Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Saamuel ütles Saulile: "Jehoova on mind läkitanud võidma sind kuningaks tema rahvale Iisraelile. Ja nüüd kuule Jehoova sõnu:
2
Nõnda ütleb vägede Jehoova: Ma tahan kätte tasuda, mis Amalek tegi Iisraelile, astudes teel temale vastu, kui ta tuli Egiptusest.
3
Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootumaks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!"
4
Ja Saul hüüdis rahva kokku ning luges nad üle Telaimis: kakssada tuhat jalameest ja kümme tuhat Juuda meest.
5
Kui Saul tuli amalekkide linna alla, siis ta pani varitsejad orgu.
6
Ja Saul ütles keenlastele: "Minge, lahkuge, minge ära amalekkide hulgast, et ma ei hävitaks teid ühes nendega! Sest te tegite head kõigile Iisraeli lastele, kui nad tulid Egiptusest." Ja keenlased lahkusid amalekkide hulgast.
7
Ja Saul lõi amalekke Havilast kuni Suuri teelahkmeni, mis on Egiptuse ees.
8
Ja ta võttis Agagi, Amaleki kuninga, elusalt vangi, aga kogu rahva ta hävitas mõõgateraga sootumaks.
9
Aga Saul ja rahvas andsid armu Agagile ja parimaile pudulojustest ja veistest, nuumloomadele ja talledele, ja kõigele, mis oli hea ega tahtnud neid hävitada sootumaks; aga kõik, mis oli väärtuseta ja väeti, nad hävitasid sootumaks.
10
Siis tuli Saamuelile Jehoova sõna, kes ütles:
11
"Ma kahetsen, et ma olen Sauli kuningaks tõstnud, sest ta on taganenud minu järelt ega ole täitnud mu käsku!" Siis Saamuel vihastus ja kisendas kogu öö Jehoova poole.
12
Ja Saamuel tõusis vara, et hommikul kohata Sauli; ja Saamuelile anti teada ning üteldi: "Saul tuli Karmelisse ja vaata, ta püstitas enesele mälestussamba! Siis ta pöördus ümber ja jätkas teekonda alla Gilgalisse."
13
Kui Saamuel jõudis Sauli juure, ütles Saul temale: "Jehoova õnnistagu sind! Mina olen Jehoova käsku täitnud!"
14
Aga Saamuel küsis: "Mis pudulojuste määgimine see on, mis mu kõrvu kostab ja veiste ammumine, mida ma kuulen?"
15
Ja Saul vastas: "Need on toodud amalekkide käest, sest rahvas säästis parimad pudulojused ja veised, et neid ohverdada Jehoovale, su Jumalale; aga teised me oleme hävitanud sootumaks!"
16
Siis ütles Saamuel Saulile: "Jäta! Mina kuulutan sulle, mis Jehoova täna öösel mulle kõneles!" Ja ta ütles temale: "Räägi!"
17
Ja Saamuel ütles: "Eks ole nõnda, et kuigi sa oled iseenese silmis pisuke, oled sa ometi Iisraeli suguharudele peaks, sest Jehoova võidis sind Iisraelile kuningaks?
18
Jehoova läkitas sind teekonnale ja ütles: Mine ja hävita sootumaks need patused amalekid ja sõdi nende vastu, kuni sa oled teinud neile lõpu!
19
Aga miks sa ei kuulanud Jehoova häält, vaid kippusid saagi kallale ja tegid kurja Jehoova silmis?"
20
Ja Saul vastas Saamuelile: "Mina olen kuulnud Jehoova häält ja olen käinud teed, kuhu Jehoova mind läkitas. Ma olen toonud Amaleki kuninga Agagi ja olen hävitanud amalekid sootumaks.
21
Aga rahvas võttis saagist pudulojuseid ja veiseid, parima osa hävitamisele kuuluvast, et seda ohverdada Jehoovale, su Jumalale Gilgalis!"
22
Siis ütles Saamuel: "Ons Jehooval hea meel põletus- ja tapaohvreist samuti kui Jehoova hääle kuulda võtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv!
