Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga mõne aja pärast, nisulõikuse ajal, Simson tuli oma naist külastama, sikutall kaasas, ja ütles: "Ma tahan minna kambrisse oma naise juure!" Aga selle isa ei lasknud teda minna.
2
Ja selle isa ütles: "Ma olen alati mõtelnud, et sa teda hoopis vihkad, seepärast ma andsin tema su peiupoisile! Eks ole ta noorem õde ilusam teda? Saagu nüüd see tema asemel sulle!"
3
Aga Simson vastas neile: "Seekord ma olen vilistide ees süüta, kui ma neile paha teen!"
4
Ja Simson läks ning püüdis kinni kolmsada rebast; ta võttis tõrvikuid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele tõrviku.
5
Siis ta süütas tulega tõrvikud ja laskis rebased lahti vilistide viljapõldudele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad kui lõikamata vilja, viinamäed ja õlipuud.
6
Kui vilistid küsisid: "Kes seda tegi?" siis vastati: "Simson, timnalase väimees, sellepärast et see võttis ära ta naise ja andis tema peiupoisile!" Siis vilistid läksid ja põletasid tulega naise ja tema isa.
7
Aga Simson ütles neile: "Kui te nõnda teete, siis ma tõesti ei puhka enne kui ma teile olen tasunud!"
8
Ja ta peksis neid suures tapluses "säärtest puusadeni"! Seejärele ta läks ja elas Eetami kaljulõhes.
9
Siis vilistid tulid ja lõid leeri üles Juudasse ning hulkusid Lehhis.
10
Ja Juuda mehed küsisid: "Miks olete tulnud meie vastu?" Nad vastasid: "Me tulime Simsonit kinni siduma, talitama temaga, nagu tema talitas meiega!"
11
Siis läks Juudast kolm tuhat meest Eetami kaljulõhe juure ja nad ütlesid Simsonile: "Kas sa ei tea, et vilistid valitsevad meie üle? Miks tegid meile seda?" Aga tema vastas neile: "Nagu nemad minule tegid, nõnda tegin mina neile!"
12
Ja nad ütlesid temale: "Me tulime, et sind kinni siduda ja vilistide kätte anda!" Simson ütles neile: "Vanduge mulle, et te ise ei taha mulle kallale kippuda!"
13
Nad ütlesid temale vastates: "Ei, me ainult seome sind ja anname nende kätte ega taha hoopiski mitte surmata!" Siis nad sidusid teda kahe uue köiega ja viisid ta kaljult ära.
14
Kui ta jõudis Lehhisse, siis vilistid hõiskasid temale vastu; aga Jehoova vaim tuli võimsasti ta peale ja siis olid köied ta käsivartel otsegu tules kõrbevad linased lõngad ja tal sulasid köidikud kätelt!
15
Ja ta leidis ühe toore eeslilõualuu, sirutas oma käe, võttis selle ja lõi sellega maha tuhat meest.
16
Ja Simson ütles: "Eesli lõualuuga - hunnik, hunnikud! Eesli lõualuuga ma lõin maha tuhat meest!"
17
Ja kui ta nõnda oli ütelnud, siis ta viskas käest lõualuu ning pani sellele paigale nimeks Raamat-Lehhi.
18
Ja et tal oli väga suur janu, siis ta hüüdis Jehoova poole ning ütles: "Sina andsid oma sulase käe läbi selle suure võidu; nüüd ma pean aga surema janusse ja langema ümberlõikamatute kätte!"
19
Siis Jumal lõhestas Lehhis oleva õõne, sealt tuli vesi välja ja ta jõi; ta vaim tuli tagasi ja ta elustus. Seepärast pandi sellele nimeks "Hüüdja allikas", mis on Lehhis tänapäevani.
20
Ja ta mõistis Iisraelile kohut vilistide ajal kakskümmend aastat.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis Simson läks Assasse, nägi seal üht hooranaist ja läks selle juure.
2
Kui assalastele üteldi: "Simson on siia tulnud!" siis nad piirasid ja varitsesid teda kogu öö linna väravas. Aga nad olid kogu öö rahulikud, üteldes: "Kui hommik valgeneb, siis me tapame tema!"
3
Ja Simson magas keskööni. Aga keskööl ta tõusis üles, haaras kinni linna värava tiibadest ja mõlemaist piitadest, tõmbas need välja ühes poomiga, tõstis enesele õlgadele ja viis need üles mäetippu, mis on Hebroni kohal.
