Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Aabraham võttis taas naise, nimega Ketuura.
2
Ja see tõi temale ilmale Simrani, Joksani, Medani, Midjani, Jisbaki ja Suua.
3
Ja Joksanile sündisid Seeba ja Dedan; ja Dedani järeltulijad olid assüürlased, letuuslased ja leumlased.
4
Ja Midjani pojad olid Eefa, Eefer, Hanok, Abiida ja Eldaa. Need kõik olid Ketuura järeltulijad.
5
Ja Aabraham andis kõik, mis tal oli, Iisakile.
6
Aga liignaiste poegadele, kes Aabrahamil olid, Aabraham andis ande ja saatis nad veel oma eluajal oma poja Iisaki juurest ära hommiku poole, Hommikumaale.
7
Ja Aabrahami eluea aastaid, mis ta elas, oli sada seitsekümmend viis aastat.
8
Ja Aabraham heitis hinge ning suri heas vanuses, vana ning elatanud, ja ta koristati oma rahva juure.
9
Ja ta pojad Iisak ja Ismael matsid tema Makpela koopasse, hetiit Sohari poja Efroni väljal, mis on Mamre kohal,
10
väljale, mille Aabraham hetiitidelt oli ostnud, maeti Aabraham ja tema naine Saara.
11
Ja pärast Aabrahami surma Jumal õnnistas ta poega Iisakit. Ja Iisak elas Lahhai-Roi kaevu juures.
12
Ja need olid Ismaeli, Aabrahami poja järeltulijad, kelle egiptlanna Haagar, Saara ümmardaja, Aabrahamile ilmale tõi.
13
Ismaeli poegade nimed, nimetatud nende sündimise järjekorras, olid need: Nebajot, Ismaeli esmasündinu, siis Keedar, Adbeel, Mibsam,
15
Hadad, Teema, Jetuur, Naafis ja Keedma.
16
Need olid Ismaeli pojad ja need olid nende nimed vastavalt nende asulatele ja leeridele: nende suguharude kaksteistkümmend vürsti.
17
Ja need olid Ismaeli eluaastad: sada kolmkümmend seitse aastat; siis ta heitis hinge ja suri, ja ta koristati oma rahva juure.
18
Ja nad asusid Havilast kuni vastu Egiptust oleva Suurini Assuri suunas, tungides kallale kõigile oma vendadele.
19
Ja need olid Iisaki, Aabrahami poja järeltulijad: Aabrahamile sündis Iisak.
20
Ja Iisak oli neljakümneaastane, kui ta võttis enesele naiseks Rebeka, süürlase Betueli tütre Mesopotaamiast, süürlase Laabani õe.
21
Ja Iisak palus Jehoovat oma naise pärast, sest see oli viljatu; ja Jehoova kuulis ta palvet ja ta naine Rebeka sai käima peale.
22
Aga kui lapsed ta ihus tõuklesid, siis ta ütles: "Kui nõnda, mispärast siis just mina pean see olema?" Ja ta läks Jehoovalt küsima.
23
Ja Jehoova vastas temale: "Su ihus on kaks rahvast, kaks erinevat hõimu su üsast alates: üks rahvas on vägevam teisest - vanem orjab nooremat!"
24
Ja kui tema sünnitamise aeg saabus, vaata, siis olid ta ihus kaksikud!
25
See, kes väljus esimesena, oli punakas, täiesti nagu karune kuub; ja temale pandi nimeks Eesav.
26
Seejärele väljus ta vend, kelle käsi hoidis kinni Eesavi kannast; ja temale pandi nimeks Jaakob. Iisak oli kuuskümmend aastat vana, kui nad sündisid.
27
Ja poisid kasvasid suureks. Eesavist sai osav kütt, väljal uitaja, kuna Jaakobist vagane mees, kes elas telkides.
28
Ja Iisak armastas Eesavit, sest jahisaak oli temale suupärane; aga Rebeka armastas Jaakobit.
29
Kord Jaakob keetis leent, Eesav aga tuli väljalt ning oli väsinud.
