Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Taavet läks sealt ära ja asus Een-Gedi mäelinnustesse.
2
Ja kui Saul tuli viliste jälitamast, siis teatati temale ning üteldi: Vaata, Taavet on Een-Gedi kõrves!
3
Siis võttis Saul kolm tuhat meest, valitud kogu Iisraelist, ja läks otsima Taavetit ja tema mehi Kaljukitse kaljudelt.
4
Ja kui ta jõudis tee ääres olevate pudulojuste tarade juure, siis oli seal koobas; ja Saul läks sisse oma asjale. Aga Taavet ja tema mehed istusid koopa tagumises osas.
5
Ja Taaveti mehed ütlesid temale: "Näe, see on päev, millest Jehoova sulle on kõnelnud: Vaata, ma annan su vaenlase su kätte ja talita temaga, nagu su silmis hea on!" Ja Taavet tõusis ning lõikas salaja ära Sauli kuuehõlma.
6
Aga pärast seda torkas Taavetit südametunnistus, et ta Sauli hõlma oli ära lõiganud,
7
ja ta ütles oma meestele: "Jehoova pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale, Jehoova võitule, et pistaksin oma käe tema külge! Sest tema on Jehoova võitu."
8
Ja Taavet hoidis sõnadega tagasi oma mehed ega lubanud neid kippuda Sauli kallale; ja Saul tõusis koopast ning läks oma teed.
9
Aga seejärel tõusis Taavet ja läks koopast välja ja hüüdis Saulile järele ning ütles: "Mu isand kuningas!" Kui Saul vaatas taha, siis heitis Taavet silmili maha ja kummardas.
10
Ja Taavet ütles Saulile: "Mispärast sa kuulad inimeste jutte, kes ütlevad: Vaata, Taavet otsib su õnnetust?
11
Vaata, nüüd sa nägid ju oma silmaga, kuidas Jehoova andis sind täna koopas minu kätte! Mulle üteldi, et ma su tapaksin, aga ma halastasin su peale, sest ma ütlesin: Mina ei pista kätt oma isanda külge, sest ta on Jehoova võitu!
12
Ja mu isa, näe, vaata ka ise oma kuuehõlma mu käes! Sest kui ma lõikasin ära su kuuehõlma ega tapnud sind, siis pead sa mõistma ja nägema, et mul pole mõttes kurja ega üleastumist ja et ma pole pattu teinud sinu vastu, kuigi sa varitsed mu hinge, et seda võtta!
13
Jehoova mõistku kohut minu ja sinu vahel, ja Jehoova maksku sulle kätte minu eest, aga minu käsi ei puutu sinusse,
14
nagu ütleb muistse põlve vanasõna: "Õelaist väljub õelus, aga minu käsi ei puutu sinusse!"
15
Kellele on Iisraeli kuningas läinud järele? Keda sa taga ajad? Surnud koera, üht kirpu!
16
Jehoova olgu kohtumõistjaks ja mõistku kohut minu ja sinu vahel; Tema nähku ja seletagu mu riiuasja ning mõistku mind õigeks sinu käest!"
17
Kui Taavet oli kõnelnud need sõnad Saulile, siis küsis Saul: "Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?" Ja Saul tõstis häält ja nuttis.
18
Ja ta ütles Taavetile: "Sina oled õiglasem mind, sest sa oled teinud mulle head, mina aga olen teinud sulle kurja!
19
Sa oled täna jutustanud, kuidas sa tegid mulle head: ehk küll Jehoova andis mind su kätte, sa siiski ei tapnud mind!
20
Sest kui keegi leiab oma vaenlase, kas ta laseb teda heaga ära minna? Jehoova tasugu sulle heaga selle eest, mis sa täna mulle tegid!
21
Ja nüüd, vaata, ma tean, et sina saad tõesti kuningaks ja et Iisraeli kuningriik püsib sinu käes!
22
Aga nüüd vannu mulle Jehoova juures, et sa ei hukka mu järeltulevat sugu ega kaota minu nime mu isakojast!"
23
Ja Taavet vandus Saulile. Siis Saul läks koju, aga Taavet ja tema mehed läksid üles mäelinnusesse.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Saamuel suri, ja kogu Iisrael kogunes kokku ja leinas teda, ja nad matsid tema ta kodupaika Raamasse. Aga Taavet võttis kätte ja läks alla Paarani kõrbe.
