Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kui ta kõneluse Sauliga oli lõpetanud, siis oli Joonatani hing nagu ühte köidetud Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu oma hinge.
2
Ja Saul võttis tema selsamal päeval enese juure ega lasknud teda minna tagasi isakodusse.
3
Ja Joonatan tegi Taavetiga liidu, sest ta armastas teda nagu oma hinge.
4
Ja Joonatan võttis ära oma ülikuue, mis tal seljas oli, ja andis Taavetile, nõndasamuti oma muud riided ühes oma mõõga, ammu ja vööga.
5
Ja Taavet läks välja ning oli edukas kõikjal, kuhu Saul teda läkitas; Saul pani tema sõjameeste üle ja see meeldis kogu rahvale, ka Sauli sulastele.
6
Ja kui nad olid tulemas, siis kui Taavet pöördus tagasi vilisti löömast, läksid naised kõigist Iisraeli linnadest lauldes ja tantsides kuningas Saulile vastu, olles rõõmsad trummide ja simblitega.
7
Ja tantsivad naised laulsid vastastikku ning ütlesid: Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!
8
Siis Sauli viha süttis väga põlema, sest seesugune kõne oli ta meelest paha, ja ta ütles: "Taavetile nad annavad kümme tuhat, aga minule annavad tuhat! Nüüd puudub tal veel ainult kuningriik!"
9
Ja Saul hakkas vaatama kõõrdi Taavetile, alates sellest päevast ja edaspidi.
10
Järgmisel päeval tuli kuri vaim Jumalalt võimsasti Sauli peale ja ta märatses kojas: Taavet mängis siis oma käega kannelt nagu alati, aga Saulil oli piik käes.
11
Ja Saul viskas piigi ning mõtles: ma naelutan Taaveti seina külge! Aga Taavet tõmbus kaks korda tema eest kõrvale.
12
Saul kartis Taavetit, sest Jehoova oli temaga, olles aga Saulist lahkunud.
13
Siis Saul eemaldas tema oma ligidusest ja pani ta tuhandepealikuks; nõnda ta läks välja ja tuli tagasi rahva eesotsas.
14
Taavetil oli edu kõigil oma teedel ja Jehoova oli temaga.
15
Kui Saul nägi, et tal oli suur edu, siis ta tundis tema ees hirmu.
16
Aga kogu Iisrael ja Juuda armastas Taavetit, kui ta läks välja ja tuli tagasi nende eesotsas.
17
Siis ütles Saul Taavetile: "Vaata, ma annan sulle naiseks oma vanema tütre Meerabi; ole mul ainult vahva ja võitle Jehoova võitlusi!" Sest Saul mõtles: "Ärgu tabagu teda minu käsi, vaid tabagu teda vilistide käsi!"
18
Aga Taavet vastas Saulile: "Kes olen mina ja kes on mu perekond, mu isa suguvõsa Iisraelis, et võiksin saada kuninga väimeheks?"
19
Ja kui aeg tuli, mil Sauli tütar Meerab pidi antama Taavetile, anti ta naiseks meholatlasele Adrielile.
20
Aga Sauli tütar Miikal armastas Taavetit; ja kui sellest Saulile teatati, siis oli see asi tema silmis õige.
21
Saul mõtles: "Ma annan ta temale, et ta saaks temale püüdepaelaks ja et teda tabaks vilistide käsi!" Ja Saul ütles Taavetile: "Sa võid nüüd teisega saada mu väimeheks!"
22
Ja Saul käskis oma sulast: "Rääkige Taavetiga salaja ja ütelge: vaata, kuningal on sinust hea meel ja kõik ta sulased armastavad sind: seepärast hakka nüüd kuninga väimeheks!"
23
Ja Sauli sulased kõnelesid need sõnad Taaveti kõrvu; aga Taavet ütles: "Ons see teie silmis lihtne asi hakata kuninga väimeheks? Mina olen ju vaene ja tähtsuseta mees!"
24
Ja Saulile jutustasid tema sulased, üteldes: "Taavet on rääkinud seesuguseid sõnu!"
25
Siis ütles Saul: "Ütelge Taavetile nõnda: kuningas ei hooli mõrsjahinnast, vaid sajast vilistide eesnahast, et kätte maksta kuninga vaenlastele!" Aga Saul arvestas, et taavet langeb vilistide käe läbi.