30
Ja Eesav ütles Jaakobile: "Anna mulle ometi süüa seda punast, seda punast leent, sest ma olen väsinud!" Sellepärast hakati teda kutsuma Edomiks.
31
Aga Jaakob ütles: "Enne müü mulle oma esmasünniõigus!"
32
Ja Eesav vastas: "Vaata, mina ju suren niikuinii, milleks mulle siis veel esmasünniõigus!"
33
Siis ütles Jaakob: "Vannu mulle enne!" Ja ta vandus temale ning müüs oma esmasünniõiguse Jaakobile.
34
Ja Jaakob andis Eesavile leiba ja läätseleent; ja tema sõi ja jõi, tõusis üles ja läks ära. Nii vähe hoolis Eesav esmasünniõigusest!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga maal oli nälg, pärast seda eelmist nälga, mis Aabrahami päevil oli olnud. Ja Iisak läks vilistide kuninga Abimeleki juure Gerarisse.
2
Ja Jehoova ilmutas ennast temale ning ütles: "Ära mine alla Egiptusesse! Jää maale, kuhu ma sind käsin!
3
Ela võõrana siin maal, ja ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest sinule ja sinu soole ma annan kõik need maad ning pean vannet, mille ma olen vandunud su isale Aabrahamile.
4
Ja ma teen su soo paljuks nagu taevatähed ja annan su soole kõik need maad, ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad,
5
sellepärast et Aabraham kuulis mu sõna ja pidas, mis ma käskisin pidada - mu käske, seadlusi ja õpetusi!"
6
Ja Iisak jäi elama Gerarisse.
7
Kui kohalikud mehed küsisid tema naise kohta, siis ta ütles: "See on mu õde!" Sest ta kartis ütelda: "See on mu naine!", mõteldes ise: "Muidu kohalikud mehed tapavad mind Rebeka pärast, kuna ta on ilusa välimusega!"
8
Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek, vilistide kuningas, kord aknast välja ja nägi, et vaata, Iisak kallistas oma naist Rebekat!
9
Siis Abimelek kutsus Iisaki ja ütles: "Vaata, ta on tõepoolest su naine! Kuidas sa siis võisid ütelda: Ta on mu õde?" Ja Iisak vastas temale: "Ma mõtlesin, et muidu ma ehk pean tema pärast surema."
10
Aga Abimelek ütles: "Miks sa meile seda tegid? Kui kergesti oleks võinud keegi rahva hulgast magada su naisega ja sa oleksid meie peale toonud süü!"
11
Ja Abimelek andis käsu kogu rahvale, üteldes: "Kes puudutab seda meest ja tema naist, peab surema!"
12
Ja Iisak külvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest Jehoova õnnistas teda.
13
Ja mees läks rikkaks, läks üha rikkamaks, kuni ta oli läinud väga rikkaks.
14
Ja temal oli pudulojuste karju ja veiste karju ja palju peret, nõnda et vilistid teda kadestasid.
15
Ja vilistid matsid kinni ja täitsid mullaga kõik kaevud, milled tema isa sulased olid kaevanud tema isa Aabrahami päevil.
16
Ja Abimelek ütles Iisakile: "Mine ära meie juurest, sest sa oled saanud meist palju vägevamaks!"
17
Siis Iisak läks sealt ära ja lõi oma telgid üles Gerari orgu ning elas seal.
18
Ja Iisak kaevas uuesti need veekaevud, mis tema isa Aabrahami päevil olid kaevatud ja mis vilistid pärast Aabrahami surma olid kinni matnud; ja ta pani neile needsamad nimed, mis tema isa neile oli pannud.
19
Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava veega kaevu,
20
siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, üteldes: "Vesi on meie oma!" Ta pani siis kaevule nimeks Eesek, sellepärast et nad temaga olid tülitsenud.
21
Siis nad kaevasid teise kaevu, ja selle pärast riidlesid nad ka; ja sellele ta pani nimeks Sitna.
