Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja siiflased tulid Gibeasse Saulile ütlema: "Eks Taavet varja ennast Hakila künkal, ida pool tühja maad?"
2
Ja Saul võttis kätte ning läks alla Siifi kõrbe, ja ühes temaga kolm tuhat Iisraeli valitud meest, et otsida Taavetit Siifi kõrvest.
3
Ja Saul lõi leeri üles Hakila künkale, mis on tee ääres ida pool tühja maad. Aga Taavet viibis kõrves ja kui ta sai aru, et Saul oli tulnud kõrbe temale järele,
4
siis Taavet läkitas maakuulajaid ja sai teada, et Saul oli tõesti tulnud.
5
Ja Taavet võttis kätte ning tuli paika, kuhu Saul oli leeri üles löönud; ja Taavet nägi kohta, kus Saul ja tema väepealik Abner, Neeri poeg, magasid; Saul magas vankrite leeris ja rahvas oli leeris tema ümber.
6
Taavet võttis sõna ja rääkis hetiit Ahimelekiga ja Abisaiga, Seruja pojaga, Joabi vennaga, üteldes: "Kes tuleb ühes minuga Sauli juure leeri?" Ja Abisai vastas: "Mina tulen ühes sinuga!"
7
Nii tulid Taavet ja Abisai öösel rahva juure, ja vaata, Saul oli heitnud magama vankrite leeris ja tema piik oli maasse lööduna ta peatsis; Abner ja rahvas aga magasid tema ümber.
8
Ja Abisai ütles Taavetile: "Jumal on täna annud sinu vaenlase su kätte! Ja nüüd luba ma löön ta piigiga maa külge! Üksainus hoop - teist ei ole mul tema jaoks vaja!"
9
Aga Taavet vastas Abisaile: "Ära teda hukka! Sest kes võiks karistamata pista oma käe Jehoova võitu külge?"
10
Ja Taavet ütles: "Nii tõesti kui Jehoova elab, lööb Jehoova kindlasti ise teda: kas saabub ta surmapäev või läheb ta sõtta ja saab otsa!
11
Jehoova pärast jäägu see minust kaugele, et pistaksin oma käe Jehoova võitu külge! Aga võta nüüd piik, mis on ta peatsis, ja veekruus, ja lähme!"
12
"Ja Taavet võttis piigi ja veekruusi Sauli peatsist ja nad läksid oma teed; ja ükski ei näinud, ei märganud ega ärganud üles, vaid nad kõik magasid, sest Jehoova oli lasknud tulla nende peale raske une.
13
Seejärele läks Taavet üle teisele poole ja seisis eemal mäetipus; nende vahel oli palju maad.
14
Ja Taavet hüüdis rahvast ja Abnerit, Neeri poega, ja ütles: "Eks sa vasta, Abner?" Ja Abner kostis ning küsis: "Kes sa oled, et sa hüüad kuningat?"
15
Ja Taavet ütles Abnerile: "Eks sa ole mees? Kes on Iisraelis sinu sarnane? Aga miks sa ei valvanud oma isandat kuningat? Sest keegi rahva hulgast tuli hukkama kuningat, su isandat!
16
Ei ole hea see asi, mis sa oled teinud! Nii tõesti kui Jehoova elab: te olete surmalapsed, et te ei ole valvanud oma isandat, Jehoova võitut! Ja nüüd vaata, kus on kuninga piik ja veekruus, mis olid ta peatsis?"
17
Siis Saul tundis ära Taaveti hääle ja küsis: "Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?" Ja Taavet vastas: "See on minu hääl, mu isand kuningas!"
18
Ja ta ütles: "Mispärast ajab mu isand nõnda taga oma sulast? Sest mida ma olen teinud? Või mis kurja on mu käes?
19
Ja nüüd kuulgu ometi mu isand kuningas oma sulase sõnu: kui Jehoova on sind kihutanud minu vastu, siis saagu ta tunda ohvrilõhna; aga kui inimlapsed, siis olgu nad neetud Jehoova ees, et nad tõukavad mind nüüd välja Jehoova pärisosasse kuuluvusest, üteldes: mine teeni teisi jumalaid!
20
Aga nüüd ärgu voolaku mu veri mitte maha Jehoova palgest eemal, sest Iisraeli kuningas on läinud otsima ühtainust kirpu, otsegu ajaks ta mägedes taga põldpüüd!"
21
Siis ütles Saul: "Ma olen pattu teinud! Tule tagasi, mu poeg Taavet, sest ma ei tee sulle enam kurja, sellepärast et mu hing on täna olnud kallis su silmis! Vaata, ma olen talitanud mõistmatult ja eksinud üpris väga!"