26
Ja kui tema sulased need sõnad Taavetile edasi andsid, siis oli Taaveti silmis õige hakata kuninga väimeheks; ja enne kui aeg oli täis saanud,
27
Taavet võttis kätte ja läks, tema ja ta mehed, ja lõi vilistidest maha kakssada meest; ja Taavet tõi nende eesnahad täiearvuliselt kuningale, et saada kuninga väimeheks; ja Saul andis temale naiseks oma tütre Miikali.
28
Saul nägi ja mõistis, et Jehoova oli Taavetiga; ja Miikal, Sauli tütar, armastas teda.
29
Seejärel Saul kartis veel enam Taavetit ja Saul oli Taaveti vaenlane kogu eluaja.
30
Aga vilistide vürstid tulid sõtta; ja iga kord, kui nad tulid välja, sündis, et Taavetil oli rohkem edu kui kõigil muil Sauli sulaseil; ja tema nimi oli väga austatud.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Saul rääkis oma pojale Joonatanile ja kõigile oma sulaseile, et nad surmaksid Taaveti; aga Sauli pojale Joonatanile meeldis Taavet väga.
2
Ja Joonatan teatas Taavetile, üteldes: "Mu isa Saul püüab sind surmata. Ole siis nüüd hommikul valvel, jää varjule ja peida ennast.
3
Mina aga lähen ja seisan oma isa kõrvale väljal, kus sinagi oled, ja ma räägin isaga sinu pärast; kui ma midagi märkan, siis ma teatan sulle!"
4
Ja Joonatan kõneles Taavetist head oma isale Saulile ning ütles temale: "Kuningas ärgu tehku pattu oma sulase Taaveti vastu, sest tema ei ole sinu vastu pattu teinud ja pealegi on ta teod olnud sulle väga head!
5
Ta võttis oma elu iseenese kätte ja lõi vilisti maha, ja Jehoova andis nõnda kogu Iisraelile suure võidu; sa nägid seda ise ja olid rõõmus. Miks tahad nüüd teha pattu süütuma vere vastu, Taavetit põhjuseta surmates?"
6
Ja Saul kuulas Joonatani häält ning Saul vandus: "Nii tõesti kui Jehoova elab, teda ei surmata!"
7
Siis Joonatan kutsus Taaveti ja Joonatan andis temale edasi kõik need sõnad; ja Joonatan viis Taaveti Sauli juure ning ta oli tema teenistuses nagu ennegi.
8
Ja jälle puhkes sõda; ja Taavet läks välja ning sõdis vilistide vastu ja lõi neid suure kaotusega, nõnda et nad põgenesid tema eest.
9
Aga kuri vaim Jehoovalt tuli Sauli peale; ta istus oma kojas ja tal oli piik käes, kuna Taavet mängis oma käega kannelt.
10
Siis Saul püüdis lüüa Taavetit piigiga seina külge, aga tema põikas kõrvale Sauli eest, kes lõi piigi seinasse; ja Taavet põgenes ning pääses sel ööl.
11
Siis Saul läkitas käskjalad Taaveti koja juure teda varitsema ja hommikul surmama. Aga Taaveti naine Miikal teatas Taavetile, üteldes: "Kui sa oma hinge sel ööl ei päästa, surmatakse sind homme!"
12
Ja Miikal laskis Taaveti läbi akna alla; ta läks ja põgenes ning pääses.
13
Miikal aga võttis teeravi ja asetas voodisse, pani selle pea katteks kitsekarvust võrgu ja kattis selle vaibaga.
14
Kui Saul läkitas käskjalad Taavetit tooma, siis ütles Miikal: "Ta on haige!"
15
Siis Saul läkitas käskjalad Taavetit vaatama, üteldes: "Tooge ta voodiga mu juure, et ma ta surmaksin!"
16
Ja kui käskjalad tulid, vaata siis oli voodis teerav, pea katteks kitsekarvust võrk!
17
Ja Saul küsis Miikalilt: "Mispärast sa petsid mind nõnda ja lasksid mu vaenlasel pääseda?" Ja Miikal vastas Saulile: "Tema ütles mulle: lase mind minna, muidu ma tapan su!"
