Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Taavet põgenes Raama Naajotist ja tuli ning ütles Joonatanile: "Mida ma olen teinud? Mis on mu süü ja patt su isa ees, et ta püüab mu hinge?"
2
Ja ta vastas temale: "Jäägu see kaugele! Sa ei sure! Vaata, mu isa ei tee midagi suuremat ega vähemat ilma et ilmutaks minu kõrvadele. Miks peaks mu isa just seda asja minu eest varjama? See pole mitte nii!"
3
Aga Taavet vannutas jälle ja ütles: "Su isa teab kindlasti, et ma sinu silmis olen armu leidnud. Seepärast ta mõtleb: Joonatan ei tohi sellest teada saada, et ta ei kurvastuks. Jah, nii tõesti kui Jehoova elab ja nii tõesti kui sa ise elad, minu ja surma vahel on ainult üks samm!"
4
Siis ütles Joonatan Taavetile: "Mida sa iganes soovid, seda ma teen sulle!"
5
Ja Taavet ütles Joonatanile: "Vaata, homme on noorkuu ja ma peaksin küll ühes kuningaga istuma ja sööma; aga luba mind, et ma väljal ennast varjan kuni kolmanda õhtuni.
6
Kui su isa leiab mind väga puudu olevat, siis ütle: Taavet palus mind väga, et ta võiks rutata oma linna Petlemma, sest seal on kogu suguvõsal iga-aastane ohver!
7
Kui ta ütleb nõnda: Hea küll! siis on su sulasel rahu. Aga kui ta viha süttib väga põlema, siis tea, et tema poolt on kuritöö otsustatud!
8
Osuta siis oma sulasele heldust, sest sa oled oma sulase viinud ühes enesega Jehoova liitu! Aga kui süü on minus, siis surma sina mind; sest miks peaksid sa mind viima oma isa juure?"
9
Ja Joonatan ütles: "Jäägu see sinust kaugele! Sest kui ma tõesti märkan, et mu isa on otsustanud lasta sulle kurja sündida, siis ma ei jäta seda sulle teatamata!"
10
Aga Taavet küsis Joonatanilt: "Kes teatab mulle, kui su isa vastab sulle karmilt?"
11
Ja Joonatan vastas Taavetile: "Tule, lähme väljale!" Ja nad mõlemad läksid väljale.
12
Ja Joonatan ütles Taavetile: "Jehoova, Iisraeli Jumal! Kui ma homme või tunahomme sel ajal olen oma isalt järele kuulanud, ja vaata, Taaveti asi on hea, eks ma siis läkita kedagi su juure ja ilmutan seda su kõrvale.
13
Jehoova tehku Joonataniga ükskõik mida, aga kui mu isa tahab teha sulle kurja, siis ma ilmutan seda su kõrvale ja saadan sind ära, et sa võiksid minna rahuga! Ja Jehoova olgu sinuga, nõnda nagu ta on olnud mu isaga!
14
Jah, kui ma veel elan, siis osuta mulle küll Jehoova armastust, et ma ei sureks!
15
Ära võta iialgi oma armastust minu soolt, ka siis mitte, kui Jehoova kõik Taaveti vaenlased maapinnalt hävitab!"
16
Ja Joonatan tegi Taaveti sooga liidu juhuks, kui Jehoova nõuab aru Taaveti vaenlastelt.
17
Ja Joonatan vannutas veel Taavetit vastastikuse armastuse juures, sest ta armastas teda, nagu ta armastas oma hinge.
18
Ja Joonatan ütles temale: Homme on noorkuu ja sinust tuntakse puudust, kui su koht on tühi.
19
Aga tunahomme mine ruttu alla ja tule sinna paika, kus sa selle teo päeval ennast varjasid, ja istu sealse kivi ääre.
20
Mina ammun siis kolm noolt selle kõrvale, nagu laseksin ma märki.
21
Ja vaata, ma läkitan poisi, üteldes: "Mine otsi nooli!" Aga kui ma ütlen poisile: "Vaata, nooled on sinust siinpool, võta need!" siis tule, sest sul on siis rahu ega mitte midagi muud, nii tõesti kui Jehoova elab!
22
Aga kui ma ütlen noorele mehele nõnda: "Vaata, nooled on sinust sealpool!" siis mine, sest Jehoova saadab sind ära!