2
Ja Maonis oli mees, kelle tööjärg oli Karmelis, ja see mees oli väga rikas: temal oli kolm tuhat lammast ja tuhat kitse; ta oli Karmelis oma pudulojuseid niitmas.
3
Mehe nimi oli Naabal, ja ta naise nimi Abigail; naisel oli hea mõistus ja ilus välimus, mees aga oli karm ja tegude poolest kuri; ta oli kaaleblane.
4
Kui Taavet kõrves kuulis, et Naabal niitis oma pudulojuseid,
5
siis läkitas Taavet kümme noort meest, ja Taavet ütles noortele meestele: "Minge üles Karmelisse, ja kui te jõuate Naabali juure, siis küsige temalt minu nimel, kuidas ta käsi käib
6
ja ütelge mu vennale nõnda: Rahu olgu sinule ja rahu su kojale ja rahu kõigele, mis sul on!
7
Ma olen nüüd kuulnud, et sul on lambaniitjad. Sinu karjased on ju olnud meie juures: me pole neid mõnitanud ega ole neilt midagi kadunud kõigel sel ajal, mis nad olid Karmelis.
8
Küsi oma poistelt, küll nad jutustavad sulle! Leidku siis need noored mehed armu sinu silmis, sest me oleme ju tulnud heal päeval! Anna nüüd oma sulastele ja oma pojale Taavetile, mis sul juhtub käepärast olema!"
9
Ja Taaveti noored mehed tulid ning rääkisid Taaveti nimel Naabalile kõik needsamad sõnad ja jäid ootama.
10
Aga Naabal kostis Taaveti sulastele ja ütles: "Kes on taavet, kes on Iisai poeg? Nüüdsel ajal on palju sulaseid, kes kargavad ära oma isandate juurest!
11
Kas peaksin võtma oma leiva ja vee ja tapetud loomad, mis ma olen tapnud oma niitjaile, ja andma meestele, kellest ma ei tea, kust nad pärit on?"
12
Siis Taaveti noored mehed pöördusid ümber oma teekonnal ja läksid tagasi; ja nad tulid ning andsid temale edasi kõik need sõnad.
13
Siis ütles Taavet oma meestele: "Pange igaüks oma mõõk vööle!" Nad panid igaüks oma mõõga vööle ja Taavet ise pani ka oma mõõga vööle. Ja nad läksid Taaveti järel, ligi nelisada meest, kuna kakssada jäi asjade juure.
14
Aga Abigailile, Naabali naisele, teatas üks poistest, üteldes: "Vaata, Taavet läkitas käskjalad kõrvest meie isandat tervitama, aga tema kärkis nendega!
15
Need mehed olid meie vastu väga head, nad ei mõnitanud meid ega kadunud meilt midagi kõigel sel ajal, mil väljal olles rändasime nende juures.
16
Nagu müür olid nad meie ümber, niihästi öösel kui päeval, kõige selle aja, mis me olime nende juures pudulojuseid karjatamas.
17
Nüüd siis tea, ja vaata, mida sa saad teha, sest midagi kurja on otsustatud meie isanda ja kogu ta koja vastu; aga ta ise on ju paharetipoeg, tema enesega ei saa rääkida!"
18
Siis Abigail ruttas ja võttis kakssada leiba, kaks lähkrit viina, viis valmistatud lammast, viis mõõtu kõrvetatud teri, sada rosinakakku ja kakssada viigimarjakakku ning pani need eeslite selga.
19
Ja ta ütles oma poistele: "Minge minu eel, vaata, ma tulen teie järel!" Aga oma mehele Naabalile ta sellest ei rääkinud.
20
Ja kui ta siis sõitis eesli seljas ja läks mäe varjus alla, vaata, siis tulid Taavet ja tema mehed temale vastu ja ta kohtas neid.
21
Aga Taavet oli ütelnud: "Tõesti, ma olen asjatult hoidnud kõike seda, mis sellel kõrves oli, nõnda et midagi ei kadunud kõigest sellest, mis tal oli; ja tema tasub mulle head kurjaga!
22
Jumal tehku Taavetiga ükskõik mida, kui ma kõigist, kes tal on, hommikuks alles jätan veel mõne seina peale kusija!"
23
Ja kui Abigail nägi Taavetit, siis ta laskus kähku eesli seljast ja heitis Taaveti ette silmili ning kummardas maani.