23
Sest vastupanu on otsegu nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus! Et sa oled põlanud Jehoova sõna, siis põlgab temagi su kuningaks olemist!"
24
Ja Saul ütles Saamuelile: "Ma olen pattu teinud, sest ma olen astunud üle Jehoova käsust ja sinu sõnadest, sellepärast et ma kartsin rahvast ja kuulasin nende häält!
25
Aga anna nüüd ometi mulle mu patt andeks ja pöördu ühes minuga tagasi, et saaksin kummardada Jehoovat!"
26
Aga Saamuel ütles Saulile: "Mina ei tule sinuga tagasi, sest sa oled põlanud Jehoova sõna ja Jehoova põlgab sind, nõnda et sa enam ei või olla Iisraeli kuningas!"
27
Kui Saamuel pöördus minekule, siis Saul haaras kinni ta kuuehõlmast, nõnda et see rebenes.
28
Ja Saamuel ütles temale: "Jehoova on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult ja annud su ligimesele, kes on parem sind!
29
Jah, Iisraeli Hiilgus ei valeta ega kahetse, sest ta ei ole inimene, et ta kahetseb!"
30
Ta vastas: "Ma olen pattu teinud! Aga osuta nüüd ometi mulle seda au mu rahva vanemate ja Iisraeli ees ja tule ühes minuga tagasi, et saaksin kummardada Jehoovat, su Jumalat!"
31
Siis Saamuel pöördus tagasi Sauli järel ja Saul kummardas Jehoovat.
32
"Ja Saamuel ütles: Tooge mu juure Agag, Amaleki kuningas! Ja Agag tuli kaheldes ta juure; Agag ütles: Küllap surmakibedus on kadunud!"
33
Aga Saamuel ütles: "Otsegu sinu mõõk tegi naised lastetuks, nõnda jääb su ema naiste hulgas lastetuks!" Ja Saamuel raius Agagi tükkideks Jehoova ees Gilgalis.
34
Siis Saamuel läks Raamasse ja Saul läks koju Sauli Gibeasse.
35
Ja Saamuel ei näinud enam Sauli kuni oma surmapäevani, siiski leinas Saamuel Sauli. Aga Jehoova kahetses, et ta oli teinud Sauli Iisraeli kuningaks.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova ütles Saamuelile: "Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud! Täida oma sarv õliga ja mine: mina läkitan sind petlemlase Iisai juure, sest ma olen tema poegadest vaadanud enesele kuninga!"
2
Aga Saamuel ütles: "Kuidas ma võin minna? Kui Saul kuuleb, siis ta tapab mu!" Ja Jehoova vastas: "Võta üks õhvake enesega ühes ja ütle: Ma tulin Jehoovale ohverdama!
3
Kutsu siis Iisai ohvrile ja mina õpetan sind, mida sa pead tegema; siis võia mulle see, keda ma sulle nimetan!"
4
Ja Saamuel tegi, nagu Jehoova oli ütelnud, ja läks Petlemma. Aga linna vanemad tulid värisedes temale vastu ja küsisid: "Kas tuled rahuga?"
5
Ja ta vastas: "Rahuga! Ma tulen Jehoovale ohverdama; pühitsege endid ja tulge ühes minuga ohvrile!" Siis ta pühitses Iisait ja tema poegi ning kutsus nad ohvrile.
6
Ja kui nad tulid, siis ta nägi Eliabi ja mõtles: "Küllap on nüüd Jehoova ees tema võitu!"
7
Aga Jehoova ütles Saamuelile: "Ära vaata ta välimusele ja kõrgele kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale. Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!"
8
Siis Iisai kutsus Abinadabi ja laskis tema Saamueli eest mööda minna; aga ta ütles: "Jehoova ei ole ka teda valinud!"
9
Siis Iisai laskis Sanuna mööda minna, aga ta ütles: "Jehoova ei ole ka teda valinud!"
10
Nõnda laskis Iisai oma seitse poega Saamueli eest mööda minna, aga Saamuel ütles Iisaile: Jehoova ei ole neid valinud!
