Efraimi mägestikust oli mees, Miika nimi.

Ja ta andis need tuhat ükssada hõbeseeklit tagasi oma emale. Aga ta ema ütles: "Mina pühitsen selle hõbeda Jehoovale; see olgu minu poolt mu pojale nikerdatud ja valatud kuju valmistamiseks. Ja ma annan selle nüüd sulle tagasi."

Sel mehel, Miikal, oli jumalakoda, ja ta oli valmistanud õlarüü ja teeravid, ka oli ta täitnud ühe oma poja käe, et see oleks temale preestriks.

Ja Juuda Petlemmast oli üks noor mees, Juuda suguvõsast; ta oli leviit ja elas seal võõrana.

Miika küsis temalt: "Kust sa tuled?" Ja ta vastas temale: "Mina olen leviit Juuda Petlemmast ja ma lähen, et võõrana elada, kus ma paiga leian."

Leviit nõustus jääma selle mehe juure ja noor mees oli temale nagu üks ta poegadest.

Ja Miika ütles: "Nüüd ma tean, et Jehoova teeb mulle head, sest mul on preestriks üks leviit!"

Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat; ja neil päevil otsis daanlaste suguharu enesele elamiseks pärisosa, sest kuni selle ajani ei olnud temale langenud pärisosa Iisraeli suguharude keskel.

Kui nad olid Miika koja juures, siis nad tundsid ära noore mehe, leviidi hääle; nad põikasid sinna ja küsisid temalt: "Kes tõi sind siia? Mis sa siin teed? Mispärast sa siin oled?"

Siis nad ütlesid temale: "Küsi ometi Jumalalt, et saaksime teada, kas meie teekond, mida käime, õnnestub?"

Ja need viis meest läksid ning jõudsid Laisi; ja nad nägid, et rahvas, kes seal oli, elas siidonlaste viisi muretumalt, rahulikult ja julgesti; ja et neil oli varandusi, siis ei olnud neil puudust millestki, mis maa peal on; nad olid siidonlastest kaugel ja neil ei olnud tegemist teiste inimestega.

Ja nad ütlesid: "Võtkem kätte ja mingem üles nende vastu, sest me nägime maad, ja vaata, see on väga hea! Ja teie kõhelete! Ärge olge laisad astuma, kui lähete maad pärima!

Siis läks sealt daanlaste suguvõsast, Sorast ja Estaolist, teele kuussada meest, sõjariistad vööl.

Ja sealt nad läksid edasi Efraimi mägestikku ning jõudsid Miika koja juure.

Ja nad pöördusid sinna ning tulid Miika kotta noore mehe, leviidi, koja juure ja küsisid temalt, kas ta käsi hästi käib.

aga need viis meest, kes olid käinud maad kuulamas, läksid üles, astusid sisse, võtsid ära nikerdatud kuju, õlarüü, teeravid ja valatud kuju, kusjuures preester ja need kuussada meest, kelledel olid sõjariistad vööl, seisid värava suus.

Nad vastasid temale: "Ole vait, pane käsi suu peale ja tule ühes meiega ning ole meile isaks ja preestriks! On sul parem olla preestriks üheainsa mehe kojale kui olla preestriks ühele Iisraeli suguharule ja suguvõsale?"

Seejärele nad pöördusid ja läksid edasi ning läkitasid väetimad lapsed ja lojused ja väärtuslikumad asjad eneste eel.

Nad hüüdsid daanlasi ja need pöördusid ümber ning küsisid Miikalt: "Mis sul vaja on, et teid on kokku kutsutud?"

Aga daanlased vastasid temale: "Ära meie juures too kuuldavale oma häält, et kibestunud hingega mehed ei kipuks teile kallale ja sina ei kaotaks oma ja oma pere elu!"

Ja olles võtnud, mis Miika oli teinud, ja preestri, kes tal oli olnud, läksid nad Laisi kallale, rahuliku ja muretuma rahva kallale, lõid need maha mõõgateraga ja põletasid linna tulega.

Ja nad panid linnale nimeks Daan, oma isa Daani nime järele, kes Iisraelile oli sündinud; aga enne oli linna nimeks Lais.

Nõnda nad seadsid endile üles Miika nikerdatud kuju, mille ta oli teinud, kogu ajaks, mil Jumala koda oli Siilos.

"Mehed, vennad ja vanemad, kuulge nüüd, mida ma enese kaitseks teile räägin!"

"Mina olen Juuda mees, sündinud Tarsoses Kiliikiamaal ja kasvatatud siin selles linnas Gamaalieli jalgade ees, õpetatud kõige rangemaks esiisade käskude täitmiseks; ja ma olin agar Jumala nõudja, nõnda nagu teie kõik tänapäeval olete.

nõnda nagu mulle võivad anda tunnistust ka ülempreester ja kogu vanematekogu, kelledelt ma sain ka kirju viimiseks vendadele Damaskusesse; ja ma olin sinna minemas kinni siduma ka neid, kes seal olid, ja Jeruusalemma viima, et neid nuheldaks.

ma kukkusin maha ja kuulsin häält mulle ütlevat: Saul! Saul! Miks sa mind taga kiusad?

Need aga, kes olid minuga, nägid küll valgust ja kartsid, kuid selle häält, kes minuga rääkis, nad ei kuulnud!

Ja kui ma selle heleda valguse pärast ei võinud näha, talutasid mind kättpidi mu kaasasolijad, ja ma jõudsin Damaskusesse.

tuli mu juure, astus ligi ja ütles mulle: Saul, vend, näe jälle! Ja selsamal tunnil ma nägin jälle ning vaatasin talle otsa.

sest sa pead olema tema tunnistaja kõigi inimeste ees neis asjus, mida sa oled näinud ja kuulnud.

Kui ma siis jälle tulin Jeruusalemma ja pühakojas palvetasin, sündis minuga, et ma otsegu enesest ära olin

Ja mina ütlesin: Issand, nad teavad seda ise, et ma viisin vangi ja peksin kogudusekodades neid, kes uskusid sinusse.

Ja tema ütles mulle: Mine, sest ma tahan sind läkitada kaugele paganate sekka!"

Ja kui nad kisendasid ja riideid seljast kiskusid ning tolmu vastu taevast viskasid,

Aga kui nad tema olid maha sirutanud, et teda rihmadega peksta, ütles Paulus pealikule, kes seal juures seisis: "Kas teil on luba peksta Rooma kodanikku ja pealegi ilma kohtu otsuseta?"

Siis tuli ülempealik Pauluse juure ning ütles: "Ütle mulle, kas sa oled Rooma kodanik?" Tema ütles: "Olen küll!"

Siis läksid sedamaid tema juurest ära need, kes teda pidid piitsa abil üle kuulama. Ja ülempealik kartis, kui ta teada sai, et ta on Rooma kodanik, ja et ta tema oli kinni sidunud.