka poeg;
4
neljas oli Adonija, Haggiti poeg; viies oli Sefatja, Abitali poeg;
5
kuues oli Jitream, Taaveti naisest Eglast; need sündisid Taavetile Hebronis.
6
Niikaua kui oli sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel, võimutses Abner Sauli kojas.
7
Saulil oli olnud liignaine, Rispa nimi, Ajja tütar. Ja Iisboset küsis Abnerilt: "Mispärast sa lähed mu isa liignaise juure?"
8
Aga Abner vihastus väga Iisboseti sõnade pärast ja ütles: "Kas ma olen mõni Juuda koerapea? Veel tänapäevalgi ma teen head su isa Sauli soole, tema vendadele ja sõpradele, ja ma ei ole annud sind Taaveti kätte! Aga nüüd sa heidad mulle ette patusüüd selle naisega!
9
Jumal tehku Abneriga ükskõik mida, kui ma ei tee Taaveti heaks, mida Jehoova temale on vandega tõotanud:
10
kuningriik võetakse Sauli soolt ja Taaveti aujärg püstitatakse Iisraelile ja Juudale Daanist kuni Beer-Sebani!"
11
Siis ta ei julgenud Abnerile kosta enam sõnagi, sest ta kartis teda.
12
Ja Abner läkitas käskjalad Taavetilt küsima: "Kellele kuulub maa? Ja ta käskis ütelda: Tee minuga leping, ja vaata, siis on sinuga minu käsi, mis pöörab kogu Iisraeli sinu poole!"
13
Ja tema vastas: "Hea küll, ma teen sinuga lepingu! Aga ma nõuan sinult üht asja ja ütlen: sina ei saa näha mu palet, kui sa ei ole toonud mu ette Sauli tütart Miikalit, enne kui sa tuled vaatama mu palet!"
14
Siis Taavet läkitas käskjalad Sauli pojale Iisbosetile ütlema: "Anna mu naine Miikal, kelle ma enesele kihlasin saja vilisti eesnahaga!"
15
Ja Iisboset läkitas järele ning võttis tema ta mehelt Paltielilt, Laisi pojalt.
16
Aga ta mees tuli ühes temaga ja käis nuttes ta järel Bahuurimist saadik. Siis ütles Abner temale: "Mine tagasi!" Ja ta läks tagasi.
17
Ja Abner rääkis Iisraeli vanematega, üteldes: "Te olete juba ammu tahtnud saada Taavetit enestele kuningaks.
18
Tehke seda siis nüüd, sest Jehoova on kõnelnud Taaveti kohta, üteldes: Oma sulase Taaveti käega ma päästan oma Iisraeli rahva vilistide käest ja kõigi ta vaenlaste käest!"
19
Ja Abner rääkis seda ka benjaminlaste kuuldes; seejärel läks Abner ka Hebronisse kõnelema Taaveti kõrvu kõike, mis Iisraeli silmis ja kogu Benjamini soo silmis hea oli.
20
Kui Abner tuli Taaveti juure Hebronisse ja ühes temaga kakskümmend meest, siis tegi Taavet võõruspeo Abnerile ja meestele, kes olid ühes temaga.
21
Ja Abner ütles Taavetile: "Ma võtan kätte ja lähen ning kogun oma isanda kuninga juure kogu Iisraeli, et nad teeksid sinuga lepingu ja et sa saaksid valitseda kõige üle, mida su hing himustab!" Siis laskis Taavet Abneri minna ja see läks rahus.
22
Aga vaata, Taaveti sulased ja Joab tulid rüüsteretkelt ning tõid enestega ühes palju saaki; Abner aga ei olnud enam Taaveti juures Hebronis, sest ta oli lasknud teda minna ja ta oli rahus ära läinud.
23
Kui Joab ja kogu sõjavägi, kes oli ühes temaga, jõudis pärale, siis jutustati Joabile ja üteldi: "Abner, Neeri poeg, tuli kuninga juure, aga tema laskis teda minna ja ta läks rahus!"
24
Siis läks Joab kuninga juure ja ütles: "Mis sa oled teinud? Vaata, Abner tuli sinu juure! Mispärast sa lasksid ta minema, et ta võis vabalt ära minna?
25
Sa ju tunned Abnerit, Neeri poega! Muidugi tuli ta sind petma ning uurima su minekuid ja tulekuid, et saada teada, mida sa iganes teed!"
26
Ja Joab läks välja Taaveti juurest ning läkitas käskjalad Abnerile järele ja need tõid tema tagasi Sira veehoidla juurest; aga Taavet ei teadnud seda.
27
Ja kui Abner tuli tagasi Hebronisse, siis Joab viis ta kõrvale, keset väravat, et temaga segamatult rääkida; aga seal ta pistis temale kõhtu, nõnda et ta suri - tema venna Asaeli vere pärast!
28
Kui Taavet pärast sai sellest kuulda, ütles tema: "Mina ja mu kuningriik oleme Jehoova ees igavesti süütumad Neeri poja Abneri vere pärast!
29
Tulgu see Joabi pea peale ja kogu ta isa soo peale, ja ärgu kadugu Joabi soost voolusega mees, pidalitõbine, karguga käija, mõõga läbi langeja ja leivapuuduses olija!"