11
Ja Saamuel küsis Iisailt: "Kas poisid on kõik siin?" Ja Iisai vastas: "Noorim on veel järel, aga vaata, ta hoiab lambaid!" Siis ütles Saamuel Iisaile: "Läkita järele ja too ta siia, sest me ei istu lauda enne kui ta siia tuleb!"
12
Ja ta läkitas järele ning laskis tema tuua; ta oli punapalgeline, ilusate silmadega ja kauni välimusega. Ja Jehoova ütles: "Tõuse ja võia teda, sest tema on see!"
13
Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Jehoova vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse.
14
Aga Jehoova vaim lahkus Saulist ja üks kuri vaim Jehoovalt kohutas teda.
15
Siis ütlesid Saulile tema sulased: "Vaata ometi, kuri vaim Jumalalt kohutab sind!
16
Käskigu nüüd meie isand oma sulaseid, kes on su ees, otsida mees, kes oskab kannelt lüüa, et ta siis, kui su peal on Jumala kuri vaim, mängiks oma käega ja sul oleks siis parem olla!"
17
Ja Saul ütles oma sulastele: "Vaadake siis mulle üks mees, kes hästi mängib, ja tooge mu juure!"
18
Ja üks noortest meestest kostis ning ütles: "Vaata, ma olen näinud petlemlase Iisai poega, kes oskab mängida; ta on vapper kangelane, sõjamees ja osav sõnas; ta on nägus mees ja Jehoova on temaga."
19
Siis läkitas Saul käskjalad Iisai juure, et nad ütleksid: "Saada minu juure oma poeg Taavet, kes on lambus!"
20
Ja Iisai võttis eesli, leiba, nahklähkri viina ja ühe sikutalle ning läkitas oma poja Taavetiga Saulile.
21
Nii tuli Taavet Sauli juure ja astus tema teenistusse; Saul armastas teda väga ja ta sai tema sõjariistade kandjaks.
22
Ja Saul läkitas Iisaile ütlema: "Lase Taavet jääda mu teenistusse, sest ta on minu silmis armu leidnud!"
23
Ja kui vaim Jumalalt oli Sauli peal, võttis Taavet kandle ja mängis oma käega; siis Saul sai hingata ja temal oli parem olla ning kuri vaim lahkus ta pealt.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mis me nüüd ütleme? Kas peame jääma patusse, et arm suureneks?
2
Ei milgi kombel! Meie, kes oleme ära surnud patule, kuidas peaksime veel elama selles?
3
Või te ei tea, et nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud tema surmasse?
4
Me oleme siis surmasse ristimise kaudu ühes temaga maha maetud, et otsegu Kristus on surnuist üles äratatud Isa au läbi, nõnda meiegi käiksime uues elus.
5
Sest kui me oleme kasvanud ühte tema surma sarnasusega, siis saame üheks ka tema ülestõusmise sarnasusega,
6
kuna me seda teame, et meie vana inimene on ühes temaga risti löödud, et patuihu kaotataks, nõnda et me enam ei orjaks pattu;
7
sest kes on surnud, see on õigeks mõistetud patust.
8
Aga kui me ühes Kristusega oleme surnud, siis usume, et me ühes temaga saame ka elama.
9
Sest me teame, et Kristus pärast seda, kui ta surnuist üles äratati, enam ei sure; surm ei valitse enam tema üle.
10
Sest mis ta suri, seda ta suri patule ühe korra; aga mis ta elab, elab ta Jumalale.
11
Nõnda arvake teiegi endid surnud olevat patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.
12
Seepärast ärgu valitsegu siis patt teie surelikus ihus, et te kuulaksite teda tema himudes.
13
Ärge ka mitte andke oma liikmeid ülekohtu relviks patule, vaid andke iseendid Jumalale kui need, kes surnuist on saanud elavaks, ja oma liikmed õiguse relviks Jumalale.
14
Sest patt ei tohi teie üle valitseda, sellepärast et teie ei ole käsu all, vaid armu all.