18
Ja Taavet põgenes ja pääses ning tuli Saamueli juure Raamasse ja jutustas temale kõik, mis Saul temale oli teinud. Siis läksid tema ja Saamuel Naajotisse ning jäid sinna.
19
Ja Saulile teatati ning üteldi: "Vaata, Taavet on Raama Naajotis!"
20
Siis Saul läkitas käskjalad Taavetit tooma; aga kui need nägid prohvetlikult kõnelevate prohvetite jõuku ja Saamueli seisvat ülevaatajana nende üle, siis tuli Jumala vaim Sauli käskjalgade peale ja nemadki hakkasid prohvetlikult rääkima!
21
Kui sellest Saulile teatati, siis ta läkitas teised käskjalad, aga needki hakkasid prohvetlikult rääkima; siis läkitas Saul veel kolmandad käskjalad, aga needki hakkasid prohvetlikult rääkima.
22
Siis ta läks ka ise Raamasse. Ja kui ta jõudis suure kaevu juure Sekusse ja küsis ning ütles: "Kus on Saamuel ja Taavet?" siis vastati: "Vaata, Raama Naajotis!"
23
Siis ta läks sealt Raama Naajoti poole ja Jumala vaim tuli ka tema peale; ja ta läks üha ning kõneles prohvetlikult, kuni ta jõudis Raama Naajotisse.
24
Ja temagi võttis oma riided seljast ja temagi kõneles prohvetlikult Saamueli ees ning lamas alasti kogu selle päeva ja kogu selle öö; sellepärast on ütluseks: "Kas ka Saul on prohvetite hulgas?"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ma räägin tõtt Kristuses, mina ei valeta mitte; seda tunnistab mulle mu südametunnistus Pühas Vaimus,
2
et mul on suur kurbus ja lõpmatu valu mu südames.
3
Sest ma sooviksin ise saada äraneetavaks, Kristusest lahku oma vendade heaks, kes on mu sugulased liha poolest,
4
kes on iisraellased, kelledele kuuluvad lapseõigus ja au, ja lepingud ja käsuandmine, ja jumalateenistus ja tõotused,
5
kellede omad on esiisad ja kelledest Kristus on pärit liha poolest, tema, kes on Jumal üle kõige, kiidetud igavesti! Aamen.
6
Aga ei või olla nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja; sest mitte kõik need, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael;
7
ka ei ole kõik lapsed selle tõttu, et nad on Aabrahami sugu, vaid on üteldud: "Iisakist loetakse sinu sugu!"
8
See on: lihased lapsed, mitte need ei ole Jumala lapsed, vaid tõotuse lapsed arvatakse sooks.
9
Sest tõotuse sõna on see: "Ma tulen jälle aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!"
10
Aga mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli samane lugu, kui ta ühest, see on meie esiisast Iisakist, sai käima peale.
11
Sest enne kui kaksikud olid sündinud ega olnud teinud midagi head ega halba, siis - selleks, et valikule vastav Jumala otsustus jääks kindlaks mitte tegude pärast, vaid kutsuja tõttu -
12
üteldi temale: "Vanem orjab nooremat!",
13
nagu ju on kirjutatud: "Jaakobit ma armastasin, aga Eesavit ma vihkasin!"
14
Mida me nüüd ütleme? Kas Jumal teeb ülekohut? Mitte sugugi!
15
Sest ta ütleb Moosesele: "Ma olen armuline, kellele ma olen armuline, ja halastan, kelle peale ma halastan!"
16
Nõnda siis ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab.
17
Sest Kiri ütleb vaaraole: "Just selleks ma olen sind õhutanud, et sinus näidata oma väge ja teha kuulsaks oma nime kogu maailmas!"
18
Nõnda ta siis annab armu, kellele tahab, ja paadutab, keda tahab.
19
Sa ehk ütled nüüd mulle: "Miks ta siis veel sõitleb? Kes võib vastu panna tema tahtele?"
20
Oh inimene, nii see on! Kes siis sina oled, et sa tahad vaielda Jumala vastu? Kas see, mis tehtud, ütleb oma tegijale: "Miks sa mu nõnda tegid?"
21
Või ei ole potissepal meelevalda savi ühest ja samast segust teha ühe astja õilsaks, teise halvaks otstarbeks?