4
Ja pärast seda ta armastas Soreki jõe ääres üht naist, nimega Deliila.
5
Siis vilistide vürstid tulid naise juure ja ütlesid temale: "Meelita teda ja vaata, kus tal see suur jõud on ja kuidas me saaksime temast jagu ja teda kinni siduda, et teda alistada, siis anname igamees sulle tuhat ükssada hõbeseeklit!"
6
Ja Deliila ütles Simsonile: "Räägi mulle, kus sul see suur jõud on ja millega tuleks sind siduda, et sind saaks alistada?"
7
Simson vastas temale: "Kui mind seotakse seitsme toore loomakõõlusega, mis ei ole kuivanud, siis ma jään jõuetumaks ja olen nagu iga muu inimene."
8
Siis vilistide vürstid tõid naisele seitse toorest loomakõõlust, mis ei olnud kuivanud, ja ta sidus teda nendega.
9
Ja naise juures kambris istus varitseja. Kui naine ütles Simsonile: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" siis ta rebis loomakõõlused katki, otsegu rebeneks takulõng, kui see nuusutab tuld; ja tema jõudu ei saadud teada.
10
Ja Deliila ütles Simsonile: "Vaata, sa oled mind narrinud ja rääkinud mulle valet! Räägi nüüd ometi mulle, millega sind saab siduda?"
11
Ta ütles siis temale: "Kui mind seotakse uute köitega, milledega ei ole tööd tehtud, siis ma jään jõuetumaks ja olen nagu muud inimesed."
12
Siis Deliila võttis uued köied ja sidus teda nendega ning ütles temale: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson! Ja kambris istus varitseja; aga Simson kiskus köied oma käsivartelt katki nagu niidid!"
13
Ja Deliila ütles Simsonile: "Siitsaadik sa oled mind narrinud ja mulle valet rääkinud; avalda mulle, millega saab sind siduda!" Ja ta vastas temale: "Kui sa kood mu peast seitse juuksekiharat lõimedesse!"
14
Siis ta lõi need lõksutiga kinni ja ütles temale: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" Kui Simson ärkas unest, siis ta kiskus välja soa ühes koe ja lõimedega!
15
Ja Deliila ütles temale: "Kuidas sa võid ütelda: ma armastan sind, kui su süda ei ole minu juures? Juba kolm korda oled sa mind narrinud ega ole mulle avaldanud, kus su suur jõud on!"
16
Ja sündis, kui ta iga päev teda oma kõnedega kitsikusse ajas ja temale peale käis, et ta hing tüdines surmani
17
ja ta avas temale kogu oma südame ning ütles: "Habemenuga ei ole saanud mu pea ligi, sest ma olen emaihust alates eraldatud Jumalale. Kui mind pöetakse, siis mu jõud lahkub minust ja ma muutun jõuetumaks ning olen nagu kõik muud inimesed!"
18
Kui Deliila nägi, et ta oli temale avanud kogu oma südame, siis ta läkitas järele ning kutsus vilistide vürstid, üteldes: "Tulge nüüd, sest ta on mulle avanud kogu oma südame!" Ja vilistide vürstid tulid ta juure ning tõid raha kaasa.
19
Ta uinutas teda oma põlvedel ja kutsus ühe mehe, kes pügas tema seitse juuksekiharat: siis Simson hakkas nõrgenema ja ta jõud lahkus temast.
20
Ja Deliila ütles: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" Simson ärkas unest ja mõtles: "Ma lähen välja nagu ennegi ja raputan enese lahti!" Aga ta ei teadnud, et Jehoova oli temast lahkunud!
21
Ja vilistid võtsid tema kinni ja torkasid temal silmad välja; ja nad viisid tema Assasse, aheldasid teda vaskahelatega ja ta pidi vangikojas jahvatama.
22
Aga ta juuksed hakkasid jälle kasvama, pärast seda kui need olid pöetud.
23
Ja vilistide vürstid kogunesid, et ohverdada suurt ohvrit oma jumalale Daagonile ja et olla rõõmsad, ja nad ütlesid: "Meie jumal on meie kätte annud Simsoni, meie vaenlase!"