30
Nõnda tapsid Joab ja tema vend Abisai Abneri, sellepärast et ta oli surmanud nende venna Asaeli tapluses Gibeoni juures.
31
Aga Taavet ütles Joabile ja kogu rahvale, kes oli tema juures: "Käristage oma riided lõhki, pange kotiriided vööks ja leinake Abneri pärast!" Ja kuningas Taavet ise käis surnuraami taga.
32
Ja kui nad matsid Abneri Hebronisse, tõstis kuningas häält ja nuttis Abneri haua juures; ka kogu rahvas nuttis.
33
Ja kuningas laulis Abneri pärast nutulaulu ning ütles: "Kas pidi Abner surema jõleda surma?
34
Ei olnud su käed seotud ega jalad vaskahelaisse pandud! Otsegu langetakse kurjategijate ees, nõnda langesid sina!" Ja kogu rahvas nuttis tema pärast veel enam.
35
Ja kogu rahvas tuli Taavetile leiba pakkuma, sest oli ju alles päev; aga Taavet vandus, üteldes: "Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui ma enne päikeseloojakut maitsen leiba või midagi muud!"
36
Kui kogu rahvas sellest teada sai, siis oli see nende silmis hea, nõnda nagu kõik, mis kuningas tegi, oli hea kogu rahva silmis.
37
Ja kogu rahvas ning kogu Iisrael sai sel päeval teada, et Neeri poja Abneri surmamine ei olenenud kuningast.
38
Ja kuningas ütles oma sulastele: "Kas te ka teate, et täna langes Iisraelis üks vürst ja suur mees?
39
Mina aga olen praegu nõder, kuigi võitud kuningas, ja need mehed, Seruja pojad, on tugevamad mind: Jehoova maksku kätte kurjategijale ta kurjust mööda!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Sauli poeg kuulis, et Abner oli Hebronis surnud, siis läksid ta käed lõdvaks ja kogu Iisrael tundis hirmu.
2
Ja Sauli pojal oli kaks meest röövjõukude pealikuiks: ühe nimi Baana ja teise nimi Reekab, beerotlase Rimmoni pojad benjaminlastest; sest ka Beerot loetakse Benjaminile kuuluvaks.
3
Beerotlased aga olid põgenenud Gittajimisse ja nad elavad seal võõrastena tänapäevani.
4
Joonatanil, Sauli pojal, oli poeg, jalust vigane, kes oli viieaastane, kui Jisreelist tuli sõnum Sauli ja Joonatani kohta; siis võttis ta hoidja tema sülle ja põgenes, aga rutulisel põgenemisel juhtus, et laps kukkus maha ja jäi lonkama; ta nimi oli Mefiboset.
5
Ja beerotlase Rimmoni pojad Reekab ja Baana läksid teele ja tulid Iisboseti kotta, kui päev oli palavaim ja ta magas oma lõunauinakut.
6
Ja sinna koja siseruumi nad tulid kui nisu toojad, aga nad pistsid temale kõhtu; Reekab ja ta vend Baana ise pääsesid pakku.
7
Olles tulnud kotta, kui ta magas voodis oma magamiskambris, lõid nad tema surnuks ja raiusid tal pea maha; siis nad võtsid ta pea ja käisid kogu öö lagendiku teed.
8
Ja nad tõid Iisboseti pea Taaveti juure Hebronisse ning ütlesid kuningale: "Vaata, siin on su vaenlase, Sauli poja Iisboseti pea, kes püüdis su hinge! Jehoova on täna Saulile ja tema järglastele kätte maksnud mu isanda kuninga pärast!"
9
Aga Taavet vastas Reekabile ja tema vennale Baanale, beerotlase Rimmoni poegadele, ja ütles neile: "Nii tõesti kui Jehoova elab, kes mu hinge igast hädast on päästnud:
10
selle, kes mulle kuulutas ja ütles: Vaata, Saul on surnud! - ta oli enese silmis rõõmusõnumi tooja - selle ma võtsin kinni ja tapsin Siklagis, tema, kellele oleksin pidanud andma teatetooja tasu,
11
saati siis nüüd, kui õelad mehed on tapnud süütuma mehe ta voodis omas kojas! Eks ma pea nüüd nõudma tema verd teie käest ja hävitama teid maa pealt?"
12
Ja Taavet andis käsu noortele meestele ja need tapsid nad ära, raiusid neilt käed ja jalad ja poosid nad Hebroni tiigi ääre; aga Iisboseti pea nad võtsid ja matsid Hebronisse Abneri hauda.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga mis puutub sellesse, millest kirjutasite, siis mehele on hea naist mitte puudutada.
2
Kuid hooruspattude pärast olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees.
3
Mees täitku oma kohust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu.
4
Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid mehel; ja nõndasamuti ei ole mehel meelevalda oma ihu üle, vaid naisel.
5
Ärge tõmbuge eemale üksteisest muidu kui ehk mõlemate tahtes mõneks ajaks, et oleksite vabad palveks, ja tulge jälle ühte, et saatan teid ei kiusaks teie taltumatuse pärast.