22
Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel ühe kaevu, aga selle pärast nad ei riielnud; ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning ütles: "Nüüd on Jehoova annud meile avarust, et võiksime siin maal olla viljakad!"
23
Ja sealt ta läks üles Beer-Sebasse.
24
Ja Jehoova ilmutas ennast temale selsamal ööl ning ütles: "Mina olen su isa Aabrahami Jumal! Ära karda, sest ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks oma sulase Aabrahami pärast!"
25
Siis ta ehitas sinna altari, hüüdis appi Jehoova nime ja lõi sinna oma telgi üles; ja Iisaki sulased kaevasid sinna kaevu.
26
Ja Abimelek tuli Gerarist tema juure ühes oma sõbra Ahusati ja väepealiku Piikoliga.
27
Aga Iisak ütles neile: "Miks tulete minu juure? Te ju vihkate mind ja olete mind eneste juurest ära saatnud!"
28
Ja nemad vastasid: "Me näeme selgesti, et Jehoova on sinuga! Seepärast me ütleme: olgu meie vahel vanne, meie ja sinu vahel, ja me teeme sinuga lepingu,
29
et sa meile kurja ei tee, nõnda nagu me sinusse ei ole puutunud, vaid oleme sulle ainult head teinud ja sind rahuga ära saatnud. Sina oled ju nüüd Jehoova õnnistatu!"
30
Siis ta tegi neile võõruspidu ning nad sõid ja jõid.
31
Ja nad tõusid hommiku vara ning andsid üksteisele vande. Siis Iisak saatis nad ära ja nad läksid ta juurest rahuga.
32
Ja selsamal päeval tulid Iisaki sulased ning teatasid temale kaevust, mille nad olid kaevanud, ja ütlesid temale: "Me leidsime vett!"
33
Siis ta nimetas selle Sibaks; seepärast on linna nimeks tänapäevani Beer-Seba.
34
Kui Eesav oli nelikümmend aastat vana, siis ta võttis naiseks Juuditi, hetiit Beeri tütre, ja Baasmati, hetiit Eeloni tütre.
35
Aga need olid meelehärmiks Iisakile ja Rebekale.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sel päeval väljus Jeesus sealt kojast ja istus maha mere ääre.
2
Ja palju rahvast kogunes tema juure, nii et ta pidi astuma paati ja maha istuma. Ja kõik rahvas seisis rannal.
3
Ja ta rääkis neile palju tähendamissõnadega ning ütles: "Vaata, külvaja läks välja külvama.
4
Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre, ja linnud tulid ja sõid selle ära.
5
Muist kukkus kaljuse maa peale, kus tal ei olnud palju mulda. Ja see tärkas ruttu, sest tal ei olnud sügavat maad.
6
Aga kui päike tõusis, kõrbes ta, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.
7
Muist kukkus ohakate sekka ja ohakad tõusid ja lämmatasid selle.
8
Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vilja, mõni iva sada seemet, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend.
9
Kellel kõrvad on, see kuulgu!"
10
Siis jüngrid astusid ta juure ja ütlesid temale: "Mispärast sa räägid neile tähendamissõnadega?"
11
Tema kostis ning ütles: "Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud.
12
Sest kellel on, sellele antakse, ja tal on küllalt; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on!
13
Sellepärast ma räägin neile tähendamissõnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mõistaks!
14
Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa!
15
Sest sellesinase rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et mina neid parandaksin!
16
Aga õndsad on teie silmad, et nad näevad, ja teie kõrvad, et nad kuulevad!
17
Sest tõesti, ma ütlen teile, paljud prohvetid ja õiged on igatsenud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud!
18
Kuulge siis teie nüüd tähendamissõna külvajast:
19
Kui keegi kuningriigi sõna kuuleb ega saa aru, siis tuleb tige ja kisub ära selle, mis oli külvatud ta südamesse. Seda tähendab see, mis külvati tee ääre.
