Ja neil päevil, kui Iisraelis ei olnud kuningat, elas keegi leviit võõrana Efraimi mägestikus kõrvalises kohas ja võttis enesele liignaise Petlemmast Juudamaalt.

Siis ta mees võttis kätte ja läks temale järele, et rääkida temale südamesse ja tuua teda tagasi; temaga ühes oli ta poiss ja eeslipaar; naine viis tema oma isakotta ja kui nooriku isa teda nägi, siis ta tuli rõõmsasti temale vastu.

Neljandal päeval tõusid nad hommiku vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles oma väimehele: "Toeta oma südant leivapalukesega, pärast seda võite siis minna!"

Aga mees tõusis minekule; siis ta äi käis temale väga peale ja ta pöördus ümber ning jäi ööseks sinna.

Siis mees tõusis minekule, tema ja ta liignaine ja ta poiss, aga tema äi, nooriku isa, ütles talle: "Vaata ometi, päev kaldub õhtusse! Jääge ööseks, näe, päev on ju lõppemas! Jää siia ööseks ja su süda olgu rõõmus. Aga homme tõuske vara teeleminekuks, et sa jõuaksid oma telki!"

Kui nad olid Jebuusi juures, oli päev juba väga laskunud ja poiss ütles oma isandale: "Tule nüüd, põikame sellesse jebuuside linna ja jääme sinna ööseks!"

Ja ta ütles oma poisile: "Tule, et jõuaksime ühte neist paikadest ja saaksime ööbida Gibeas või Raamas!"

Ja nad põikasid sinna, et minna Gibeasse öömajale; ta tuli ja jäi linna turule, sest ei olnud kedagi, kes oleks neid võtnud oma kotta öömajale.

Ja tõstes oma silmad üles ning nähes teekäijat meest linna turul, ütles vana mees: "Kuhu sa lähed ja kust sa tuled?"

Meie eeslite jaoks on niihästi õlgi kui toitu, nõndasamuti on mul ka leiba ja viina; su ümmardajal ja poisil, kes on ühes su sulasega, ei puudu midagi."

Ja ta viis tema oma kotta ning segas eeslitele toitu; ja nad pesid oma jalgu ning sõid ja jõid.

Siis läks mees, koja omanik, välja nende juure ja ütles neile: "Ei, mu vennad, ärge tehke kurja, sellepärast et seesinane mees tuli mu kotta! Ärge tehke niisugust jäledust!

Ent mehed ei tahtnud teda kuulata; siis haaras mees oma liignaise ja viis selle õue nende juure; nad ühtisid sellega ja tarvitasid tema kallal vägivalda kogu öö kuni hommikuni, ja lasksid ta minna, kui hakkas koitma.

Kui tema isand hommikul tõusis ja avas koja uksed ja tuli välja, et minna oma teekonnale, vaata, siis lamas naine, tema liignaine, koja ukse ees ja käed olid läve peal!

Ja kui ta jõudis oma kotta, siis ta võttis noa, haaras oma liignaise ja lõikas tema luid-liikmeid mööda kaheteistkümneks tükiks ning läkitas need kõigisse Iisraeli rajadesse.

Siis läksid kõik Iisraeli lapsed välja: kogudus tuli kokku nagu üks mees Daanist kuni Beer-Sebani ja Gileadimaalt Jehoova juure Mispasse.

Ka benjaminlased kuulsid, et Iisraeli lapsed olid tulnud Mispasse. Ja Iisraeli lapsed ütlesid: "Rääkige, kuidas seesinane kuritöö sündis?"

Aga Gibea kodanikud kippusid mulle kallale ja piirasid öösel minu pärast koda, tahtes mind tappa; ja nad vägistasid mu liignaist, nõnda et ta suri.

Vaata, te olete kõik siin, Iisraeli lapsed! Rääkige siin isekeskis ja andke nõu!"

Ja mida me nüüd Gibeaga teeme, on see: tema vastu liisu läbi!

Nõnda kogunesid kõik Iisraeli mehed selle linna juure, olles ühinenud nagu üheks meheks.

Andke nüüd välja need kõlvatumad mehed, kes on Gibeas, ja me surmame nad ning kõrvaldame Iisraelist kurjuse! Aga benjaminlased ei tahtnud kuulata oma vendade Iisraeli laste häält."