24
Ta langes tema jalgade juure ja ütles: "Minu peal on süü, mu isand! Lase nüüd oma ümmardaja su kuuldes rääkida ja kuule oma ümmardaja sõnu!
25
Ärgu mu isand ometi hooligu sellest kõlvatust mehest Naabalist; sest nagu nimi, nõnda on ta ise - Naabal on ta nimi ja rumal ta on! Aga mina, su ümmardaja, ei näinud mitte mu isanda noori mehi, keda sa olid läkitanud.
26
Ja nüüd, mu isand, nii tõesti kui Jehoova elab ja nii tõesti kui sa ise elad, keda Jehoova on takistanud sattumast veresüüsse ja aitamast iseennast oma käega: nüüd saagu Naabali sarnaseks su vaenlased ja need, kes püüavad teha kurja mu isandale!
27
Ja nüüd antagu see and, mis su ümmardaja on toonud mu isandale, noortele meestele, kes käivad mu isanda kannul!
28
Anna siis andeks oma ümmardaja üleastumine! Sest Jehoova teeb tõesti mu isandale ühe kindla koja, sellepärast et mu isand võitleb Jehoova võitlusi! Ja kurja ei leita sinus kogu su eluajal!
29
Ja kui keegi tõuseks sind taga ajama ja su hinge püüdma, siis on mu isanda hing seotud elavate kimpu Jehoova, su Jumala juures; aga su vaenlaste hinged ta lingutab lingupesast välja!
30
Ja kui Jehoova teeb mu isandale kõike seda head, millest ta sulle on rääkinud, ja määrab sind Iisraelile vürstiks,
31
siis ärgu saagu see sulle komistuseks ega mu isandale südametunnistuse piinaks, et oleksid põhjuseta valanud verd ja mu isand oleks aidanud iseennast! Ja kui Jehoova teeb mu isandale head, siis mõtle oma ümmardajale!"
32
Ja Taavet ütles Abigailile: "Õnnistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, kes sellel päeval on sind mulle vastu läkitanud!
33
Õnnistatud olgu su mõistus ja õnnistatud ole sa ise, et sa täna mind oled takistanud veresüüsse sattumast ja iseennast oma käega aitamast!
34
Aga tõepoolest, nii tõesti kui Jehoova, Iisraeli Jumal elab, kes mind on keelanud sulle kurja tegemast, kui sa mitte poleks rutanud ja mulle vastu tulnud, ei oleks Naabalile koiduajaks alles jäänud ühtki seina peale kusijat!"
35
Siis võttis Taavet tema käest vastu, mis ta temale oli toonud, ja ütles temale enesele: "Mine rahuga koju! Vaata, ma olen kuulnud su häält ja olen tõstnud üles su palge!"
36
Kui Abigail tuli Naabali juure, vaata, siis oli temal oma kojas pidu, otse kuninglik pidu! Naabali süda oli rõõmus ja ta oli väga joobnud, seepärast ta ei jutustanud temale midagi, ei vähemat ega rohkemat, enne kui hommik koitis.
37
Aga hommikul, kui Naabalist oli viin haihtunud, jutustas ta naine temale neist asjust; siis suri tal süda rinnus ja ta otsegu kivines!
38
Ja ligi kümne päeva pärast lõi Jehoova Naabalit, nõnda et ta suri.
39
Kui Taavet kuulis, et Naabal oli surnud, ütles tema: "Õnnistatud olgu Jehoova, kes on lahendanud minu teotuse riiuasja, mille Naabal põhjustas, ja kes on hoidnud oma sulast kurja tegemast! Naabali kurjuse aga tasus Jehoova ta enese pea peale! Siis Taavet läkitas käskjalad ja käskis ütelda Abigailile, et ta tahab võtta teda enesele naiseks.
40
Ja Taaveti sulased tulid Abigaili juure Karmelisse ja rääkisid temaga ning ütlesid: "Taavet läkitas meid sinu juure, et võtta sind enesele naiseks!"
41
Siis ta tõusis ja kummardas silmili maha ning ütles: "Vaata, su ümmardaja on valmis saama orjaks, kes peseb oma isanda sulaste jalgu!"
42
Ja Abigail tõusis kiiresti ning sõitis eesli seljas, samuti tema viis tüdrukut, kes käisid ta kannul; ta järgnes Taaveti käskjalgadele ja sai tema naiseks.
43
Ahinoami võttis Taavet Jisreelist ja nõnda said need mõlemad tema naisteks.
44
Saul aga oli annud oma tütre Miikali, Taaveti naise, Paltile, Laisi pojale, kes oli pärit Gallimist.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga meie, kes oleme tugevad, peame kandma jõuetumate nõrkusi ega tohi elada iseeneste meele heaks.
2
Igaüks meist olgu ligimesele meelepärane tema heaks, et teda parandada.
3
Sest Kristuski ei elanud enese meele heaks, vaid nõnda nagu on kirjutatud: "Nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale!"
4
Sest mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust.
5
Aga kannatlikkuse ja troosti Jumal andku teile üksmeelt isekeskis Kristuse Jeesuse järele,
6
et te ühel meelel ja ühe suuga austaksite Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa!
7
Sellepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus teid on vastu võtnud Jumala austuseks.
8
Sest ma ütlen, et Jeesus Kristus sai ümberlõikamise sulaseks Jumala tõe pärast, et kinnitada isadele antud tõotused,
9
aga et paganad ülistavad Jumalat tema halastuse pärast, nõnda nagu on kirjutatud: "Sellepärast ma tahan sind ülistada paganate seas ja laulda kiitust su nimele!"
10
Ja taas ütleb tema: "Olge rõõmsad, paganad, ühes tema rahvaga!"
11
Ja veel: "Kiitke Issandat, kõik paganad, ja ülistage teda, kõik rahvad!"
12
Ja jälle ütleb Jesaja: "Jesse juur tuleb ja see, kes tõuseb valitsema paganrahvaid; tema peale hakkavad paganad lootma!"
13
Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks rohkesti lootust Püha Vaimu väes!
14
Mu vennad, mina isiklikult olen teie suhtes veendunud selles, et teie isegi olete täis headust, täidetud kõige teadmisega ning võite küll juhatada üksteist.
15
Ometi olen ma üsna julgesti mõnd teile kirjutanud, vennad, otsegu teile meeldetuletuseks, selle armu pärast, mille Jumal mulle on annud selleks,
16
et ma oleksin Jeesuse Kristuse teenija paganate seas ja toimetaksin Jumala evangeeliumi püha teenistust, et paganad saaksid meelepäraseks ja Pühas Vaimus pühitsetud ohvriannetuseks.
17
Sellepärast ma tohin Kristuses Jeesuses kiidelda Jumala asjust.
18
Sest mina ei julge kõnelda millestki muust kui sellest, mis Kristus minu läbi paganate sõnakuulelikuks tegemiseks on korda saatnud sõna ja teoga
19
tunnustähtede ja imetegude väel, Püha Vaimu väel, nõnda et mina Jeruusalemast ja selle ümberkaudsest maast alates Illürikonini olen täide viinud Kristuse Evangeeliumi kuulutamise;
20
kuna ma nõnda olen pidanud oma auks armuõpetust mitte kuulutada seal, kus Kristust juba on nimetatud, et ma ei ehitaks teiste rajatud alusele,
21
vaid nõnda nagu on kirjutatud: "Need, kelledele ei ole temast midagi kuulutatud, saavad näha, ja need, kes ei ole kuulnud, mõistavad!"
22
See ongi see, mis mind mitu korda on takistanud teie juure tulemast.
23
Aga et mul nüüd ei ole neis paigus enam aset ja et ma nii mitu aastat väga olen igatsenud teie juure tulla,
24
siis ma ehk Hispaaniasse minnes tulen teie juure, sest ma loodan teie kaudu matkates näha teid ja teie saatel jõuda sinna, niipea kui ma enne teie keskel ennast olen pisut rõõmustanud.
25
Aga nüüd ma lähen Jeruusalemma püha rahvast abistama.
26
Sest Makedoonia ja Ahhaia on heaks arvanud toime panna korjanduse neile, kes Jeruusalemas elavate seas kehvad on.
27
Nemad on seda heaks arvanud ja nad on ka nende võlglased. Sest kui paganad on osa saanud nende vaimulikest andidest, siis on ka nende kohus neid aidata ihulike andidega.
28
Kui ma siis selle asja olen toimetanud ja neile selle saavutuse ustavalt kätte saatnud, tahan ma teie kaudu minna Hispaaniasse.
29
Aga ma tean, kui ma teie juure tulen, et ma siis tulen Kristuse täie õnnistusega.
30
Ent mina manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi ja Vaimu armastuse läbi, minuga ühes võidelda eestpalvetega minu eest Jumala poole,
31
et ma pääseksin uskmatu rahva käest Juudamaal ja et minu abistus Jeruusalema heaks oleks armas pühade meelest,
32
et ma Jumala tahtel võiksin rõõmuga tulla teie juure ja teie keskel leida kosutust.
33
Aga rahu Jumal olgu teie kõikidega! Aamen.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mina annan teie hooleks meie õe Foibe, kes on Kenkrea koguduse käsiline,
2
et te võtaksite teda vastu Issandas, nõnda nagu sobib pühadele, ja oleksite temale abiks kõiges, milles temal iganes teid on vaja. Sest tema on abiks olnud paljudele, ka mulle enesele.
3
Tervitage minu kaastöölisi Kristuses Jeesuses, Priskat ja Akvilat,
4
kes minu elu eest on pannud oma kaela tapavalmis, keda ei täna mitte mina üksi, vaid ka kõik paganate kogudused,
5
ja kogudust nende majas. Tervitage Epainetost, minu armast, kes oli esimene Aasias pöörduma Kristuse poole.
6
Tervitage Maarjat, kes on palju vaeva näinud teie eest.
7
Tervitage Andronikost ja Juuniust, minu sugulasi ja kaasvange, kes on kuulsad apostlite hulgas ja kes enne mind on olnud Kristuses.
8
Tervitage Ampliatost, mu armast Issandas.
9
Tervitage Urbanust, meie kaastöölist Kristuses, ja mu armast Stahhüst.
10
Tervitage Apellest, kes on läbi katsutud Kristuses. Tervitage Aristobulose perekonda.
11
Tervitage Heroodioni, minu sugulast. Tervitage Narkissose perekonna liikmeid, kes on Issandas.
12
Tervitage Trüfainat ja Trüfoosat, kes teevad tööd Issandas. Tervitage Persist, armast õde, kes on näinud palju vaeva Issandas.
13
Tervitage Ruufust, Issandas äravalitut, ja tema ema, kes on ka minu ema.
14
Tervitage Asünkritost, Flegonit, Hermest, Patrobast, Hermast ja vendi, kes on nende juures.
15
Tervitage Filologost ja Juuliat, Neereust ja tema õde ja Olümpat ja kõiki pühasid, kes on nende juures.
16
Tervitage üksteist püha suudlusega. Kõik Kristuse kogudused tervitavad teid.
17
Aga mina manitsen teid, vennad, pidama silmas neid, kes tekitavad lõhesid ja pahandust õpetuse vastu, mis te olete õppinud, ja tõmbuge neist tagasi.
18
Sest niisugused inimesed ei teeni mitte meie Issandat Jeesust, vaid oma kõhtu, ja petavad magusate sõnadega ja libedate kõnedega tõemeelsete südameid.
19
Sest teie sõnakuulmine on saanud kõigile teatavaks; seepärast ma rõõmustun teist, kuid tahan, et teie oleksite targad heale, aga kohtlased pahale.
20
Aga rahu Jumal tallab varsti saatana teie jalge alla. Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega! Aamen.
21
Teid tervitavad Timoteos, minu kaastööline, ja Luukius ja Jaason ja Sosipatros, minu sugulased.
22
Mina, Tertius, kes ma selle kirja olen kirjutanud, tervitan teid Issandas.
23
Teid tervitab Gaajus, kes on olnud külalislahke minule ja kõigele kogudusele. Teid tervitab Erastos, linna laekur, ja vend Kvartus.
24
[Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie kõikidega! Aamen.]
25
Ent sellele, kes teid võib kinnitada minu evangeeliumi ja Jeesuse Kristuse jutluse järele selle saladuse ilmutust mööda, mis on olnud igavesest ajast varjul,
26
aga nüüd on saanud avalikuks ja on prohvetite kirjade kaudu igavese Jumala käsul tehtud teatavaks kõigile rahvastele usu sõnakuulelikkuse saavutamiseks -
27
ainsale targale Jumalale, Jeesuse Kristuse läbi, temale olgu au ajastute ajastuteni! Aamen.