24
Kui rahvas teda nägi, siis nad kiitsid oma jumalat, sest nad ütlesid: "Meie jumal on meie kätte annud meie vaenlase, meie maa laastaja, kes meist paljusid maha lõi!"
25
Ja et nende süda oli rõõmus, siis nad ütlesid: "Kutsuge Simson, et ta meid lõbustaks!" Ja nad kutsusid Simsoni vangikojast ja ta tegi nalja nende ees; nad panid ta seisma sammaste vahele.
26
Siis Simson ütles poisile, kes tal käest kinni hoidis: "Jäta mind, lase ma puudutan sambaid, milledele hoone tugineb, et ma nende vastu saan nõjatuda!"
27
Hoone aga oli täis mehi ja naisi, ja seal olid kõik vilistide vürstid; ja katusel oli Simsoni naljategemist vaatamas ligi kolm tuhat meest ja naist.
28
Siis Simson hüüdis Jehoovat ja ütles: "Issand Jehoova! Mõtle ometi minu peale ja tee mind tugevaks ainult veel selleks korraks, oh Jumal, et saaksin vilistidele ühe korraga kätte maksta oma mõlemate silmade eest!"
29
Ja Simson haaras kinni kahest keskmisest sambast, milledele hoone tugines, ja toetus neile, ühele parema ja teisele vasaku käega.
30
Ja Simson ütles: "Surgu mu hing ühes vilistidega!" Siis ta tõmbas enese võimsasti kummargile ja hoone langes vürstide ja kogu sees oleva rahva peale; ja nii oli surnuid, keda ta surres surmas, rohkem kui neid, keda ta oma elus oli surmanud!
31
Siis tulid ta vennad ja kogu ta isa pere ja nad võtsid tema ning viisid ja matsid ta Sora ja Estaoli vahele, ta isa Maanoahi hauda; ta oli Iisraelile kohut mõistnud kakskümmend aastat.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga kui me neist olime lahkunud ja laevaga teele läinud, purjetasime otsekohe Koossi, aga teisel päeval Roodosesse ja sealt Patarasse.
2
Seal me leidsime laeva, mis läks Foiniikiasse, astusime sellesse ja purjetasime minema.
3
Kui Küpros meile hakkas paistma, jätsime selle vasakut kätt ja purjetasime Süüriasse ning maabusime Tüüroses, sest seal pidi laev koormast tühjendatama.
4
Seal me kohtasime jüngreid ning jäime nende juure seitsmeks päevaks. Nemad ütlesid Paulusele Vaimu mõjul, et ta ei läheks Jeruusalemma.
5
Aga kui meie aeg lõppes, läksime teele. Ja nad kõik naiste ja lastega saatsid meid linnast välja, ja me heitsime põlvili ranna ääre ning palvetasime.
6
Ja kui me olime üksteise jätnud jumalaga, astusime laeva; aga nemad pöördusid tagasi koju.
7
Tüürosest me sõitsime Ptolemaisse ja lõpetasime seal oma laevasõidu; me teretasime vendi ja jäime nende juure üheks päevaks.
8
Aga järgmisel päeval läksime sealt välja ja tulime Kaisareasse; me läksime evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juure.
9
Temal oli neli tütart; need olid neitsid ja ennustasid.
10
Aga kui me mõned päevad seal viibisime, tuli sinna prohvet Judeast, Aagabus nimi.
11
Tema tuli meie juure ja võttis Pauluse vöö, sidus oma käed ja jalad kinni ja ütles: "Seda ütleb Püha Vaim: mehe, kelle oma on see vöö, seovad juudid Jeruusalemas nõnda kinni ja annavad ta paganate kätte!"
12
Kui me seda kuulsime, palusime teda meie ja ka teised, kes seal elasid, et ta ei läheks Jeruusalemma.
13
Siis Paulus vastas: "Mis te teete, et nutate ja rõhute minu südant? Sest ma pole mitte üksnes valmis laskma ennast siduda, vaid ka surema Jeruusalemas Issanda Jeesuse nime pärast!"
14
Aga kui ta ei võtnud meid kuulda, jäime rahule ja ütlesime: "Issanda tahtmine sündigu!"
15
Pärast neid päevi me valmistusime teele ja läksime Jeruusalemma.
16
Ja meiega ühes tulid mõned jüngrid Kaisareast, kes meid viisid ühe vana jüngri Mnaasoni, Küprose mehe juure, kelle külaliseks me pidime jääma.