6
Ent seda ma ütlen andes luba, mitte käskides.
7
Sest ma tahaksin, et kõik inimesed oleksid nõnda nagu minagi; aga igaühel on oma armuanne Jumalalt, ühel nõnda, teisel teisiti.
8
Ent ma ütlen vallalistele ja lesknaistele: neile on hea, kui nad jäävad nõnda nagu minagi.
9
Aga kui nad ei suuda endid talitseda, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda.
10
Aga abielulistele ei käsi mina, vaid Issand, et naine ärgu mingu mehest lahku.
11
On aga keegi lahutatud, siis ta jäägu abielutuks või leppigu ära oma mehega. Ja mees ärgu hüljaku naist.
12
Aga muile ütlen mina, mitte Issand: Kui ühel vennal on uskmatu naine ja naine heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku teda.
13
Samuti kui ühel naisel on uskmatu mees ja mees heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku meest.
14
Sest uskmatu mees on pühitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pühitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad.
15
Aga kui uskmatu pool lahkub, siis ta lahkugu; niisuguseis asjus ei ole vend ega õde orjastatud; ent Jumal on meid rahus kutsunud.
16
Sest mis tead sina, naine, kas sa oma mehe päästad? Või mis tead sina, mees, kas sa oma naise päästad?
17
Ainult nõnda nagu Jumal on jaganud igaühele, nõnda nagu Issand on igaühe kutsunud, nõnda ta käitugu ja nõnda korraldan mina kõigis kogudustes.
18
On keegi kutsutud ümberlõigatuna, siis ärgu ta seda varjaku; on keegi kutsutud eesnahas, siis ärgu ta lasku ennast ümber lõigata.
19
Ümberlõikamine ei ole midagi ja eesnahk ei ole midagi, vaid tähtis on Jumala käskude pidamine.
20
Igaüks jäägu sellesse kutsesse, milles ta on kutsutud.
21
Kui sa oled kutsutud orjana, siis ära hooli sellest. Aga kui sa võid ka vabaks saada, siis kasuta pigemini seda.
22
Sest kes on kutsutud orjana Issandas, on Issandas vabakslastu; samuti, kes on kutsutud vabana, on Kristuse ori.
23
Teie olete kallilt ostetud, ärge saage inimeste orjaks!
24
Jäägu, vennad, igaüks Jumala ees sellesse, milles ta on kutsutud!
25
Ent neitsite kohta ei ole mul Issanda käsku, aga ma annan nõu otsegu see, kes Issandalt on saanud armu olla usaldusväärne.
26
Siis ma arvan eelseisva kitsikuse pärast hea olevat, et inimene jääb, nagu ta on.
27
Kui sa oled naisega seotud, siis ära püüa vabaneda; kui oled vallaline, siis ära otsi naist.
28
Aga kui sa ka abiellud, siis sa ei tee pattu; ja kui neitsi läheb mehele, siis ta ei tee pattu. Ent sellised saavad kannatada ihulikku viletsust, mina aga säästaksin teid.
29
Ent seda ma ütlen, vennad, et aeg on lühike; sellepärast olgu nii, et needki, kelledel on naised, olgu nagu need, kelledel neid ei ole;
30
ja olgu nii, et kes nutavad, nagu ei nutakski, ja kes on rõõmsad, nagu ei olekski rõõmsad, ja kes ostavad, nagu ei saakski seda enesele pidada,
31
ja kes seda maailma tarvitavad, nagu ei tarvitakski seda; sest selle maailma nägu kaob.
32
Ent mina tahaksin, et te oleksite muretumad. Vallaline mees hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale, kuidas ta saaks olla Issanda meele järele.
33
Aga naisemees hoolitseb selle eest, mis kuulub maailmale, kuidas ta saaks olla naise meele järele.
34
Nii on ta jaotatud kaheks. Ja vallaline naine või neitsi hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale, et ta võiks olla püha nii ihu kui ka vaimu poolest; aga abielunaine hoolitseb selle eest, mis kuulub maailmale, kuidas tema saaks olla mehe meele järele.
35
Aga seda ma ütlen teie eneste kasuks, ei mitte, et köit panna teile kaela, vaid et te elaksite viisakalt ja püsiksite takistamatult Issandas.
36
Aga kui keegi arvab vääriti käitlevat oma neitsit, kelle paras naimaiga on möödumas, ja kui see peab nõnda sündima, siis tehku ta, mida tahab; ta ei tee pattu. Nad abiellugu.
37
Aga kes on kindel oma südames ja kellel seda ei ole vaja, vaid on meelevald oma tahtmise üle ning on otsustanud oma südames oma neitsi jätta neitsiks, see teeb hästi.
38
Kes siis oma neitsi naidab, teeb hästi, ja kes teda ei naida, teeb paremini.
39
Naine on seotud niikaua kui tema mees elab; aga kui ta mees on läinud magama, on ta vaba minema mehele, kellele tahab, kui see vaid sünnib Issandas.
40
Aga ta on õndsam, kui ta jääb, nagu ta on. See on minu arvamine. Ent ma mõtlen, et minulgi on Jumala Vaim.