Ja sel päeval loeti linnadest olevaid benjaminlasi: kakskümmend kuus tuhat meest, mõõgatõmbajat; peale nende loeti Gibea elanikest seitsesada valitud meest.

Ja Iisraeli mehi loeti peale benjaminlaste nelisada tuhat mõõgatõmbajat meest; need kõik olid sõjamehed.

Ja hommikul võtsid Iisraeli lapsed kätte ning lõid leeri üles Gibea ette.

Aga benjaminlased tulid Gibeast välja ja sirutasid sel päeval Iisraelist maha kakskümmend kaks tuhat meest.

Ja Iisraeli lapsed läksid üles ja nutsid Jehoova ees õhtuni ning küsisid Jehoovalt, üteldes: "Kas pean veel minema sõdima oma venna Benjamini poegade vastu?" Ja Jehoova vastas: "Minge nende vastu!"

Aga benjaminlased tulid teisel päeval Gibeast välja nende vastu ja sirutasid Iisraeli lastest maha veel kaheksateistkümmend tuhat meest; need kõik olid mõõgatõmbajad.

Ja Iisraeli lapsed küsisid Jehoovalt, sest Jumala seaduselaegas oli neil päevil seal

Siis Iisrael asetas varitsejad ümber Gibea.

Ja benjaminlased tulid välja rahva vastu, aga nad meelitati linnast eemale; nagu eelmistelgi kordadel lõid nad alguses rahva hulgast surnuks teede peal, milledest üks läheb üles Peetelisse ja teine üle välja Gibeasse, ligi kolmkümmend Iisraeli meest.

Siis kõik Iisraeli mehed tõusid oma paigast ja seadsid endid valmis Baal-Taamaris, ja Iisraeli varitsejad tormasid oma paigast Gibea ümbrusest.

Ja Jehoova lõi Benjamini Iisraeli ees, ja Iisraeli lapsed hävitasid sel päeval Benjaminist kakskümmend viis tuhat ükssada meest; need kõik olid mõõgatõmbajad.

Ja varitsejad tõttasid ning tungisid Gibeale kallale; varitsejad talitasid otsustavalt ja nad lõid mõõgateraga maha kogu linna.

Kui Iisraeli mehed tapluses pöördusid, benjaminlased olid alguses Iisraeli meestest maha löönud ligi kolmkümmend meest, sest nad mõtlesid: "Nad on tõesti meie ees maha löödud nagu eelmises tapluses!",

Kui Iisraeli mehed pöördusid, siis Benjamini mehed kohkusid, sest nad nägid, et neid oli tabanud õnnetus.

Nad piirasid benjaminlased ümber, jälitasid neid hinge tõmbamata ja sundisid neid valima tee Gibea ümbruskonda päikesetõusu poole.

Siis nad pöördusid ümber ja põgenesid kõrbe, Rimmoni kalju suunas; aga Iisraeli lapsed noppisid maanteedelt ülejäänuist veel viis tuhat meest; ja nad ajasid neid taga kuni Gideomini ja lõid neist maha veel kaks tuhat meest.

Ainult kuussada meest pöördus ümber ja põgenes kõrbe, Rimmoni kalju peale; nad jäid Rimmoni kalju peale neljaks kuuks.

Iisraeli mehed oli Mispas vandunud, üteldes: "Ükski meist ei anna oma tütart naiseks benjaminlastele!"

ning ütlesid: "Jehoova, Iisraeli Jumal, mispärast on Iisraelis sündinud see, et täna puudub Iisraelist üks suguharu?"

Ja Iisraeli lapsed küsisid: "Kes kõigist Iisraeli suguharudest ei ole tulnud ühes kogudusega Jehoova juure?" Sest suur vanne oli pandud selle peale, kes ei tulnud Jehoova juure Mispasse, ja oli üteldud: "Teda tuleb surmaga karistada!"

Mida peaksime tegema neile ülejäänutele naiste poolest? Sest me oleme vandunud Jehoova juures, et me ei anna oma tütreist ühtki neile naisteks!"

Rahvas loeti ära, ja vaata, seal ei olnud ühtki Gileadi Jaabesi elanikku!