15
Kuidas siis? Kas hakkame pattu tegema, sest me ei ole käsu all, vaid armu all? Mitte sugugi!
16
Eks te tea, et kelle orjaks te hakkate sõnakuulmises, selle orjad te olete, kelle sõna te kuulete, kas patu orjad surmaks või sõnakuulmise orjad õiguseks?
17
Aga tänu Jumalale, et te olite patu orjad, aga nüüd olete südamest saanud sõnakuulelikuks sellele õpetuse väljendusele, mille juure teid on juhatatud,
18
ja et te patust vabanenuina olete saanud õiguse orjadeks!
19
ma räägin inimese kombel teie liha nõtruse pärast. Sest otsegu te oma liikmed andsite orjadeks rüvedusele ja ülekohtule, selleks et käsust üle astuda, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse orjadeks pühitsusele.
20
Sest kui te olite patu orjad, olite vabad õigusest.
21
Mis vilja te kandsite siis? Niisugust, millest teil nüüd on häbi! Sest selle lõpp on surm!
22
Aga nüüd, et te olete saanud patust vabaks ja Jumala orjadeks, on teie vili pühitsuseks ja selle lõpp on igavene elu.
23
Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Või eks te tea, vennad - mina räägin käsutundjaile - et käsk valitseb inimese üle, niikaua kui inimene elab.
2
Nii on abielunaine käsuga seotud elusoleva mehe külge; aga kui mees sureb, on ta lahti mehe käsu alt.
3
Sellepärast, kui naine mehe elus olles läheb teisele mehele, nimetatakse teda abielurikkujaks; aga kui mees sureb, on ta sellest käsust vaba, nii et ta ei ole abielurikkuja, kui ta läheb teisele mehele.
4
Nõnda teiegi, mu vennad, olete surmatud käsule Kristuse ihu läbi, et saaksite teisele mehele, kes on surnuist üles äratatud, et me kannaksime vilja Jumalale.
5
Sest kui me olime lihas, siis patuhimud, mis tõusid käsu läbi, tegutsesid meie liikmetes, et kanda vilja surmale.
6
Aga nüüd me oleme käsust lahti ning oleme surnud sellele, mis meid kinni pidas, nii et me teenime Jumalat vaimu uues olemises ja mitte kirjatähe vanas olemises.
7
Mis me siis ütleme? Ons käsk patt? Mitte sugugi! Ent pattu ma ei oleks tundnud muidu kui käsu kaudu; sest ma ei oleks kurjast himust midagi teadnud, kui käsk ei oleks ütelnud: "Sa ei tohi himustada!"
8
Aga patt, saades tõuget käsust, äratas minus kõiksugu himusid; sest ilma käsuta on patt surnud.
9
Mina elasin enne ilma käsuta; aga kui käsusõna tuli, virgus patt ellu
10
ja mina surin ära, ja nõnda leiti käsusõna, mis mulle pidi olema eluks, mulle olevat surmaks.
11
Sest kui patt oli saanud käsusõnast tõuke, pettis ta mind ja surmas mind selle abil.
12
Nõnda on siis käsk püha ja käsusõna püha ja õige ja hea.
13
Kas siis nüüd see, mis on hea, on saanud mulle surmaks? Mitte sugugi! Vaid patt, et ta ilmneks patuna, on selle hea kaudu mulle toonud surma, et patt ise saaks üliväga patuseks käsusõna läbi.
14
Sest me teame, et käsk on vaimne, aga mina olen lihalik ja müüdud patu alla.
15
Ma ei tunne ju ära, mida ma teen; sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid mida ma vihkan, seda ma teen.
16
Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et käsk on hea.
17
Nii ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.
18
Sest ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda;
19
sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen!
20
Kui ma nüüd teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.
21
Nii ma leian eneses käsu, et kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja.
22
Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel,
23
aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes.
24
Oh mind viletsat inimest! Kes päästab mind sellest surma ihust?
25
Tänu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi! Nii ma siis teenin oma mõistusega Jumala käsku, aga lihaga patu käsku.