22
Ja Taavet kostis ning ütles: "Vaata, siin on kuninga piik; tulgu nüüd keegi noortest meestest ja võtku see!
23
Jehoova tasub igaühele tema õiglust ja truudust mööda. Sest Jehoova andis sind täna minu kätte, aga mina ei tahtnud pista oma kätt Jehoova võitu külge.
24
Ja vaata, nagu sinu hing oli täna kallis minu silmis, nõndasamuti olgu minu hing kallis Jehoova silmis ja ta päästku mind igast hädast!"
25
Ja Saul ütles Taavetile: "Ole õnnistatud, mu poeg Taavet!" Mida sa iganes teed, see õnnestub sul!" Siis Taavet läks oma teed ja Saul läks tagasi koju.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Taavet mõtles südames: "Ühel päeval ma saan ometi otsa Sauli käe läbi; mul ei ole tõesti paremat kui põgeneda vilistide maale, siis tüdineb Saul mind edaspidi otsimast kõigist Iisraeli rajadest ja nõnda ma pääsen tema käest."
2
Taavet võttis kätte ja läks, tema ja kuussada meest, kes olid ühes temaga, Gati kuninga Aakise, Maoki poja juure.
3
Ja Taavet jäi Aakise juure Gatti, tema ja ta mehed, igaüks oma perega, Taavetil tema kaks naist: jisreellanna Ahinoam, ja Abigail, karmellase Naabali naine.
4
Kui Saulile teatati, et taavet oli põgenenud Gatti, siis ta ei otsinud teda enam.
5
Ja Taavet ütles Aakisele: "Kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis lase anda mulle paik ühes lagendiku linnas, et ma seal võiksin elada. Sest miks peaks su sulane elama ühes sinuga kuningalinnas?"
6
Nii andis Aakis temale selsamal päeval Siklagi. Sellepärast on Siklag tänapäevani Juuda kuningate päralt.
7
Ja aega, mis Taavet elas vilistide maal, oli aasta ja neli kuud.
8
Taavet läks siis oma meestega ja nad tungisid kallale gesurlastele, girslastele ja amalekkidele, sest need olid maa elanikud muistsest ajast kuni Suuri teelahkmeni ja kuni Egiptusemaani.
9
Ja Taavet hävitas maa ega jätnud elama ei meest ega naist; aga ta võttis pudulojused, veised, eeslid, kaamelid ja riided, pöördus siis tagasi ja tuli Aakise juure.
10
Ja kui Aakis küsis: "Kuhu te täna röövretke tegite?" siis vastas Taavet: "Juuda Lõunamaale" või "jerahmeellaste Lõunamaale" või keenlaste Lõunamaale."
11
Taavet ei jätnud elama ei meest ega naist, et tuua neid Gatti, sest ta mõtles: "Muidu võiksid need meist jutustada ja ütelda: Taavet tegi nõnda ja niisugune oli ta viis kogu selle aja, mis ta elas vilistide väljadel!"
12
Aga Aakis uskus Taavetit ja mõtles: "Ta on teinud ennast hoopis vastumeelseks oma rahva juures Iisraelis ja jääb igavesti mulle sulaseks."
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja neil päevil sündis, et vilistid kogusid oma väehulgad sõjakäigule, võitluseks Iisraeli vastu; ja Aakis ütles Taavetile: "Tea, et sul tuleb ühes minuga minna välja leeri, sinul ja su meestel!"
2
Ja Taavet ütles Aakisele: "Hea küll! Sa saad ka teada, mida su sulane suudab teha!" Ja Aakis ütles Taavetile: "Hea küll! ma panen sind kogu ajaks kaitsma mu pead!"
3
Saamuel oli surnud, kogu Iisrael oli teda leinanud ja nad olid ta matnud Raamasse, ta omasse linna. Ja Saul oli maalt kaotanud lausujad ja ennustajad.
4
Ja vilistid kogunesid ja tulid ning lõid leeri üles Suunemisse; ja Saul kogus kokku kogu Iisraeli ning nemad lõid leeri üles Gilboasse.
5
Aga kui Saul nägi vilistide leeri, siis ta kartis ja ta süda värises väga.
6
Ja Saul küsis Jehoovalt, aga Jehoova ei vastanud temale ei unenägude, Uurimi ega prohvetite läbi.
7
Siis Saul ütles oma sulastele: "Otsige mulle üks naine, kellel on lausuja vaim, siis ma lähen tema juure ja küsin temalt!" Ja ta sulased ütlesid temale: "Vaata, Een-Dooris on lausuja vaimuga naine!"
8
Siis Saul tegi ennast tundmatuks, pani teised riided selga ja läks, tema ja kaks meest ühes temaga, ja nad tulid öösel naise juure; ja ta ütles: "Ennusta ometi mulle vaimu abil ja lase tõusta mu ette see, keda ma sulle nimetan!"