Tehke nõnda: kõik meesterahvad ja kõik naised, kes tunnevad meesterahva magatamist, hävitage sootumaks!"

Siis terve kogudus läkitas käskjalad ja käskis rääkida benjaminlastega, kes olid Rimmoni kaljul, ja kuulutada neile rahu.

Ja rahvas kahetses Benjamini, sest Jehoova oli teinud lünga Iisraeli suguharudesse.

Ja nad ütlesid: "Benjamini pääsnute omand on ju alles ja Iisraelist ei tohi kustutada ühtki suguharu.

Siis nad ütlesid: "Vaata, igal aastal on Jehoova püha Siilos, mis on põhja pool Peetelit, päikesetõusu pool Peetelist üles Sekemisse minevat maanteed, ja lõuna pool Leboonat."

ja vaadake, ja vaata, kui Siilo tütred tulevad ringtantsu tantsima, siis tulge viinamägedest välja ja haarake endile igamees oma naine Siilo tütarde hulgast ja minge Benjamini maale.

Ja benjaminlased tegid nõnda ning võtsid tantsijate hulgast naisi vastavalt oma arvule, röövides need; siis nad läksid ja tulid tagasi oma pärisosale, ehitasid linnad üles ja elasid neis.

Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat: igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli!

Aga Paulus pööras oma silmad Suurkohtu poole ning ütles: "Mehed, vennad, ma olen täiesti hea südametunnistusega Jumala ees elanud tänase päevani!"

Siis Paulus ütles talle: "Küll Jumal sind lööb, sa lubjatud sein! Sina istud ja mõistad kohut minu üle käsku mööda ja käsid mind lüüa käsu vastu?"

Paulus ütles: "Vennad, ma ei teadnud, et ta on ülempreester, sest on kirjutatud: oma rahva ülemat ära sajata!"

Kui ta seda oli rääkinud, tõusis kära variseride ja saduseride vahel ja nende hulk läks lahku.

Siis tõusis suur karjumine, ja kirjatundjad variseride hulgast tõusid ja vaidlesid kangesti ning ütlesid: "Me ei leia ühtki paha sellest inimesest! Ehk aga on vaim või ingel temaga rääkinud?"

Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: "Ole julge, Paulus! Sest otsegu sa neid asju minust oled tunnistanud Jeruusalemas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!"

Ja neid oli rohkem kui nelikümmend, kes nõnda olid heitnud vandeliitu.

Pange siis teie nüüd ühes Suurkohtuga ülempealikule ette, et ta homme tema tooks teie ette, otsegu tahaksite teie ta asja paremini üle kuulata; aga meie oleme valmis teda tapma, enne kui ta saab teie ette!"

Siis Paulus kutsus enese juure ühe pealikuist ja ütles: "Vii see noormees ülempealiku juure, sest tal on midagi temale ütelda!"

Aga ülempealik võttis ta kättpidi ja viis ta kõrvale ning küsis temalt: "Mis sul on mulle teatada?"

Aga sina ära usu neid, sest rohkem kui nelikümmend meest nende seast varitsevad teda; need on vandunud mitte enne süüa ja juua kui nad tema on tapnud; ja nüüd on nad valmis ning ootavad sinu luba!"

Ja ta kutsus enese juure kaks pealikuist ning ütles: "Seadke valmis kakssada sõjameest Kaisareasse minemiseks ja seitsekümmend ratsameest ja kakssada piigimeest kolmandal öötunnil,

Ka kirjutas ta kirja nende sõnadega:

Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja tahtsid teda tappa; siis tulin mina sõjaväega vahele ja võtsin ta ära nende käest ja sain teada, et ta on Rooma kodanik. "

ja leidsin, et ta peale kaevati nende käsuõpetusse puutuvate vaidluste pärast; aga ükski kaebus ei olnud niisugune, mis oleks olnud surma või vangistust väärt.

Vastavalt saadud käsule võtsid siis sõjamehed Pauluse ja viisid ta ära läbi öö Antipatrisesse.

Kui need Kaisareasse jõudsid, andsid nad kirja ära maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.

ütles ta: "Ma tahan sind üle kuulata, kui su kaebajad ka siia jõuavad!" Ja ta käskis teda hoida Heroodese peavahis.