22
Eks Jumal, tahtes osutada oma viha ja teha teatavaks oma väge, suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks,
23
ja teinud seda selleks, et ilmutada oma au rikkust armuastjate vastu, milled ta ette oli valmistanud aulisteks,
24
nõnda nagu tema on kutsunud ka meid, mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast?
25
Nõnda nagu ta ütleb ka Hoosea raamatus: "Ma tahan hüüda omaks rahvaks neid, kes ei olnud mu rahvas, ja oma armsaks seda, kes ei olnud mulle armas;
26
ja sünnib, et seal paigas, kus neile üteldi: Teie ei ole minu rahvas! Hüütakse neid elava Jumala lapsiks!"
27
Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta: "Kuigi Iisraeli laste arv oleks otsegu mereliiv, pääseb sellest ainult jääk;
28
sest lõplikult ja kiiresti teostab Issand oma sõna maa peal!"
29
Ja nõnda nagu Jesaja on ette ütelnud: "Kui mitte vägede Issand ei oleks meile jätnud seemet, oleksime olnud nagu Soodom ja saanud Gomorra sarnaseks!"
30
Mis me siis nüüd ütleme? Seda, et paganad, kes õigust ei taotlenud, on kätte saanud õiguse, ent õiguse, mis tuleb usust.
31
Aga Iisrael, kes taotles õiguse käsku, ei ole käsku kätte saanud!
32
Mispärast? Sellepärast et taotlus ei olnud usust, vaid otsegu tegudest; nad tõukasid endid vastu komistuskivi,
33
nõnda nagu on kirjutatud: "Vaata, ma panen Siionisse komistuskivi ja pahanduskalju; ja kes usub temasse, ei jää häbisse!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Vennad, minu südame hea meel ja palve Jumala poole nende eest on, et nad õndsaks saaksid!
2
Sest ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda;
3
sest kui nad ei mõista Jumala õigust ja püüavad üles seada oma õigust, siis ei ole nad alistunud Jumala õigusele.
4
Sest käsu lõppsiht on Kristus õiguseks igaühele, kes usub.
5
Sest Mooses kirjutab õigusest, mis tuleb käsust, et inimene, kes seda täidab, elab sellest.
6
Aga õigus, mis tuleb usust, ütleb nõnda: "Ära ütle oma südames: Kes läheb üles taevasse? See on: Kristust alla tooma;
7
või: Kes läheb alla sügavusse? See on: Kristust surnuist üles tooma!"
8
Vaid mis ta ütleb? "Sõna on sinule ligidal, sinu suus ja sinu südames!" See on usu sõna, mida me kuulutame!
9
Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on tema surnuist üles äratanud, siis sa saad õndsaks!
10
Sest südamega ustakse õiguseks, ent suuga tunnistatakse õndsuseks.
11
Sest kiri ütleb: "Ükski, kes temasse usub, ei jää häbisse!"
12
Siin ei ole vahet juudi ja kreeklase vahel, sest üks ja sama on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad.
13
Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.
14
Kuidas nad nüüd saavad appi hüüda teda, Kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad võivad uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata?
15
Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei läkitata? Nõnda nagu on kirjutatud: "Kui armsad on nende sammud, kes häid sõnumeid kuulutavad!"
16
Aga mitte kõik ei ole võtnud kuulda evangeeliumi sõna. Sest Jesaja ütleb: "Issand, kes usub meie kuulutust?"
17
Nii tuleb siis usk kuuldust, aga kuuldu Kristuse sõna kaudu.
18
Aga ma küsin: Kas nad siis ei ole kuulnud? On küll! "Üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!"
19
Aga ma küsin: Kas Iisrael ei ole teada saanud? Esimesena ütleb Mooses: "Mina ärritan teid rahvaga, kes ei ole rahvas, ja vihastan teid mõistmatu rahvaga!"
20
Ent Jesaja räägib julgesti ja ütleb: "Mind on leidnud need, kes mind ei ole otsinud; ma olen saanud ilmsiks neile, kes mind ei ole nõudnud!"
21
Aga Iisraeli kohta ta ütleb: "Kogu päeva ma sirutan käsi rahva poole, kes ei kuula sõna ja räägib vastu!"
