Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova laegas oli vilistide väljadel seitse kuud.
2
Ja vilistid kutsusid kokku preestrid ja ennustajad, üteldes: "Mida peaksime tegema Jehoova laekaga? Õpetage meid, kuidas saaksime selle koju läkitada?"
3
Ja need ütlesid: "Kui te Iisraeli Jumala laeka ära saadate, siis ärge saatke seda tühjalt, sest te peate temale kindlasti tasuma süüohvri; siis te saate terveks ja saate teada, miks tema käsi ei lahku!"
4
Kui nad küsisid: "Milline on see süüohver, mida me temale peame tasuma?" Siis nad vastasid: "Vilistide vürstide arvu järele viis kuldpaiset ja viis kuldhiirt, sest sama nuhtlus on olnud kõigil, ka teie vürstidel.
5
Valmistage siis kujud oma veripaiseist ja kujud oma hiirtest, kes maad hävitavad, ja andke au Iisraeli Jumalale! Vahest ta kergendab oma kätt, mis on teie peal, ja teie jumalate ja teie maa peal?
6
Sest miks teete oma südamed kõvaks, nagu egiptlased ja vaarao tegid oma südamed kõvaks? Eks olnud nõnda, et kui ta näitas neile oma jõudu, siis nad lasksid Iisraeli lapsed minema ja need tulid ära?
7
Võtke ja seadke nüüd valmis üks uus vanker ja võtke kaks imetajat lehma, kellede peal veel iket ei ole olnud, ja rakendage lehmad vankri ette, aga vasikad nende järelt viige koju.
8
Siis võtke Jehoova laegas ja pange see vankrile; need kuldasjad, mis te temale süüohvriks tasute, asetage selle kõrvale karpi; siis saatke see minema, et see ära läheks!
9
Seejärele vaadake: kui ta läheb oma raja poole üles Beet-Semessi, siis on tema meile seda suurt kurja teinud; aga kui mitte, siis teame, et tema käsi pole meisse puutunud, vaid see oli juhus, mis meid tabas!"
10
Ja mehed tegid nõnda: võtsid kaks imetajat lehma ja rakendasid vankri ette, aga nende vasikad nad sulgesid koju.
11
Ja nad asetasid vankrile Jehoova laeka, karbi, kuldhiired ja oma paisete kujud.
12
Siis läksid lehmad otseteed Beet-Semesi poole, käies üha üht ja sedasama maanteed, ise ammudes; nad ei pöördunud ei paremale ega vasakule, ja vilistide vürstid käisid nende järel kuni Beet-Semesi rajani.
13
Beet-Semesis oldi parajasti orus nisu lõikamas. Kui nad oma silmad üles tõstsid, siis nad nägid laegast ja nad rõõmutsesid seda nähes.
14
Vanker aga tuli beet-semeslase Joosua põllule ja jäi sinna seisma; ja seal oli suur kivi. Siis nad lõhkusid vankri puud ja ohverdasid lehmad Jehoovale põletusohvriks.
15
Leviidid olid maha tõstnud Jehoova laeka ja selle juures oleva karbi, milles olid kuldasjad, ja pannud suure kivi peale. Ja Beet-Semesi mehed ohverdasid sel päeval Jehoovale põletusohvreid ja tapsid tapaohvreid.
16
Ja kui need viis vilistide vürsti seda olid näinud, siis nad läksid selsamal päeval tagasi Ekronisse.
17
Ja need olid need kuldpaised, mis vilistid tasusid Jehoovale süüohvriks: Asdodi eest üks, Assa eest üks, Askeloni eest üks, Gati eest üks, Ekroni eest üks.
18
Ja kuldhiiri oli vastavalt nende viie vürsti kõigi vilistide linnade arvule, kindlustatud linnadest kuni lahtiste küladeni ja kuni suure kivini, mille peale nad asetasid Jehoova laeka; see on tänapäevani alles beet-semeslase Joosua põllul.
19
Aga Beet-Semesi mehi löödi maha, sest nad olid vaadanud Jehoova laegast; ja ta lõi rahvast maha seitsekümmend meest, viiskümmend tuhat meest. Ja rahvas leinas, et Jehoova oli löönud rahvast nii suure löögiga.
20
Ja Beet-Semesi mehed ütlesid: "Kes suudaks seista Jehoova, selle püha Jumala ees? Kelle juure peaks ta meie juurest minema?"
21
Ja nad läkitasid käskjalad ütlema Kirjat-Jearimi elanikele: "Vilistid on Jehoova laeka tagasi toonud, tulge alla ja viige see eneste juure!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Kirjat-Jearimi mehed tulid ning viisid ära Jehoova laeka ja tõid selle künkale Abinadabi kotta, ja nad pühitsesid tema poja Eleasari Jehoova laegast hoidma.
2
Sellest päevast, mil laegas jäi Kirjat-Jearimi, möödus palju aega, möödus kakskümmend aastat; ja kogu Iisraeli sugu ohkas Jehoova poole.
3
Aga Saamuel rääkis kogu Iisraeli soole, üteldes: "Kui te kõigest südamest tahate pöörduda Jehoova poole, siis kõrvaldage oma keskelt võõrad jumalad ja astarted, valmistage oma südamed Jehoovale ja teenige ükspäinis teda, siis ta päästab teid vilistide käest!"
4
Siis Iisraeli lapsed kõrvaldasid baalid ja astarted ning teenisid ükspäinis Jehoovat.
5
Ja Saamuel ütles: "Koguge terve Iisrael Mispasse, siis ma palun teie eest Jehoovat!"
6
Siis nad kogunesid Mispasse, ammutasid vett ja valasid Jehoova ette, ja nad paastusid sel päeval; nad ütlesid seal: "Me oleme Jehoova vastu pattu teinud!" Ja Saamuel mõistis Mispas kohut Iisraeli lastele.
7
Aga kui vilistid kuulsid, et Iisraeli lapsed olid kogunenud Mispasse, siis vilistide vürstid tulid üles Iisraeli vastu; ja kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis nad tundsid hirmu vilistide ees.
8
Ja Iisraeli lapsed ütlesid Saamuelile: "Ära lakka kisendamast meie pärast Jehoova, meie Jumala poole, et ta meid päästaks vilistide käest!"
9
Siis Saamuel võttis ühe piimatalle ja ohverdas selle täielikuks põletusohvriks Jehoovale; ja Saamuel kisendas Iisraeli pärast Jehoova poole ning Jehoova vastas temale.
10
Ja kui Saamuel ohverdas põletusohvrit, lähenesid vilistid, et sõdida Iisraeli vastu; aga Jehoova müristas sel päeval valju mürinaga vilistide kohal ja viis nad segadusse; ja neid löödi maha Iisraeli ees.
11
Ja Iisraeli mehed läksid Mispast välja ning ajasid viliste taga ja lõid nad kuni allapoole Beet-Kaari.
12
Siis Saamuel võttis ühe kivi ning asetas Mispa ja Seeni vahele, pani sellele nimeks Eben-Eeser ja ütles: "Siitsaadik on Jehoova meid aidanud!"
13
Nõnda alistati vilistid ja nad ei tulnud enam Iisraeli maa-alale; ja Jehoova käsi oli vilistide vastu kogu Saamueli eluaja.
14
Ja need linnad, milled vilistid olid Iisraelilt ära võtnud, said tagasi Iisraelile Ekronist kuni Gatini, nõndasamuti vabastas Iisrael ka nende maa-alad vilistide käest. Rahu oli ka Iisraeli ja emorlaste vahel.
15
Ja Saamuel mõistis Iisraelile kohut kogu oma eluaja.
16
Ta käis igal aastal ringi Peetelis, Gilgalis ja Mispas ja mõistis Iisraelile kohut kõigis neis paigus.
17
Siis ta tuli tagasi Raamasse, sest seal oli ta kodu ja seal ta mõistis Iisraelile kohut ja sinna ta ehitas altari Jehoovale.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Saamuel jäi vanaks, siis ta pani oma pojad Iisraelile kohtumõistjaiks.
2
Tema esmasündinud poja nimi oli Joel ja tema teise poja nimi oli Abija; nad olid kohtumõistjaiks Beer-Sebas.
3
Aga ta pojad ei käinud tema teedel, vaid nad ajasid kasu taga ja võtsid meelehead ning väänasid õigust.
4
Siis kogunesid kõik Iisraeli vanemad ja tulid Saamueli juure Raamasse
5
ning ütlesid temale: "Vaata, sa oled jäänud vanaks ja su pojad ei käi su teedel. Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil rahvail!"
6
Aga see kõne oli Saamueli silmis paha, kui nad ütlesid: "Anna meile kuningas, kes meile kohut mõistaks!" Ja Saamuel palus Jehoovat.
7
Ja Jehoova ütles Saamuelile: "Kuule rahva häält kõiges, mida nad sulle ütlevad, sest nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat!
8
Nõnda nagu on kõik need teod, mis nad on teinud alates päevast, mil ma tõin nad ära Egiptusest kuni tänapäevani, jättes mind maha ja teenides teisi jumalaid, nõnda nad teevad ka sinule.
9
Aga nüüd kuule nende häält! Hoiata neid ainult tõsiselt ja kuuluta neile kuninga õigust, kes hakkab nende üle valitsema!"
10
Ja Saamuel kõneles kõik Jehoova sõnad rahvale, kes nõudis temalt kuningat.
11
Ta ütles: "Niisugune on selle kuninga õigus, kes hakkab teie üle valitsema: ta võtab teie pojad ning paneb nad oma sõjavankrite peale ja ratsahobuste selga või laseb neid joosta oma sõjavankri ees;
12
ta paneb neist enesele tuhandepealikuid ja viiekümnepealikuid; ta paneb neid kündma tema kündi ja lõikama tema lõikust ning valmistama temale sõjariistu ja vankrivarustust;
13
ta võtab teie tütred salvisegajaiks, keetjaiks ja küpsetajaiks;
14
ta võtab teie parimad põllud, viinamäed ja õlipuud ning annab oma sulastele;
15
ta võtab kümnist teie viljapõldudelt ja viinamägedelt ning annab oma hoovkondlastele ja sulastele;
16
ta võtab teie sulased ja ümmardajad ja parimad noored mehed, nõndasamuti teie eeslid, ja paneb oma tööle;
17
ta võtab kümnist teie pudulojuseist ja te peate olema temale sulaseiks.
18
Ja kui te siis kisendate oma kuninga pärast, kelle te enestele olete valinud, siis Jehoova ei vasta teile!"
19
Aga rahvas tõrkus kuulmast Saamueli häält ja nad ütlesid: "Ei, vaid meil peab olema kuningas,
20
et meiegi oleksime nagu kõik muud rahvad, et meie kuningas meile kohut mõistaks, meie ees välja läheks ja meie võitlusi võitleks!"
21
Kui Saamuel kuulis kõiki rahva sõnu, kordas ta neid Jehoova kõrva ees.
22
Aga Jehoova ütles Saamuelile: "Kuule nende häält ja pane neile kuningas!" Siis Saamuel ütles Iisraeli meestele: "Minge igaüks oma linna!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui olime pääsnud, saime teada, et saart hüütakse Meliteks.
2
Aga umbkeelsed osutasid meile suurt lahkust; nad tegid tule maha ja võtsid meid kõiki selle ääre vihmasaju ja külma pärast.
3
Aga kui Paulus sületäie hagu kokku riisus ja tulle pani, tuli kuumuse tõttu välja rästik ja hakkas tema käest kinni!
4
Kui umbkeelsed nägid seda looma tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad isekeskis: "Vist on see mees inimesetapja, et õiguse jumalanna teda ei lase elada, ehk ta küll on pääsnud merest!"
5
Aga tema raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.
6
Nad ootasid küll, et ta üles paistetab või äkitselt surnuna maha langeb. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et talle ei sündinud mingit viga, mõtlesid nad teisiti ja ütlesid tema jumala olevat.
7
Aga selle paiga läheduses oli saare tähtsamal mehel, nimega Puublius, mõis. Tema võttis meid vastu ja pidas meid kolm päeva lahkesti külalistena.
8
Ja sündis, kui Puubliuse isa oli haige maas palavikus ja kõhutõves, et Paulus läks tema juure, palvetas ja pani oma käed ta peale ning tegi tema terveks.
9
Kui see oli sündinud, tulid ka teised haiged saarelt ligi ja said terveks.
10
Ja nemad austasid meid mitmel viisil, ja kui me hakkasime ära minema, andsid nad teekonna jaoks, mis vaja oli.
11
Aga kolme kuu pärast me läksime sealt minema Aleksandria laevaga, mis oli ületalve olnud sellel saarel ja mille tunnuseks oli Dioskuuride märk.
12
Me maandusime Sürakuusas ja olime seal kolm päeva paigal.
13
Sealt me sõitsime edasi ja jõudsime Reegioni, ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, saabusime teisel päeval Puteolisse.
14
Sealt me leidsime vendi, ja nende kutsel jäime seitsmeks päevaks nende juure. Siis me läksime Rooma linna.
15
Ja kui sealsed vennad meist kuulda said, tulid nad meile vastu Appiuse turuni ja Trestabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ja sai julgust.
16
Aga kui saabusime Rooma, anti Paulusele luba jääda omaette elama ühes sõduriga, kes teda valvas.
17
Aga kolme päeva pärast Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need kokku tulid, ütles ta neile: "Mehed, vennad, mina pole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja ometi ma olen Jeruusalemast vangina antud üle roomlaste kätte; "
18
ja kui need mind olid üle kuulanud, tahtsid nad mind vabaks lasta, sest minul ei olnud ühtki surmasüüd.
19
Aga kui juudid selle vastu rääkisid, siis ma pidin häda pärast nõudma keisri kohut, aga mitte, nagu oleks mul midagi kaebamist oma rahva peale.
20
Selle asja pärast ma teid nüüd kutsusin enese juure, et teid näha ja teiega rääkida; sest Iisraeli lootuse pärast ma olen kinni selles ahelas!"
21
Aga nemad ütlesid talle: "Me ei ole saanud ühtki kirja Juudamaalt sinu kohta; ei ole ka tulnud siia ühtki venda, kes sinust oleks teatanud ehk rääkinud midagi paha.
22
Ent meie soovime siiski kuulda sinult, mida sa mõtled; sest sellest väärusust on meil teada, et selle vastu igas paigas räägitakse!"
23
Ja nad määrasid temale päeva ja siis tuli tema juure majasse veel rohkem inimesi. Neile ta seletas asja ja tunnistas Jumala riiki ning meelitas hommikust õhtuni neid uskuma Moosese käsuõpetusest ja prohvetitest seda, mis Jeesusest on kirjutatud.
24
Siis ühed veendusid tema sõnus, teised aga ei uskunud mitte.
25
Aga kui nad isekeskis ei olnud üksmeelsed, läksid nad ära, kui Paulus oli ütelnud selle sõna: "Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie esiisadele
26
ja on ütelnud: Mine selle rahva juure ja ütle: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa!
27
Sest selle rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et mina neid parandaksin!
28
Siis olgu teile teada, et see Jumala pääste on läkitatud paganaile ja nemad võtavad seda kuulda!"
29
Ja kui ta seda oli ütelnud, läksid juudid minema ja neil oli isekeskis palju vaidlemist.
30
Aga Paulus jäi kaheks terveks aastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tulid tema juure,
31
ja kuulutas Jumala riiki ning õpetas Issandast Jeesusest Kristusest kõige julgusega ilma takistamata.