9
Aga naine vastas temale: "Vaata, sa ju tead, mida Saul on teinud, kuidas ta maalt kaotas lausujad ja ennustajad! Miks tahad nüüd seada mu hingele püünist, et saata mind surma?"
10
Aga Saul vandus temale Jehoova juures, üteldes: "Nii tõesti kui Jehoova elab, selle asja eest ei taba sind karistus!"
11
Naine küsis: "Keda pean laskma tõusta su ette?" Ja ta vastas: "Lase Saamuel tõusta mu ette!"
12
Aga kui naine nägi Saamueli, siis ta kisendas kõvasti; ja naine rääkis Saulile, üteldes: "Miks sa mind petsid? Sina oled ju Saul!"
13
Aga kuningas ütles temale: "Ära karda! Ütle ainult, mida sa näed!" Ja naine ütles Saulile: "Ma näen jumalat maa seest üles tõusvat!"
14
Siis ta küsis temalt: "Kuidas ta välja näeb?" Ja ta vastas: "Üks vana mees tõuseb üles ja tal on kuub seljas!" Siis mõistis Saul, et see oli Saamuel, ja ta heitis silmili maha ning kummardas.
15
Ja Saamuel küsis Saulilt: "Miks sa tülitad mind, lastes mind üles tõusta?" Ja Saul vastas: "Mul on väga kitsas käes, sest vilistid sõdivad mu vastu ja Jumal on minu juurest lahkunud ega vasta mulle enam ei prohvetite ega unenägude läbi! Sellepärast ma hüüdsin sind, et sa annaksid mulle teada, mida ma pean tegema!"
16
Aga Saamuel ütles: "Mispärast sa küsid minult, kui Jehoova on sinu juurest lahkunud ja on saanud su vaenlaseks?
17
Jehoova on tõesti sulle teinud, nagu ta minu läbi on rääkinud: Jehoova on kiskunud kuningriigi sinu käest ja on selle annud su ligimesele Taavetile!
18
Et sa ei ole kuulanud Jehoova häält ega ole annud amalekile tunda tema tulist viha, siis on nüüd Jehoova teinud seda sinule.
19
Jehoova annab ka Iisraeli ühes sinuga vilistide kätte ja homme oled sa ühes oma poegadega minu juures! Jehoova annab vilistide kätte ka Iisraeli leeri!"
20
Siis langes Saul äkitselt täies pikkuses maha, nii väga kartis ta Saamueli sõnu! Temal ei olnud ka enam jõudu, sest ta ei olnud leiba söönud kogu päeva ja kogu öö.
21
Aga naine tuli Sauli juure, ja nähes, et ta oli väga hirmunud, ütles temale: "Vaata, su ümmardaja kuulis su häält ja ma võtsin oma elu iseenese kätte ning kuulsin su sõnu, mis sa mulle kõnelesid!
22
Ja nüüd kuule ometi ka sina oma ümmardaja häält ja lase ma panen su ette palukese leiba; söö, et sul oleks jõudu teeleminekuks!"
23
Aga ta keeldus ja ütles: "Mina ei söö!" Siis käisid temale peale niihästi ta sulased kui ka naine, ja ta kuulis nende häält; ja ta tõusis maast ning istus voodi peale.
24
Ja naisel oli kodus nuumvasikas; ta tappis selle kiiresti, võttis jahu, sõtkus ja küpsetas hapnemata leiba.
25
Ja ta tõi Sauli ja tema sulaste ette ning need sõid; siis nad tõusid ja läksid ära selsamal ööl.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Paulus, Jumala tahtel kutsutud Kristuse Jeesuse apostel, ja vend Soostenes
2
Korintoses olevale Jumala kogudusele, pühitsetuile Kristuses Jeesuses, kutsutud pühadele, ühes nende kõikidega, kes appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime kõigis nende ja meie paigus.
3
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
4
Ma tänan alati oma Jumalat teie pärast selle Jumala armu eest, mis teile on antud Kristuses Jeesuses,
5
et te olete kõiges saanud rikkaks tema sees igasuguses õpetuse sõnas ja igasuguses tunnetuses,
6
sedamööda nagu tunnistus Kristusest on kinnitatud teie sees,
7
nõnda et teil ei ole puudu ühestki armuandest ja ootate meie Issanda Kristuse ilmumist,
8
kes ka teid tahab kinnitada otsani, et te võiksite olla laitmatud meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval.
9
Jumal on ustav, kelle läbi te olete kutsutud tema poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda osadusse.
10
Aga ma manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime läbi, et te kõik ühtviisi räägiksite ja et ei oleks lõhesid teie seas, vaid et oleksite kokku liidetud samas meeles ja samas mõttes.