23
Ja mis puutub sellesse, mida mina ja sina oleme rääkinud, siis vaata, Jehoova on igavesti tunnistajaks minu ja sinu vahel!"
24
Ja Taavet varjas ennast väljal. Kui noorkuu tuli, istus kuningas leiba võtma.
25
Kuningas istus, nagu alati, oma istmel, seinaäärsel istmel. Kui Joonatan tõusis, istus ainult Abner Sauli kõrval ja Taaveti koht oli tühi.
26
Aga Saul ei ütelnud sel päeval midagi, sest ta mõtles: "Temale on midagi juhtunud, ta ei ole puhas, ta ei ole kindlasti mitte puhas!"
27
Aga kui järgmisel päeval, teisel noorkuu päeval, Taaveti koht tühi oli, küsis Saul oma pojalt Joonatanilt: "Mispärast ei ole Iisai poeg niihästi eile kui täna leivale tulnud?"
28
Ja Joonatan kostis Saulile: "Taavet palus mind väga, et ta võiks minna Petlemma;
29
ta ütles: Luba mind ometi, sest meil on linnas suguvõsa ohver ja mu vend kutsus mind; kui ma nüüd su silmis armu leian, siis lase mind minna oma vendi vaatama! Sellepärast ta ei ole tulnud kuninga lauda."
30
Siis Sauli viha süttis põlema Joonatani vastu ja ta ütles temale: "Sina vastuhakkaja värdjas! Kas ma ei tea, et sa oled valinud Iisai poja häbiks enesele ja häbiks oma ema häbemele!
31
Niikaua kui Iisai poeg maa peal elab, ei ole sina ega su kuningriik kindel! Ja nüüd läkita kedagi ja too ta minu juure, sest ta on surmalaps!"
32
Aga Joonatan kostis oma isale Saulile ja küsis temalt: "Miks on vaja teda surmata? Mis ta on teinud?"
33
Aga Saul viskas piigi tema suunas, et teda läbi torgata; nüüd mõistis Joonatan, et ta isa oli otsustanud Taaveti tappa.
34
Ja Joonatan tõusis lauast tulise vihaga ega võtnud leiba teisel noorkuu päeval, sest ta oli mures Taaveti pärast, oli ju tema isa teda mõnitanud.
35
Järgmisel hommikul Joonatan läks Taavetile määratud ajal väljale ja tal oli kaasas üks väike poiss.
36
Ja ta ütles oma poisile: "Jookse ja otsi nooli, mis ma ammun!" Poiss jooksis ja ta ise ambus noole temast mööda.
37
Ja kui poiss jõudis sinna paika, kus oli Joonatani ammutud nool, hüüdis Joonatan poisile järele ja küsis: "Eks ole nool sinust eespool?"
38
Ja Joonatan hüüdis poisile järele: "Rutta nobedasti, ära seisa!" Ja Joonatani poiss noppis noole ning tuli oma isanda juure.
39
Aga poiss ei teadnud midagi, ainult Joonatan ja Taavet teadsid seda asja.
40
Ja Joonatan andis oma sõjariistad poisile, kes oli ühes temaga, ja ütles temale: "Mine vii linna!"
41
Kui poiss oli läinud, tõusis Taavet üles lõuna poolt ja heitis silmili maha ning kummardas kolm korda; siis nad suudlesid üksteist ja nutsid üheskoos, Taavet kõige rohkem.
42
Siis ütles Joonatan Taavetile: "Mine rahuga, jäägu nõnda, nagu me mõlemad Jehoova nime juures oleme vandunud ja ütelnud: Jehoova olgu igavesti tunnistajaks minu ja sinu vahel, minu soo ja sinu soo vahel!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Taavet võttis kätte ja läks ära, aga Joonatan tuli tagasi linna.
2
Ja Taavet jõudis Nobesse preester Ahimeleki juure. Aga Ahimelek tuli värisedes Taavetile vastu ja küsis temalt: "Mispärast sa oled üksi ega ole kedagi ühes sinuga?"
3
Ja Taavet vastas preester Ahimelekile: "Kuningas käskis mind asja pärast ja ütles mulle: Ärgu saagu ükski midagi teada sellest asjast, mille pärast ma sind läkitan ja mida ma olen sind käskinud teha. Seepärast ma juhatasin poisid ühte ja teise paika.