17
Ja kui me jõudsime Jeruusalemma, võtsid vennad meid heal meelel vastu.
18
Järgmisel päeval läks Paulus meiega Jakoobuse juure. Ja kõik vanemad tulid sinna.
19
Ja kui ta neid oli teretanud, jutustas ta järgemööda kõik, mis Jumal oli teinud paganate seas tema ameti kaudu.
20
Seda kuuldes nad andsid Jumalale au ning ütlesid talle: "Sa näed, vend, kui mitu tuhat juuti on, kes on saanud usklikuks, ja need kõik peavad kangesti käsu kombeid.
21
Aga nad on saanud kuulda sinust, et sina õpetavat juute, kes elavad paganate seas, taganema Moosesest üteldes, et ei ole vaja lapsi ümber lõigata ega elada usukommete järele.
22
Mis nüüd teha? Igatahes nad saavad kuulda, et sa oled tulnud.
23
Siis tee nüüd seda, mis me sulle ütleme: Meil on neli meest, kes on võtnud eneste peale tõotuse.
24
Need võta enese juure ning puhasta ennast ühes nendega ja kanna nende eest nende kulud, et nad oma pea pügaksid; siis märkavad kõik, et see on tühi, mis nad sinust on kuulnud, vaid et ka sina ise elad käsku pidades.
25
Aga paganate kohta, kes on saanud usklikuks, oleme otsustanud ja läkitanud kirja, et neil on tarvis hoiduda ebajumala ohvrilihast ja verest ja lämbunu lihast ja hooraelust!"
26
Siis võttis Paulus mehed enese juure ja järgmisel päeval ta laskis ennast ühes nendega puhastada, läks pühakotta ja teatas, et puhastuspäevad on lõppenud, ja jäi sinna, kuni nende igaühe eest oli ohver toodud.
27
Aga kui need seitse päeva hakkasid lõpule jõudma, nägid teda Aasiast olevad juudid pühakojas ja ajasid kõik rahva kihama ning pistsid oma käed tema külge
28
ja kisendasid: "Iisraeli mehed, tulge appi! Siin on see mees, kes igal pool õpetab kõiki inimesi meie rahva ja käsu ja selle paiga vastu; pealegi on ta toonud kreeklasi pühakotta ja selle paiga rüvetanud!"
29
Sest nad olid enne näinud temaga linnas olevat efeslase Trofimose ja arvasid temast, et Paulus oli ta toonud pühakotta.
30
Ja kogu linn tõusis liikvele ning rahvast jooksis kokku. Ja nad võtsid Pauluse kinni ning tõmbasid ta pühakojast välja, ja uksed pandi kohe lukku.
31
Juba nad tahtsid teda tappa, kui ülempealikule teada anti, et kõik Jeruusalem on kihamas.
32
See võttis sedamaid sõjamehi ja pealikuid enesega ja tuli joostes nende juure. Kui nad ülempealikut ja sõjamehi nägid, lakkasid nad Paulust peksmast.
33
Siis astus ülempealik ette, võttis ta oma hoole alla, käskis ta kahe ahelaga kinni siduda ja küsis, kes ta on ja mis ta on teinud.
34
Aga rahva seast kisendasid ühed seda, teised teist. Ja et ta ei võinud õieti asja teada saada kära pärast, käskis ta tema viia kindlusesse.
35
Kui aga Paulus jõudis trepile, pidid sõjamehed teda kandma rahvatungi pärast,
36
sest suur rahvahulk käis järel ja kisendas: "Hukka ta ära!"
37
Ja kui Paulust juba oldi viimas kindlusesse, ütles ta ülempealikule: "Kas mul on luba midagi sulle rääkida?" Aga tema ütles: "Kas sa oskad kreeka keelt?
38
Kas sina ei olegi see egiptlane, kes mõni aeg tagasi mässu tõstis ja viis välja kõrbe neli tuhat mõrtsukat?"
39
Paulus ütles: "Mina olen juut Tarsosest, kuulsa Kiliikia linna kodanik; aga ma palun sind, anna mulle luba rahvale kõnelda!"
40
Kui ta andis loa, astus Paulus astmeile ning andis käega rahvale märku. Kui kõik vait jäid, hakkas ta kõnelema heebrea keeli ning ütles:
