Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja neil päevil, kui kohtumõistjad mõistsid kohut, juhtus, et nälg oli maal. Siis läks üks mees Petlemmast Juudamaalt, et võõrana elada Moabi väljadel, tema ja ta naine ja kaks poega.
2
Selle mehe nimi oli Elimelek, ta naise nimi Noomi ja ta kahe poja nimed Mahlon ja Kiljon; nad olid efratlased Petlemmast Juudamaalt, ja nad tulid Moabi väljadele ning jäid sinna.
3
Aga Elimelek, Noomi mees, suri, ja Noomi jäi järele oma kahe pojaga.
4
Ja need võtsid endile moabi naised: ühe nimi oli Orpa ja teise nimi Rutt; ja nad elasid seal ligi kümme aastat.
5
Siis surid ka mõlemad, Mahlon ja Kiljon, ning naine jäi järele oma kahest pojast ja mehest.
6
Ta võttis siis oma miniatega kätte ja läks Moabi väljadelt tagasi, sest ta oli Moabi väljadel kuulnud, et Jehoova oli hoolitsenud oma rahva eest, andes neile leiba.
7
Ta läks ära paigast, kus ta oli olnud, ja temaga ühes ta kaks miniat. Aga olles teel tagasi Juudamaale,
8
ütles Noomi oma mõlemale miniaile: "Minge, pöörduge kumbki oma ema koju! Jehoova tehku teile head, nagu te olete teinud surnuile ja minule!
9
Andku teile Jehoova, et leiaksite varjupaiga kumbki oma mehe kojas!" Ja ta suudles neid. Aga nad tõstsid häält ja nutsid
10
ning ütlesid temale: "Ei, me läheme ühes sinuga su rahva juure!"
11
Aga Noomi ütles: "Minge tagasi, mu tütred! Miks peaksite tulema ühes minuga? On mul siis veel poegi üsas, et need võiksid saada teile meesteks?
12
Minge tagasi, mu tütred, minge, sest mina olen liiga vana, et minna mehele! Kui ma ütleksin: mul on veel lootust, kui ma veel täna öösel saaksin mehele ja sünnitaksin poegigi,
13
kas tahaksite siis oodata, kuni nad suureks saavad? Kas tahate seni meheleminekust hoiduda? Ei, mu tütred, mina kannatan tõesti rohkem kui teie, et Jehoova käsi mind on tabanud!"
14
Siis nad tõstsid häält ja nutsid veel enam; Orpa suudles seejärele oma ämma, kuna Rutt jäi tema seltsi.
15
Aga tema ütles: "Vaata, su kälis pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juure. Pöördu ka sina oma käliksele järele!"
16
Kuid Rutt vastas: "Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal!
17
Kus sina sured, seal tahan ka mina surra ja sinna maetagu mindki. Jehoova tehku minuga ükskõik mida, ainult surm lahutagu mind ja sind!"
18
Kui ta nägi, et tal oli kindel nõu temaga ühes tulla, siis ta sellest enam ei rääkinud.
19
Nii läksid nad mõlemad, kuni jõudsid Petlemma. Ja kui nad Petlemma tulid, siis oli kogu linn nende pärast liikvel ja naised küsisid: "Kas see on Noomi?"
20
Aga tema vastas neile: "Ärge hüüdke mind Noomiks, hüüdke mind Maaraks, sest Kõigeväeline on mulle valmistanud palju kibedust!
21
Külluses ma läksin ära ja tühje käsi tõi Jehoova mind tagasi. Miks te hüüate mind Noomiks, sest Jehoova on tunnistanud minu vastu ja Kõigeväeline on teinud mulle paha!"
22
Nõnda Noomi tuli tagasi ja ühes temaga moabi naine Rutt, ta minia, kes tuli ära Moabi väljadelt; ja nad jõudsid Petlemma odralõikuse alguseks.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast, Boas nimi.
2
Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: "Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!" Ja ta vastas temale: "Mine, mu tütar!"
3
Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt; temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli Elimeleki suguvõsast.
4
Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: "Jehoova olgu teiega!" Ja nad vastasid temale: "Jehoova õnnistagu sind!"
5
Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks: "Kelle noorik see on?"
6
Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning ütles: "See noorik on moabi naine, kes ühes Noomiga tuli Moabi väljadelt;
7
ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult pisut aega kodus olnud."
8
Siis Boas ütles Rutile: "Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka mitte ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega!
9
Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel. Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast! Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juure ja joo, mis poisid toovad."
10
Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: "Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?"
11
Ja Boas vastas ning ütles temale: "Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa maha jätsid oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juure, keda sa enne ei tunnud.
12
Jehoova tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Jehoovalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!"
13
Ja Rutt ütles: "Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma ümmardaja meelepärast, kuigi ma pole ühegi su ümmardaja vääriline!"
14
Ja söömaajal ütles Boas temale: "Tule siia ja söö seda leiba ja kasta oma paluke äädikasse!" Siis ta istus lõikajate kõrvale ja Boas ulatas temale kõrvetatud teri; ja ta sõi, ta kõht sai täis ja teri jäi ülegi.
15
Kui ta tõusis noppima, siis Boas käskis oma poisse, üteldes: "Noppigu ta ka parmaste vahelt ja te ei tohi teda häbistada!
16
Jah, koguni tõmmake temale vihkudest välja ja jätke maha, et ta neid nopiks, ja ärge sõidelge teda!"
17
Nii noppis Rutt põllul kuni õhtuni ja rabas, mis ta oli noppinud, ja sai ligi pool vakka otri.
18
Ja ta võttis need ja tuli linna ning näitas oma ämmale, mis ta oli noppinud; siis ta tõi esile ja andis temale seda, mis jäi üle, kui ta kõht oli täis saanud.
19
Ja ta ämm ütles temale: "Kus sa täna noppisid ja kus sa töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!" Siis ta jutustas oma ämmale, kelle juures ta oli töötanud, ja ütles: "Selle mehe nimi, kelle juures ma täna töötasin, on Boas!"
20
Ja Noomi ütles oma miniale: "Õnnistagu teda Jehoova, kes pole loobunud oma heldusest elavate ja surnute vastu!" Ja Noomi ütles temale: "See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid."
21
Siis ütles moabi naine Rutt: "Ta ütles mulle veel: jää mu sulaste seltsi, kes mul on, seni kui nad on lõpetanud kogu mu lõikuse."
22
Ja Noomi ütles Rutile, oma miniale: "See on hea, mu tütar, et sa ühes tema tüdrukutega välja lähed, siis ei tülitata sind teisel põllul."
23
Nii ta jäi Boase tüdrukute seltsi noppima, kuni lõppes odra- ja nisulõikus; ja ta elas oma ämma juures.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga viie päeva pärast tuli alla ülempreester Ananias mõnede vanematega ja ühe kõnemehe Tertullusega, ja nad tõstsid maavalitseja ees kaebust Pauluse peale.
2
Kui Paulus ette kutsuti, algas Tertullus oma kaebekõnet ning ütles:
3
"Me oleme sinu kaudu, auline Feeliks, saanud maitsta rahu ja sinu hoolekandel on palju parandusi osaks saanud sellele rahvale. Seda me võtame kõikepidi ja kõigis paigus vastu suure tänuga.
4
Aga et ma sind kauemini ei tülitaks, siis palun sind meid oma lahkust mööda lühidalt kuulata.
5
Me oleme leidnud selle mehe kahjuliku olevat ja naatsaretlaste usulahu eestvedajana juute mässule kihutavat igal pool kogu maailmas.
6
Ta on püüdnud rüvetada isegi pühakoda. Tema me võtsime kinni, [et tema üle kohut mõista meie käsuõpetuse järele.
7
Kuid ülempealik Lüüsias tuli ning võttis ta suure vägivallaga meie käest ära
8
ja käskis tema süüdistajaid tulla sinu juure.] Sa võid ise teda nüüd üle kuulata ja teada saada kõike, milles me teda süüdistame!"
9
Ja juudid ühinesid sellega, tõendades, et see nõnda on.
10
Kui siis maavalitseja Paulusele käega märku andis, et ta räägiks, vastas ta: "Et ma sind mitu aastat kui selle rahva kohtunikku tunnen, siis tahan seda julgemini kosta enese eest.
11
Nagu sa võid teada saada, ei ole rohkem kui kaksteistkümmend päeva sellest, kui ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat kummardama.
12
Ei nad ole leidnud mind ühegi inimesega kõnelemast ega rahva seas tüli tõstmast, ei pühakojas, ei kogudusekodades ega linnas;
13
nad ei või ka tõeks teha seda, milles nad nüüd mind süüdistavad.
14
Aga seda ma tunnistan sulle, et ma seda õpetust mööda, mida nad kutsuvad usulahuks, nõnda teenin oma esiisade Jumalat, et ma usun kõike, mis käsuõpetuses ja prohvetite raamatutes on kirjutatud,
15
ja et mul on see lootus Jumala peale, mida ka nemad ise ootavad, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine.
16
Ja selles ma püüan alati hoida puhast südametunnistust Jumala ja inimeste ees.
17
Aga nüüd ma tulin mitme aasta pärast tooma annetusi oma rahvale ja ohvriande.
18
Seda tegemast leidsid mind mõned juudid Aasiamaalt, kui ma pühakojas ennast puhastasin ega annud põhjust rahvamurruks või käratsemiseks.
19
Need peaksid siin sinu ees olema ja kaebama, kui neil midagi oleks mu vastu.
20
Või ütelgu need siinolijad ise, kas nad on minust leidnud mingisugust süüd, kui ma seisin Suurkohtu ees,
21
olgu siis selle ainsa sõna, et ma nende seas seistes hüüdsin: Surnute ülestõusmise pärast te mõistate täna kohut minu üle!"
22
Aga Feeliks lükkas asja edasi, sest ta teadis väga hästi, kuidas selle õpetusega lugu on, ja ütles: "Kui ülempealik Lüüsias tuleb siia, siis ma uurin teie asja!"
23
Ja ta käskis pealikut hoida teda vangis, aga kerge vahi all ja mitte takistada omi temale abiks olemast või tema juure tulemast.
24
Mõne päeva pärast tuli Feeliks ühes oma naise Drusillaga, kes oli juut, ja kutsus Pauluse enese ette ning kuulas ta kõnet usust Kristusesse Jeesusesse.
25
Aga kui Paulus kõneles õigusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust, ehmus Feeliks ja kostis: "Mine seks puhuks ära; kui mul aega on, kutsun ma sind jälle!"
26
Ühtlasi ta ka lootis Pauluselt raha saada, mistõttu ta teda ka sagedasti kutsus enese juure ja kõneles temaga.
27
Aga kui kaks aastat täis sai, tuli Porkius Festus Feeliksi asemele; ja et Feeliks tahtis teha juutidele meelehead, siis jättis ta Pauluse vangi.