4
Anna nüüd mulle, mis sul käepärast on, viis leiba või muud, mis leidub!"
5
Aga preester kostis Taavetile ja ütles: "Tavalist leiba pole mul käepärast, küll aga on pühitsetud leiba, kui ainult poisid oleksid naistest hoidunud!"
6
Taavet kostis preestrile ja ütles temale: "Muidugi on naised meile keelatud olnud nagu varemail retkedel; siis oli poiste ihu pühitsetud, kuigi oli tavaline teekond. Seda enam peaks olema täna pühitsetud, mis ihusse puutub!"
7
Siis andis preester temale pühitsetut, sest seal ei olnud muud leiba kui vaateleivad, mis võetakse Jehoova eest ära, kui äravõtmise päeval värske leib asemele pannakse.
8
Aga seal oli sel päeval Jehoova ees kinnipeetuna üks Sauli sulaseist, Doeg nimi, edomlane, Sauli karjaste ülem.
9
Ja Taavet ütles Ahimelekile: "Kas on sul siin käepärast piiki või mõõka? Ma ei ole ju oma mõõka ega muid sõjariistu kaasa võtnud, sest kuninga käsk oli rutuline."
10
Ja preester ütles: "Vaata, vilist Koljati, kelle sa Tammeorus maha lõid, mõõk on siin riidesse mähituna õlarüü taga. Kui sa tahad selle enesele võtta, siis võta, sest muud siin ei ole kui see." Ja Taavet ütles: "Teist sellesarnast ei ole, anna see mulle!"
11
Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest ning tuli Gati kuninga Aakise juure.
12
Aga Aakisele ütlesid tema sulased: "Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: "Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat?"
13
Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.
14
Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.
15
Siis ütles Aakis oma sulastele: "Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast toote teda minu juure?
16
Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juure hullutempe tegema? Kas niisugune peaks tulema mu kotta?"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis ma nüüd ütlen: Kas vahest Jumal on oma rahva hüljanud? Mitte sugugi! Sest minagi olen Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.
2
Jumal ei ole hüljanud oma rahvast, kelle tema on ette ära tunnud. Või kas te ei tea, mis kiri ütleb Eelijast, kuidas tema Jumala ees kaebab Iisraeli pärast, üteldes:
3
"Issand, sinu prohvetid on nad tapnud ja sinu altarid maha kiskunud, ja mina olen üksi üle jäänud, ja nemad tahavad võtta mu elu!"
4
"Aga mis ütleb temale Jumala vastus? "Mina olen enesele üle jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali ees!"
5
Samuti on ka siis praegusel ajal jääk üle jäänud armuvalikut mööda.
6
Aga kui see on armust, siis ei ole see enam tegudest; muidu arm ei oleks arm. Aga kui see on tegudest, siis ei ole see enam arm; muidu tegu ei oleks enam tegu.
7
Mis nüüd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saavutanud; ent äravalitud on selle saavutanud ja teised on paadunud,
8
nõnda nagu on kirjutatud: "Jumal on neile annud uimuse vaimu, silmad mitte nägema ja kõrvad mitte kuulma tänapäevani!"
9
Ja Taavet ütleb: "Nende laud saagu neile püüdepaelaks ja lõksuks ja pahanduseks ja kättemaksuks!
10
Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja murra nende selg kõveraks jäädavalt!"
11
Ma ütlen nüüd: Ega nad ole komistanud selleks, et langeda? Ei sugugi mitte! Vaid nende eksimise läbi tuleb pääste paganaile, et paganad teeksid neid kadedaks.
12
Aga kui nende eksimine on maailma rikkus ja nende kahju paganate rikkus, saati siis nende täisarv!
13
Mina aga kõnelen teile, paganaile! Sest sedavõrd kui ma olen paganate apostel, austan ma oma ametit,
14
et võiksin kuidagi õhutada neid, kes on mu liha ja veri, ja mõned nende seast päästa.
15
Sest kui juba nende hülgamine on maailma lepitus, mis on siis nende vastuvõtt muud kui surnuist ellusaamine?
16
Aga kui uudsevili on püha, siis on ka taigen püha; ja kui juur on püha, siis on ka oksad pühad.
17
Kui nüüd okstest mõned on ära murtud ja sina, kes olid metsõlipuu, oled jätkatud nende asemele ja oled ühes nendega osa saanud õlipuu mahlakast juurest,
18
siis ära kiitle okste vastu. Ja kui sa kiitled, siis mõtle, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.
19
Sina ehk ütled nüüd: "Oksad on ära murtud, et mind külge jätkataks!"
20
Õige küll! Uskmatuse pärast on nad ära murtud; aga sina püsid usu läbi. Ära saa omas meeles suureliseks, vaid karda!
21
Sest kui Jumal ei säästnud loodud oksi, ega ta sindki säästa!
22
Sellepärast vaata Jumala heldust ja valjust; valjust küll nende vastu, kes on langenud; aga heldust sinu vastu, kui sa püsid helduses, muidu sindki raiutakse maha!
23
Aga nemadki, kui nad ei jää uskmatusse, jätkatakse puu külge; sest Jumal võib nad jälle külge jätkata.
24
Sest kui sina loomulikust metsõlipuust oled ära lõigatud ja loomu vastu oled jätkatud väärisõlipuu külge, saati siis, et nemad kui loodud oksad, jätkatakse iseeneste õlipuu külge.
25
Sest mina ei taha, vennad, et teile jääks teadmatuks see saladus - et teie ei oleks eneste meelest targad - et Iisraelile osalt on tulnud paadumus, kuni paganate täisarv on läinud sisse,
26
ja kogu Iisrael päästetakse, nõnda nagu on kirjutatud: "Siionist tuleb Päästja ja kõrvaldab Jaakobist jumalatuse.
27
Ja see on minu leping nendega, kui ma ära võtan nende patud!"
28
Evangeeliumi poolest on nad küll vaenlased teie pärast, aga valiku poolest on nad armastatud esiisade pärast.
29
Sest Jumal ei võta tagasi oma armuande ja kutsumist!
30
Sest otsegu teie muiste olite Jumalale sõnakuulmatud, aga nüüd olete armu saanud nende sõnakuulmatuse läbi,
31
nõnda on nüüd ka nemad sõnakuulmatud, et ka nemad nüüd teile osaks saanud armu kaudu saaksid armu.
32
Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et ta armu annaks kõikidele.
33
Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on tema kohtumõistmised ja äraarvamatud tema teed!
34
Sest kes on ära tunnud Issanda meele? Või kes on olnud tema nõuandja?
35
Või kes on temale midagi enne annud, et temale peaks jälle tasutama?
36
Sest tema seest ja tema läbi ja tema poole on kõik asjad. Temale olgu au igavesti! Aamen.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus.
2
Ja ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine.
3
Sest selle armu läbi, mis mulle on antud, ma ütlen teile igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõtelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.
4
Sest otsegu meil ühes ihus on palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama töö,
5
nõnda oleme meiegi paljud üks ihu Kristuses, aga üksikult igaüks üksteise liikmed.
6
Aga meil on armu mööda, mis meile antud, mõnesuguseid armuandeid: olgu prohvetliku kuulutamise anne, mis toimugu usu mõõtu mööda;
7
olgu hoolekanne, mis toimugu hoolekandeametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetamisametis;
8
manitseb keegi, siis ta olgu manitsemisametis; kes teistele annetab, andku siira südamega; kes teisi juhatab, olgu hoolas; kes vaeseid hooldab, tehku seda rõõmuga.
9
Armastus ärgu olgu silmakirjalik. Hoiduge kurjast eemale, kiinduge heasse!
10
Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!
11
Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat!
12
Olge rõõmsad lootuses, kannatlikud ahastuses, püsivad palves!
13
Võtke osa pühade puudusest; püüdke olla külalislahked.
14
Õnnistage neid, kes teid taga kiusavad! Õnnistage ja ärge needke!
15
Olge rõõmsad rõõmsatega, nutke nutjatega!
16
Mõtelge ühesuguselt üksteise suhtes! Ärge nõudke kõrgeid asju, vaid hoiduge madaluse poole; ärge olge eneste meelest targad!
17
Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes!
18
Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega.
19
Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: "Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand
20
Kui nüüd sinu vaenlasel on nälg, sööda teda; kui tal on janu, jooda teda; sest seda tehes sa kogud tuliseid süsi tema pea peale!
21
Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!
