Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ta ämm Noomi ütles temale: "Mu tütar, kas ma ei peaks otsima sulle varjupaika, et su käsi võiks käia hästi?
2
Ja eks ole nüüd Boas, kelle tüdrukutega sa oled ühes olnud, meie sugulane? Vaata, ta tuulab täna öösel odrareht.
3
Pese siis ennast ja võia ennast ning riietu ja mine alla rehealusesse; aga ära lase, et mees sind märkaks enne kui ta söömise ja joomise on lõpetanud.
4
Aga kui ta heidab magama, siis pane tähele paika, kus ta magab, ja mine tõsta üles ta jalgade kate ja heida magama; siis ta ütleb sulle, mis sa pead tegema."
5
Ja Rutt vastas temale: "Ma teen kõik, mis sa mulle ütled!"
6
Ja ta läks alla rehealusesse ning tegi kõik nõnda, nagu ta ämm oli käskinud.
7
Ja kui Boas oli söönud ja joonud ja ta süda oli rõõmus, siis ta läks magama viljahunniku ääre; ja Rutt tuli hiljukesi, tõstis üles jalgade katte ning heitis magama.
8
Keskööl aga värahtas mees ja tõmbus kokku, ja vaata, naine magas ta jalgade juures!
9
Ja ta küsis: "Kes sa oled?" Ja naine vastas: "Mina olen Rutt, su ümmardaja! Laota hõlm oma ümmardaja peale, sest sina oled suguvõsa lunastaja!"
10
Siis ta ütles: "Õnnistagu sind Jehoova, mu tütar! Sa oled nüüd viimaks osutanud oma armastust paremini kui varem, et sa ei ole järele jooksnud noortele meestele, olgu nad vaesed või rikkad!
11
Ja nüüd, mu tütar, ära karda; kõik, mida sa soovid, ma teen sulle, sest mu rahva väravas teab igaüks, et sa oled tubli naine!
12
On ju nüüd küll tõsi, et ma olen su suguvõsa lunastaja, aga on ka lunastaja, kes on ligem kui mina.
13
Jää selleks ööks siia, ja kui ta hommikul tahab sind lunastada, hea küll, siis lunastagu! Aga kui ta ei soovi sind lunastada, siis lunastan mina sind, nii tõesti kui Jehoova elab! Maga hommikuni!"
14
Ja ta magas tema jalgade juures hommikuni, aga tõusis enne, kui keegi teist võis tunda; ja Boas ütles: "Ärgu saagu teatavaks, et naine on tulnud siia rehealusesse!"
15
Ja ta ütles: Anna suurrätik, mis sul üll on, ja hoia see lahti!" Ja ta hoidis seda. Siis Boas mõõtis kuus mõõtu otri ja pani temale selga; ja ta läks linna.
16
Ja Rutt tuli oma ämma juure ning see küsis: "Kuidas sul läks, mu tütar?" Ja ta jutustas temale kõik, mis mees oli temale teinud,
17
ja ütles: "Ta andis mulle need kuus mõõtu otri, sest ta ütles: Ära mine oma ämma juure tühje käsi!"
18
Ja ämm ütles: "Jää siia, mu tütar, kuni sa saad teada, kuidas asi õnnestub, sest see mees ei puhka, enne kui ta täna asja on toime saatnud!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Boas läks väravasse ning istus seal; ja vaata, see lunastaja läks mööda, kellest Boas oli rääkinud, ja Boas ütles: "Tule istu siia, sina, mis su nimi nüüd ongi!" Ja see pöördus ning istus.
2
Ja Boas võttis kümme meest linna vanemaist ning ütles: "Istuge siia!" Ja need istusid.
3
Siis ta ütles lunastajale: "Põlluosa, mis kuulus meie vennale Elimelekile, tahab Noomi, kes tuli tagasi Moabi väljadelt, ära müüa.
4
Siis ma mõtlesin, et ma teatan sulle ja ütlen: osta see nende ees, kes siin istuvad, ja mu rahva vanemate ees. Kui sa tahad lunastada, siis lunasta, aga kui sa ei taha lunastada, siis avalda mulle, et ma teaksin, sest peale sinu pole kedagi, kes võiks lunastada, ja sinu järele olen mina!" Ja ta ütles: "Mina lunastan!"
5
Siis ütles Boas: "Sel päeval, kui sa ostad põllu Noomilt, ostad sa ka moabi naise Ruti, surnu naise, surnu nime taastamiseks tema pärisosal."
6
Aga lunastaja ütles: "Ma ei saa siis seda enesele lunastada, et mitte rikkuda oma pärisosa! Lunasta sina enesele see, mida mina pidin lunastama, sest mina ei saa lunastada!"
7
Vanasti oli Iisraelis vabaksostu ja vahetuse puhul kogu asja kinnituseks seesugune viis: üks tõmbas kinga jalast ja andis teisele; see oli Iisraelis tõendiks.
8
Ja lunastaja ütles Boasele: "Osta enesele!" ning tõmbas kinga jalast.
9
Siis Boas ütles vanemaile ja kogu rahvale: "Te olete täna tunnistajad, et ma olen ostnud Noomilt kõik, mis kuulus Elimelekile, ja kõik, mis kuulus Kiljonile ja Mahlonile.
10
Ka olen ma moabi naise Ruti, Mahloni naise, ostnud enesele naiseks, et taastada surnu nime ta pärisosal, et ei kaoks surnu nimi ta vendade hulgast ega ta kodukoha väravast; te olete täna selle tunnistajad!"
11
Ja kogu rahvas, kes oli väravas, samuti vanemad, ütlesid: "Me oleme tunnistajad! Jehoova tehku naine, kes tuleb su kotta, Raaheli ja Lea sarnaseks, kes mõlemad ehitasid Iisraeli koja! Tee vägevaid tegusid Efratas, tee oma nimi kuulsaks Petlemmas.
12
Ja saagu su sugu Peretsi soo sarnaseks, kelle Taamar sünnitas Juudale, seemnest, mille Jehoova sulle annab sellest noorikust!"
13
Ja Boas võttis Ruti ning see sai tema naiseks; ta heitis tema juure ja Jehoova andis, et ta sai käima peale ja tõi poja ilmale.
14
Siis naised ütlesid Noomile: "Kiidetud olgu Jehoova, kes täna ei jätnud sind lunastajata! Saagu ta nimi kuulsaks Iisraelis!
15
Saagu ta sulle hingejahutajaks ja toitjaks su vanas eas, sest su minia, kes sind armastab, on teda sünnitanud, tema, kes sulle on parem kui seitse poega!"
16
Siis Noomi võttis lapse, pani oma sülle ja sai tema hoidjaks.
17
Ja naabrinaised panid temale nime, üteldes: "Noomile sündinud poeg!" Ja nad panid temale nimeks Oobed; temast sai Taaveti isa Iisai isa.
18
Ja need on Peretsi järeltulijad: Peretsile sündis Hesron;
19
Hesronile sündis Raam ja Raamile sündis Amminadab;
20
Amminadabile sündis Nahson ja Nahsonile sündis Salma;
21
Salmale sündis Boas ja Boasele sündis Oobed;
22
Oobedile sündis Iisai ja Iisaile sündis Taavet.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui nüüd Festus oli astunud maavalitseja ametisse, läks ta kolme päeva pärast Kaisareast Jeruusalemma.
2
Ja ülempreestrid ja juutide peamehed esitasid temale kaebuse Pauluse vastu ning pöördusid tema poole,
3
paludes Paulusele seda armu, et ta kutsuks tema Jeruusalemma, sest nad olid nõuks võtnud teda varitseda ja teel ära tappa.
4
Aga Festus vastas, et Paulust peetakse kinni Kaisareas ja et ta ise mõtleb peatselt sinna minna.
5
"Kes nüüd teie seast", ütles ta, "on mõjumehed, need tulgu ühes minuga alla, ja kui sellel mehel on süüd, kaevaku nad tema peale!"
6
Ja kui ta mitte rohkem kui kaheksa või kümme päeva nende juures oli viibinud, läks ta alla Kaisareasse. Ja järgmisel päeval istus ta kohtujärjele ja käskis Pauluse ette tuua.
7
Aga kui ta ette astus, asusid Jeruusalemast tulnud juudid tema ümber ja tõstsid Pauluse vastu mitu rasket kaebust, mida nad ei suutnud tõeks teha.
8
Sest Paulus kaitses ennast, üteldes: "Ei ma ole kuidagi viisi eksinud ei juutide käsu ega pühakoja vastu ega keisri vastu!"
9
Aga Festus tahtis juutidele teha meelehead ning vastas Paulusele nõnda: "Kas sa tahad minna Jeruusalemma ja seal minu ees lasta enese üle kohut mõista neis asjus?"
10
Paulus ütles: "Ma seisan keisri kohtujärje ees, kus mu üle peab kohut mõistetama; juutidele ei ole ma teinud ühtki ülekohut, nõnda nagu sa väga hästi tead. "
11
Sest kui ma midagi ülekohut olen teinud ja seda, mis on surma väärt, siis ma ei tõrgu suremast; aga kui selles, milles need mind süüdistavad, ei ole mitte midagi, siis ei või ükski mind nende kätte anda; mina nõuan keisri kohut!"
12
Siis kõneles Festus Suurkohtu esindajatega ja vastas: "Keisri kohut oled sa nõudnud, keisri ette sa lähed!"
13
Aga mõne päeva pärast tulid kuningas Agrippas ja Berniike Kaisareasse Festust tervitama.
14
Ja kui nad seal mitu päeva olid viibinud, jutustas Festus kuningale Pauluse asjast ning ütles: "Feeliks on siia kinni jätnud ühe mehe,
15
kelle pärast minu Jeruusalemas olles ülempreestrid ja juutide vanemad tulid mu ette ja nõudsid tema hukkamõistmist.
16
Neile ma vastasin, et roomlastel ei ole kommet inimest anda hukata, enne kui süüalune on saanud olla suu suud vastu süüdistajatega ja leidnud võimaluse ennast kaitsta kaebuse vastu.
17
Kui nad nüüd siia kokku tulid, siis ma viivitamata istusin järgmisel päeval kohtujärjele ja käskisin mehe ette tuua.
18
Aga kui kaebajad seisid ta ümber, ei suutnud nad leida ühtki kurja süüd, mida ma ootasin,
19
vaid neil oli mõningaid vaidlusi temaga nende omist usuküsimustest ja kellegi surnud Jeesuse pärast, keda Paulus ütles elavat.
20
Kui ma siis nõutu olin, kuidas seda asja lahendada, küsisin temalt, kas ta ei tahaks minna Jeruusalemma ja seal lasta enese üle kohut mõista neis asjus.
21
Aga kui Paulus nõudis, et teda niikaua kinni peetaks, kuni keisri majesteet teeb otsuse, siis ma käskisin teda kinni pidada seni, kui ma võin tema saata keisri juure."
22
Siis ütles Agrippas Festusele: "Mina isegi tahaksin kuulda seda inimest!" Ja tema ütles: "Homme sa saad teda kuulda!"
23
Kui nüüd Agrippas ja Berniike järgmisel päeval suure toredusega tulid ja kohtukotta läksid ühes ülempealikute ja meestega, kes linnas olid kõige ülemad, siis Festuse sõna peale toodi Paulus ette.
24
Ja Festus ütles: "Kuningas Agrippas ja kõik mehed, kes olete meiega! Te näete siin seda, kelle pärast kogu juutide hulk Jeruusalemas ja siin on mulle peale käinud kisendades, et ta ei peaks enam ellu jääma.
25
Aga kui ma aru sain, et ta pole teinud midagi, mis on surma väärt, ja tema ka ise nõudis majesteedi kohut, tegin ma otsuseks saata tema sinna.
26
Midagi kindlat mul ei ole temast oma isandale kirjutada. Sellepärast ma olen lasknud tema tuua teie ette ja kõigepealt sinu ette, kuningas Agrippas, et mul pärast ülekuulamist oleks midagi kirjutada.
27
Sest minule näib mõttetuna lähetada vangi, ilma et tema vastu tõstetud süüdistust teada antaks!"