11
Sest ma olen Kloe pererahvalt teist, mu vennad, saanud kuulda, et teie seas on riidlemisi.
12
Ma räägin sellest, et teie seast igaüks räägib omaviisi; üks: "Mina olen Pauluse poolt!" teine: "Mina olen Apollose poolt!" kolmas: "Mina olen Keefase poolt!" ja neljas: "Mina olen Kristuse poolt!"
13
Kas Kristus on jaotatud mitmeks? Kas Paulus löödi risti teie eest? Või ristiti teid Pauluse nimesse?
14
Ma tänan Jumalat, et ma kedagi muud teie seast ei ole ristinud kui üksnes Krispose ja Gaajuse,
15
et keegi ei saaks ütelda, ma olevat ristinud iseenese nimesse.
16
Siiski ma ristisin ka Stefanase pere; muud kedagi ma ei tea ristinud olevat.
17
Sest Kristus ei läkitanud mind ristima, vaid armuõpetust kuulutama, mitte sõna tarkuses, et Kristuse risti ei tehtaks tühiseks.
18
Sest sõna ristist on jõledus neile, kes hukka lähevad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi.
19
Sest on kirjutatud: "Mina kaotan tarkade tarkuse ja teen tühjaks mõistlike mõistuse!"
20
Kus on targad? Kus kirjatundjad? Kus sellesinase ajastu arutlejad? Eks Jumal ole selle maailma tarkuse teinud jõleduseks?
21
Sest maailm Jumala tarkuses ei õppinud tundma Jumalat tarkuse kaudu ja seepärast oli Jumalale meelepärast jõleda jutluse kaudu päästa need, kes usuvad.
22
Sest juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust,
23
aga meie kuulutame ristilöödud Kristust, kes on juutidele pahandus ja paganaile jõledus,
24
kuid neile nende seast, kes on kutsutud, niihästi juutidele kui kreeklastele, me kuulutame Kristust, Jumala väge ja Jumala tarkust.
25
Sest mis jõle on Jumala ees, on targem kui inimesed, ja mis nõder on Jumala ees, on vägevam kui inimesed.
26
Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid,
27
vaid mis on jõle maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi tarkadele; ja mis on nõder maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi sellele, mis on vägev;
28
ja mis maailma ees on halvast soost ja põlatud, selle on Jumal valinud, selle, mis midagi ei ole, et teha tühjaks seda, mis midagi on,
29
et ükski liha ei kiitleks Jumala ees.
30
Ent temast on teie olemine Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ja õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks,
31
et oleks nõnda, nagu on kirjutatud: "Kes kiitleb, see kiidelgu Issandast!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ka mina, kui ma tulin teie juure, vennad, ei tulnud mitte kõne või tarkuse hiilgega teile kuulutama Jumala tunnistust.
2
Sest ma ei arvanud teie seas mitte midagi muud teadvat kui vaid Jeesust Kristust, ja teda kui ristilöödut.
3
Ja mina olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures väristuses.
4
Ja minu kõne ja minu jutlus ei olnud inimliku tarkuse meelitavais sõnus, vaid Vaimu ja väe osutamises,
5
et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes.
6
Ent me kuulutame tarkust täiuslike seas, aga mitte selle maailma ega selle ajastu ülemate tarkust, kes hävivad,
7
vaid me kuulutame Jumala salajas olevat ja varjatud tarkust, mis Jumal on ette määranud enne maailma-ajastute algust meie auks,
8
mida ükski selle maailma ülemaist ei ole tunnud; sest kui nad seda oleksid tunnud, ei oleks nad au Issandat risti löönud,
9
vaid nõnda nagu on kirjutatud: "Mida silm ei ole näinud ja kõrv ei ole kuulnud ja mis inimese südamesse ei ole tõusnud, mis Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad!
10
Ent Jumal on selle meile ilmutanud Vaimu läbi; sest Vaim uurib kõik asjad, ka Jumala sügavused.
11
Sest kes inimesist teab seda, mis on inimeses, kui aga inimese vaim, kes temas on? Samuti ei tea ka ükski, mis on Jumalas, kui aga Jumala Vaim.
12
Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et teaksime, mis Jumal meile armust on annud,
13
ja seda me ka räägime mitte sõnadega, mida õpetab inimlik tarkus, vaid mida õpetab Vaim, ja seletame vaimseid asju vaimsetega.
14
Aga maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast et seda tuleb ära mõista vaimselt.
15
Aga vaimulik inimene mõistab kõik ära, ent teda ennast ei mõista ükski ära.
16
Sest kes on Issanda meele ära tunnud, et temale nõu anda? Aga meil on Kristuse meel!