20
Mis kaljuse maa peale külvati tähendab seda, kes sõna kuuleb ja võtab selle kohe rõõmuga vastu;
21
temal aga ei ole juurt eneses, vaid ta on ainult üürikeseks: kui viletsus ning kiusatus tuleb sõna pärast, taganeb ta varsti.
22
Aga mis ohakate sekka külvati, tähendab seda, kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatumaks.
23
Ent mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!"
24
Teise tähendamissõna esitas ta neile ning ütles: "Taevariik on mehe sarnane, kes oma põllule külvas hea seemne.
25
Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas lustet nisu sekka ja läks ära.
26
Kui nüüd oras kasvas ja vili hakkas looma, siis tuli ka luste nähtavale.
27
Aga majaisanda orjad tulid tema juure ning ütlesid temale: Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust tuleb sellele nüüd lustet?
28
Tema ütles neile: Seda on teinud vaenuline inimene. Siis ütlesid orjad temale: Kas sa nüüd tahad, et me läheme ja selle kokku kogume?
29
Aga tema ütles: Ei, et te lustet katkudes ühes sellega ei kisuks välja ka nisu.
30
Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks, ja lõikuseajal ma ütlen lõikajaile: Koguge enne lusted ja siduge vihku ärapõletamiseks, nisu aga koguge kokku mu aita!"
31
Teise tähendamissõna ta esitas neile ning ütles: "Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille mees võttis ning külvas oma põllule.
32
See on küll kõige väiksem kõigist seemneist, aga kui see on kasvanud, on see suurim aiataimedest ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesad ta okstele!"
33
Teise tähendamissõna ta rääkis neile: "Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema!"
34
Seda kõike rääkis Jeesus rahvale tähendamissõnadega ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi,
35
et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: "Ma avan oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis on olnud salajas maailma algusest!"
36
Siis Jeesus laskis rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja ta jüngrid astusid tema juure ning ütlesid: "Seleta meile tähendamissõna põllulustest."
37
Tema kostis ja ütles: "Kes head seemet külvab, on Inimese Poeg.
38
Põld on maailm; hea seeme on kuningriigi lapsed, lusted aga on tigeda lapsed.
39
Vaenlane, kes neid külvab, on kurat. Aga lõikus on maailma-ajastu lõpp; lõikajad on inglid.
40
Otsegu nüüd umbrohi kogutakse ja tulega ära põletatakse, nõnda peab ka sündima selle maailma-ajastu lõpul.
41
Inimese Poeg läkitab oma inglid ja nemad koguvad tema kuningriigist kõik pahandused ja kõik need, kes teevad, mis on käsu vastu,
42
ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.
43
Siis paistavad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, see kuulgu!
44
Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis, ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.
45
Taas on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärle,
46
ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.
47
Taas on taevariik nooda sarnane, mis merre heideti ja kokku vedas kõiksugu kalu.
48
Ja kui see täis sai, veeti ta randa, ja istuti maha ning koguti head astjatesse, aga halvad visati ära.
49
Nõnda sünnib maailma-ajastu lõpul: inglid väljuvad ja eraldavad kurjad õigete hulgast
50
ja heidavad nad tuleahju; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.
51
Kas te olete aru saanud kõigest sellest?" Nad ütlesid temale: "Jah!"
52
Siis ta ütles neile: "Seepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaisandmehe sarnane, kes toob esile oma tagavarast uut ja vana!"
53
Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need tähendamissõnad, et ta läks sealt ära.
54
Ja ta tuli oma kodukohta ja õpetas neid nende kogudusekojas, nii et nad hämmastusid ning ütlesid: "Kust on sellel see tarkus ja need vägevad teod?
55
Eks tema ole see puusepa poeg? Eks ta ema nimetata Maarjaks ja ta vendi Jakoobuseks ja Jooseseks ja Siimonaks ja Juudaks?
56
Ja eks ta õed kõik ole meie juures? Kust siis temale see kõik on tulnud?"
57
Ja nad pahandusid temast. Aga Jeesus ütles neile: "Ei peeta prohvetist kuskil nii vähe lugu kui kodukohas ja ta omas majas!"
58
Ja ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.
